Marcos 6

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Yesuse kai Eni maka luluaru esi keleke bei mere kai esi keu me Eni hena.
1 Jesu efan nati ihamiy matabir maiye ana bai’ufununayah hitur bairi hina ana bar ana merar hitit.
2 Kena mere Yahudiaru esi petu plei. Eleki Yesuse Ikusu Yahudiaru esi luma ibadare kai Iatetuke tamata ete mere. Kena tamata meru esi lene Yesuse Iatetuke hoko esi herane titinai kai lalesi ndina titinai. Eleki esi beteke loko lomai be, “Kwete beluke meije Isupu atetuka meiju bei etia?
2 Baiyarir ana veya Kou’ay Baremaim busuruf sabuw i’obaibiyih, naatu sabuw moumurih ana tur hinonowar i hifofofor naatu hio, “Iti orot menamaim kirum so’ob? Naatu not rerekab yait itin ina’inanen fokarih esisinaf?
3 Meije tukane makerike aije pi moyo? Meije Maria eni nanae kai Yakobuse, Yosese, Yudase kai Simone esi kwalire pi moyo? Betai mei ete meije pi moyo?” Eleki tamata meru esi suka lene Yesuse Iatetuke moneka.
3 Iti orot i bar wowabayan. Mary natun taitin James, Joseph, Judas naatu Simon, ruburubun baibitar iti’imaim bairit tama’am?” Iti na’atube hio naatu hikwahir.
4 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Piasare nabi isupu holmate bei tamata me eni henare kai ruai eni tamataru mo.”
4 Naatu Jesu hai tur eowen bar merar afa’amaim dinab orot i tekakakafiy, baise orot taiyuwin ana bar merar, ana sabuw, ana rara men tekakakafiy.
5 Hoko Yesuse Iaseluke kbasa me Eni henare mo, batuke Itola balaI kena tamata makerake ilaru eleki esi mise.
5 Naatu ana bar meraramaim ina’inan men ta sinaf, sawusawuwih bai’abamo biyah botobonen hiyawas.
6 Hoko Yesuse Ibeteke be, “Yele, tamata ete meije esi suka lene saisa rebe Au atetukele mo!”
6 Sabuw men hibitumatum isan Jesu ifofofor men kafai ta.
7 Eleki Yesuse Ikoti Eni maka lulua butu esa lesini luaru, eleki Iulake tamata lulua kai Iriluke kbasa etesi leke esi sirie ro tiaru bei tamata.
7 Ana bai’ufununayah nah 12 eafih hina hitit afiy kakafih nunih isan fair itih naatu orot rouru’ab iyafarih hitit.
8 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Kena imi keure imi keri toane buai esa po makete liku yanoma, liku manane kai tase elake kai kepene yanoma.
8 Naatu iuwih, “Remor kwanabubusuruf a tu akisin kwanab, men sawar ta, men rafiy, men hafoy, naatu men kabay ta kwanab naiw a kikiramaim kwanarobere.
9 Batuke pake sandale, po liku lapuna lua yanoma.
9 A baibiyon kwaniyoun, baise biya baibiyon men bairou’abin kwanab.”
10 Kai kena imi kusu luma sae me hena, imi ntulu me luma mere eti keleke bei henare.
10 Naatu iuwih, “Bar merar menatan kwarur imaim kwanama kwanabow nanan a veya nab imaibo nati bar merar kwanihamiy.
11 Kai sepo tamata me otoi mere esi ono mise ete imi mo pise esi lene Sou Misete bei Allare mo, hoko imi keleke bei otoi mere kai kena imi siri bei henare imi tabubuke lopone bei sandale leke aseluke tanda be Alla laleIje ndina mo le esi lene Eni Sou Misete more.”
11 Naatu efan menamaim a merar men hinay hinabubuwi, o fana men hinanonowar kwana’orarafih kwanana’ufut tafaram kwanihamiy kwanan, nati i hai baimatnuwen!”
12 Eleki Eni maka lulua meru esi keu kai esi beteke loko tamata bokala be, “Imi hleke bei ono dosa leke hlaleke loko Alla!”
12 Basit hitit hin bowabow kakafihine dogor baikitabiren isan hibinan.
13 Esi sirie ro tiaru bei tamata bokala, esi mhulake leite kena tamata bokala leke esi mise bei esi makerakaru kena kbasa bei Alla.
13 Wagabur moumurih maiyow hinunih hitit naatu sawusawuwih moumurih na’in biyah raiy hirarouw etei hiyawas.
14 — ausente —
14 Jesu wabin ra’at aiwob orot Herod nowar, anayabin sabuw afa hio’o Iti i John Baptist morobone misir maiye, imih biyanamaim fair ma ina’inanen ta ta sinaf temamatar.
