Marcos 9
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Yesuse Ibeteke be, “Imi lene lokoKu mimise! Bei imia meiju leini esi mata mosa roma esi selu Alla Ipleta imi tamatare.”
1 Jesu sabuw iuwih eo, “Turobe a tur ao’owen kwa afa iti kwama’am boro morobo’e yawas kwanama’am maramaim God ana aiwob fairin boro nanan kwana’itin.”
2 Eleki petua ne bei mere. Yesuse Ikeri Petruse, Yakobuse kai Yohanese esi lolete ulate nanuke sae me. Ete ndetere batuke ruasi, eleki Yesuse Ilelie nanaije me telu oaisu,
2 Veya etei six sasawar ufunamaim Peter, James naatu John, Jesu buwih bairi akisihimo hiyen hin oyaw tafantoro’ot hitit. Nati’imaim matah yan hi’itin Jesu ana yumat botabir.
3 Eni lapune eputi titinai kai selue kliti. Tamata maka tetake mei nusa meije sae itetake lapune puti lupe mere mo.
3 Naatu ana faifuw hina hikwes anababatun, men karam tafaramamaim orot babin ta na’atube tasouwen hitikwes.
4 Eleki telusi selu Elia kai Musa, nabi akmenaru esi luake kai esi alena kai Yesuse.
4 Nati’imaim Elijah, Moses hairi hirerereb Jesu bairi hibat hio’o bai’ufununayah nah tounu hi’itih.
5 Eleki Petruse ibeteke loko Yesuse be, “Kuru, ami ete meije lalema ndina titinai. Ami suka ono tenda telu: sae ete Ale, sae ete Musa kai sae ete Elia.”
5 Peter Jesu isan eo, “Regah aki bairi tanan i gewasin maiyow, aki boro sis tounu ana wowab, ta o isa, ta Moses isan, naatu ta Elijah isan.”
6 Petruse ilepa ele mere le irekwa moneka be suke ilepa saisa, le rilasi titinai.
6 Nah tounu hai bir ra’at Peter tur erekasiy auman eo kwanekwan.
7 Eleki moputire luake, ekohu lutike telusi, eleki Alla Ilepa bei moputire be, “Meije Auku Anae, Au okiNi. Imi lene lokoI!”
7 Naatu sakuk earuw na ana youninamaim tarsumih naatu sakuk wanawanan orot fanan hinowar eo, “Iti i ayu Natu au yabow, tain kwanarub nao kwananowar!”
8 Kena mere neka, telusi limese keholi yo esi selu Elia kai Musa moneka, esi selu batuke Yesuse ruaI peneka.
8 Naatu matah doda iwa’an hibat hibinuwanuw men yait ta hi’itin, baise Jesu akisinamo bairi hibatabat hi’itin.
9 Eleki kena esi rulu bei ulate mere, Yesuse Ibeteke loko telusi leke esi alenake saisa rebe esi selure ete sae kuesa yake. Namake Tamata Eni Nanare Ikwana suike bei matale mina pine esi alenake sa.
9 Oyawane hire hinan auman abisa hi’itin isan Jesu tur fokarin maiyow eofafarih eo, “Men yait ta ana tur kwana’owen kwanama’am Orot Natun morobone namisiribo.”
10 Esi alenake saisa rebe esi selure mo, po Yesuse Eni lepate be, “Kwana suike bei matale,” telusi tneu lomai lokole be esi natire saisa?
10 Jesu abistan eo i fanan hibai, baise morobone misir maiye eo anayabin hikasiy taiyuwih hima hibabatiyih.
11 Eleki Eni maka luluaru esi tneu Yesuse be, “Le mula pine kuru Torataru esi ombe nabi Elia iluake suike mina pine Maka Hlamate Iluake?”
11 Imaibo Jesu hibatiy, “Aisim Ofafar bai’obaiyenayah hio Elijah i boro wan nan?”
12 Eleki Ibeteke be, “Tinai, Elia iluake akmena leke iono pusue yelu mise. Po ete Tamata Eni Nanare eono eliare? Le mula pine me Alla Eni Lepata rebe lekire ebeteke be namake Isupu susate elake kai tamata esi lepae tiae lokoIje?”
12 Jesu iyafutih eo, “Kwanaso’ob Elijah i wan Roubininenayan orot aunan i’iyon na sawar etei yabuna, baise aisimamih Bukamaim hikikirum hio, ‘Orot Natun nanan i boro hinakwahir naatu bai’akir gagamin na’in nab.’
13 Po Au beteke loko imi be, “Nabi Elia iluake peneka, kai tamata esi ono neune sasaisa etei neka lulu lepate rebe ebetekeni me Alla Eni lepate rebe lekire.”
13 Baise a tur ao’owen, Elijah i marasika na naatu sabuw hai kokomaim yawas kakafin maiyow isan hisinaf mi’itube Bukamaim eo na’atube.”
14 Kena Yesuse, Petruse, Yakobuse kai Yohanese atasi leu loko Eni maka lulua maketaru, atasi selu tamata bokala esi me kaisi, kai kuru torata sie ilaru, esi rare kai Eni maka lulua meru.
14 Hire hinan ana bai’ufununayah afa bairi hibita’imon ana veya sabuw hiru’ay hi’a’ar bebera’uh hi’itih. Naatu Ofafar bai’obaiyenayah afa auman hina hibusuruf bairi higam.
15 Kena tamata bokala meru esi selu Yesuse, hkutukesi kai esi bala sapaI.
15 Sabuw hiru’ay Jesu hi’i’itin ana veya hifofofor men kafaita naatu hinunuw hin hibai ana merar hiyi.
16 Eleki Yesuse Itneu Eni maka lulua meru be, “Imi rare kai kuru Torata meru lo saisa?”
16 Jesu ana bai’ufununayah ibatiyih, “Abistan isan bairi kwagamigam?”
17 Eleki ile sae bei tamata bokala meru iombe, “Kuru, au keri auku anae meije lokoMu le ro tiare ekbasaeni eti ilepa tekwa moneka.
17 Orot ta kou’ay wanawanan iya’afut eo, “Bai’obaiyenayan ayu au kek abai ana o isa, anayabin afiy kakafin iwanasum awan bofafaren tur men eo’omih.
18 Pela ro tiare kbasaine, iblauke nanakwalaije lope tapele, buselu salini, niseiju kabloki, kai nanakwalaiju kbere pusulu. Au kotie Amu maka luluaru kena esi sirie ro tiare beini peneka po esi siri tekwa mo.”
18 Naatu afiy kakafin kaun eyey ana veya ebai erouw me yan ere awan fusifusin ekubar naatu wan eyob takitak tebiwa’an naatu an uman etei’imak tewowofaf. Ayu a bai’ufununayah afiy kakafin nuninamih auwih, baise men karam hitasinaf.”
19 Hoko Yesuse Ibeteke lokosi be, “Tinai, imire tamata rebe hlaleke loko Tuhane mo! Suke Au rue kai imi roma petu ila sa? Au tahane laleKu loko imi roma petu ila pine imi hlaleke loko Au sare? Keri kwetele mere lomei lokoKu.”
19 Jesu iuwih eo “Kwa iti boun ana sabuw ayu men kwabitutumu, mar boro bai’ab bairi tanama? Ayu boro men manin kwa bairit tanama tanabow? Kek kwabai kwana aitin.”
20 Eleki esi keri kwetele mere loko Yesuse.
20 Kek hibai hina Jesu biyan hitit, afiy kakafin nuw Jesu i’itin ana veya kek busuruf an uman duduwar rab naatu me yan re rab firur awan fusifusin kubar.
21 Yesuse Itneu kwetele mere amaije be, “Ro tiare ekbasae kwetele mere takwali peneko?”
21 Jesu kek tamah ibatiy, “Iti kek sawow maninaka bai ma?” Tamah iya’afut eo, “Tasiyar ana mareika sawow bai,
22 Ro tiare rupakeni kena auwe po mo hoko kwele kena ebunui. Ele mere hoko, sepo Aono imisere yele, Asirie ro tiare beini noma!”
22 matan fufur asabuninamih ebai en wairaf wan eyey naatu harew yan ere’er, baise o baiyawasin isan isa nakakaram na’at basit kwiwanbabanu baibais kwiti.”
23 Eleki Yesuse Iombe, “Mula? Aombe Au ono imisere yele? Tuhane Ikbasa kena ono sasaisa neka, mahabe hlaleke lokoI.”
23 Jesu iya’afut eo, “Karam, o inabitumatum na’at sawar etei o isa boro hamehameh maiyow hinamatar.”
24 Eleki amai ibeteke loko Yesuse be, “Au hlaleke lokoMu po au hlaleke ktili mosa. Hoko tapa au leke au hlaleke lokoMu ktili!”
24 Kek tamah mar ta’imonamo iya’afut eo, “Ayu abitumatum baise kwibaisu au baitumatum tafan kuya’abar era’at.”
25 Eleki Yesuse Iselu tamata bokala esi luake lomei tapa rame, hoko Ibeteke loko ro tiare be, “Ale ro tiae maka ono tamata imou kai ilene mo! Au pletaemu, asiri bei kwetele meije kai akusu suike kenai moneka!”
25 Jesu sabuw i’itih i hina yaten hiyey, imih Jesu afiy kakafin isan tur fokarin maiyow eaf iu, “O afiy tain gugurin awa gugin au’uwi kek biyanamaim kwihamiy kutit naatu men ina’intabir inarun maiye!”
26 Eleki ro tiae mere ebiuwe kai elisukeni ktili titinai kai esiri bei kwetele mere. Kwetele mere selui saka tamata matale peneka, eti tamata bokala esi ombe, “Imata peneka.”
26 Afiy kakafin iwow itarakouw kek busuruf an uman duduwar rab, naatu afiy kakafin rauwatait bihir kek re imamayay in, naatu sabuw hinot i morob hirouw.
27 Po Yesuse Ikerike balaije kai Ibetukeni, eleki ruai kele.
27 Baise Jesu na ofere kek uman bai ibais imisiruw misir.
28 Eleki Yesuse Ikusu me luma kai Eni maka luluaru ruasi kaiNi eleki esi beteke lokoI be, “Le mula pine ami supu sirie ro tiare bei kwetele mere more?”
28 Nati ufunamaim Jesu bar wanawanan run naatu ana bai’ufununayah wa’iwa’iramaim hibatiy, “Aisim aki afiy kakafin men anun titamih?”
29 Yesuse Iombe, “Ro tiae saka meije, sirie kena lalane makete saisa mo, po batuke sirie kena kotie loko Alla neka.”
29 Jesu iyafutih eo, “Men abistanamaim boro sawar iti na’atube hinamataramih, baise yoyoban akisinamo.”
30 Eleki Yesuse kai Eni maka luluaru esi keleke bei otoi mere kai esi keue otoi Galilea.
30 Jesu ana bai’ufununayah bairi nati efan hihamiy, i hibusuruf Galilee wanawanan hiremor hin. Jesu men kok sabuw etei hitaso’ob i menamaim hinan.
31 le kena mere Iatetuke Eni maka luluaru. Eleki Ibeteke lokosi be, “Takwali moneka ile sae iriluke Au, Tamata Eni Nanae meije, ete tamata makete kai esi bunu Au. Po ele petu luare Au kwana suike peneka.”
31 Anayabin i ana bai’ufnunenayah bi’obaibiyih. Naatu ana bai’obaiyenamaim iuwih eo, “Orot Natun boro hinabonawiy gawan umahimaim hinayai naatu hina’asabun namorob, veya tounu ufunamaim boro namisir maiye.”
32 Esi nati Yesuse Eni lepate mo, po esi nehe kena tneuI mo be lepate mere esi natire saisa.
32 Bai’ufnunenayah iti tur bi’obaiyih naniyan men hibai naatu baibatiyin isan hibir.
33 Eleki Yesuse kai Eni maka luluaru esi luake me kota Kapernaume. Kena esi me luma peneka, Itneu Eni maka luluaru be, “Minae lulu lalane imi leuke lomai le saisa?”
33 Imaibo hina Capernaum hitit, naatu hirun bar wanawanan hima’am Jesu ibatiyih, “Efamaim tanan kwa abisa isan kwagamigam?”
34 Po kwetelaru esi ndene neka, le minare esi leuke lomai be beise sire pine iela lesire.
34 Baise fanan men hiya’afutimih, anayabin efamaim hinan i taiyuwih higam yait i orot gagamintoro’ot.
35 Eleki Yesuse Irue kai Ikoti Eni maka lulua butu esa lesini lua meru kai Ibeteke lokosi be, “Sepo imi suka ono tamata elake, hoko imi mpe lebu bei tamata makete mina kai imi layani pusue tamata neka.”
35 Jesu mare ana bai’ufnunenayah nah 12 eafih hina biyan hitit naatu iuwih eo, “Yait wan bai’iyonamih, i taiyuwin boro nan uftoro’ot nabat, sabuw etei’imak isah ni’akir nabow.”
36 Eleki Yesuse Irana kwete tone kai Iono kwete tone mere ikele me tlelaisu. Eleki Ihlikueni kai Ibeteke lokosi be,
36 Naatu kek bai na nahimaim iu bat, uman kek tuwabunamaim rauwabon naatu eo,
37 “Sire pine laleije noa tamata makete sakesa kai Au suka kwete tone meije hoko isuka Au lekwe, eleki sire pine isuka Au, tamata mere isuka Alla rebe Iulake Aure lekwe.”
37 “O yait ayu wabu’umaim kek gidigidih inabuwih hai merar inayiy, ayu au merar kuyiy, naatu o yait ayu au merar kuyiy, men ayu akisu au merar kuyiy baise yait ayu iyunu anan auman ana merar kuyiy.”
38 Eleki Yohanese ibeteke loko Yesuse be, “Kuru, ami selu tamata sae isirie ro tiare bei tamata makete kena Amu nane. Hoko ami lakeni le isakesa kai ite mo.”
38 John eo, “Bai’obaiyenayan aki orot ta o wabimaim wagabur kakafih nununih ai’itin naatu a’otan, anayabin i men it ata kou’ay orot ta’amih.”
39 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Imi lakeni yake le sire pine iono tanda herane kena Auku nane, mere ilepae tiae loko Au mo.
39 Jesu iya’afut eo, “Orot men kwana’otanimih! Orot yait ayu wabu’umaim ina’inan nati na’atube esisinaf boro men karam nati bowabow ufunamaim ayu isau tur kakafih na’omih,
40 Le tamata sire pine ilelie ite mo hoko tamata mere ite toine neka.
40 anayabin orot babin yait men it isat ibiwosai, nati it nowat.
41 Imi lene meije mimise! Sire pine iriluke kwele moko toini sae etemi le imire Kristuse Eni maka lulua; hoko tamata mere isupu hadia bei Alla.
41 Anababatun a tur o’owen, orot babin yait ayu wabu’umaim o harew it kutomatom anayabin o i ayu nowau, i turobe ana baiyan boro nab.
42 Po sepo sire pine iono tamata rebe esi pakuna mo po esi hlaleke loko Aure esi ono dosa, hoko mise lesire tamata mere lo batu elake kena eni mokane eleki poieni lope meite.
42 Naatu ayu au bai’ufununayah hai baitumatum kikimin, orot yait nan hai not nabi’afiy, gewasin nati orot i boro sikan aumor hita’utan taiyan hititaiy tare.
43 Kai sepo balami leini sae eono eti imi ono dosa, hoko tetele. Le mise lesire balami esa po imi rue kai Alla eti pela, bei balamu lua po asupu poie me otoi naraka, otoi mere aure mata moneka. [
43 O uma nabonawiy bowabow kakafin inasisinaf na’at, ku’afuw kwisaroun! Uma rounawat ma’ama wanatowanamaim inarur i gewasin, men basit uma rou’abaka itan efan kakafin wairaf wanatowan wan itayen,
44 Me otoi mere ulearu mata moneka kai aure lekwe mata moneka.]
44 motamot hita’ani naatu wairaf wanatowan in etoto’ab ta’arahi.
45 Kai sepo imi lelale leini sae eono eti imi ono dosa, hoko tete lelale mere neka. Le mise lesire imi lelale esa po imi supu rue kai Alla eti pela, bei lelala lua po supu poie me otoi naraka. [
45 Naatu a nabonawiy bowabow kakafin inasisinaf na’at, ku’afuw kwisaroun! A dubon ma’ama wanatowanamaim inarur i gewasin, men basit a rou’abaka inan efan kakafin,
46 Me otoi mere ulearu mata moneka kai auwere lekwe mata moneka.]
46 motamot hina’aani naatu wairaf wanatowan in etoto’ab na’arahi.
47 Kai sepo matainami leini sae eono eti imi ono dosa, hoko boie. Le mise lesire matainami esa po imi supu rue kai Alla eti pela, bei matainami lua po supu poie me otoi naraka.
47 Naatu mata nabonawiy bowabow kakafin inasisinaf na’at, kukubai kwisaroun! Mata ta’imon God ana aiwobomaim inarur i gewasin, men basit mata rou’abaka hinisrouni efan kakafinamaim inare,
48 Me otoi mere ulearu mata moneka kai aure lekwe mata moneka.
48 nati’imaim
49 Tamata rebe ilulu hnauna meiju, Alla Ionoi mise kai dosa sae mo, saka aure koture.
49 Sabuw etei’imak boro wairafamaim na’arahih narusouwih hinan riyabe hinamatar.
50 Tasire misete, po sepo esi nkalene sae moneka, hoko onoe nkale suike saisa moneka.
50 Riy i gewasin baise naniyan nabi’en boro men karam hiniwa’an naniyan namatar maiye, imih kwa i riy wanawanamaim nama, saise taituwa bairi boro tufuwamaim kwanama.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.