15 — ausente —
15 Afa hio, “Iti i Elijah. Afa ibanak hio’o, ‘Iti i marasika dinab orot ta na tit.’”
16 — ausente —
16 Baise Herod nonowar ana maramaim eo, “John sikan abuburu’um i morobone misir maiye?”
17 — ausente —
17 Anayabin Herod taiyuwin iuwih John hifatum hibai hin dibur baremaim hiyaru’uy. Iti sisinaf ana’an i Herod tain Philip aawan bi’awan isan.
18 — ausente —
18 Anayabin Herod tain aawan bi’aawan isan John gam tur fokarin maiyow eo, “O i ofafar iastu’ub yawas kakafin kusisinaf.”
19 — ausente —
19 Imih Herodias yan so’ar kok kwanekwan boro John ta’asabun, baise ef men ta ma boro tasinaf.
20 — ausente —
20 Baise Herod i John isan birubir anayabin i so’ob John i orot kakafiyin, ana yawas mutufurin imih tatafafar, John binan Herod nonowar ana not i’afiy baise Herod ana kok i John tabinan i tanowar.
21 — ausente —
21 Basit veya gewasin ta Herod tutufuw ana veya baiyasisir isan hiyuw bogaigiwas, ana sabuw nukwanukwarih, baiyowayah nukwanukwarih, naatu Galilee wanawanan sabuw gagamih etei e’af ayuwih.
22 — ausente —
22 Nati’imaim Herodias natun babitai na run benaben Herod ana nanawan sabuw hiru’ay hima’am etei hiyasisir men kikimin ta.
23 — ausente —
23 Naatu babitai isan eobaifaro eo, “Abisa isan inifefeyan au aiwob turin auman boro anit.”
24 — ausente —
24 Babitai in hinah ibatiy, “Ayu boro abisa isan anifefeyan?” Hinah iya’afut iu, “John Baptist ukwarin!”
25 — ausente —
25 Babitai matan kabiy in aiwob biyan tit ifefeyan eo, “Ayu akokok John Baptist ukwarin tew yan inayai iti boun inab inan initu.”
26 — ausente —
26 Aiwob orot yababan gagamin bai, baise men karam sabuw matahamaim babitai isan eo’obaifaro ta’astu’ub.
27 — ausente —
27 Mar ta’imonamo tur iyafar sika afu’afuw orot iyun in John dibur baremaim ma’am sikan buru’um.
28 — ausente —
28 Naatu ukwarin tew yan iwan bai na babitai itin imaibo bai in hinah itin.
29 — ausente —
29 John ana bai’ufununayah tur hinonowar ana veya hina biyan hibai hin rahamaim hiyai.
30 Eleki Yesuse Eni maka ulakaru esi leu loko Yesuse, kai esi alenake pusue yelu rebe esi onoule kai esi atetuke tamatare.
30 Tur Abarayah himatabir hina Jesu biyan hitit mi’itube hibowabow naatu sabuw hibi’obaiyih ana tur hi’owen.
31 Eleki tamata bokala esi luake kai keu rame eti Eni maka luluaru esi supu kane moneka. Eleki Yesuse Ibeteke loko Eni maka luluaru be, “Mai ite keu lora otoi rebe tamata esi rue kena more kai namake ete ndare mina.”
31 Naatu Jesu iuwih eo, “Tarabon tan efan sira’utubinamaim mar kafai taniyarir. Anayabin sabuw moumurih Jesu isan hirun hititit, ana bai’ufununayah bay men karam boro hitaa.
32 Eleki esi sai kena soa buini lora otoi rebe tamata esi rue kena more.
32 Imih akisihimo wa afe’en hisra’at hin efan ana sira’utubinamaim hitit.
33 Po tamata bokala esi selu Yesuse kai Eni maka luluaru esi keure, hoko esi rekwa otoi rebe esi keu lokore peneka. Eleki tamata bei pusue kota ete meru esi keue kmalane hoko esi luake akmena bei Yesuse.
33 Baise hinan sabuw moumurih na’in hi’itih hi’inanih, naatu hai bar hai merar hihamiyen aunah hi’iyon hina hima isan hikakaif na run,
34 Kena Yesuse kai Eni maka luluaru esi rulu bei soa buine, Yesuse Iselu tamata bokala ete mere, eleki Ibeteke be, “Malerekesi! Le tamata rebe esi lomei meru esi supu kuru misete kena iatetuke Sou Misete bei Allare sae mo.” Hoko Yesuse Iatetuke Sou Miseta bokala etesi.
34 wa’ane bisure auman sabuw kou’ay gagamin hima’am itih iyababan, anayabin iti sabuw i sheep na’atube aurih nabatanenayan en, naatu busuruf sawar moumurih na’in i’obaibiyih.
35 Kena kmau peneka, Eni maka luluaru esi lomei loko Yesuse kai esi beteke lokoI be, “Ete meije lau bei henaru kai mei kmau peneka.
35 Veya ra’iy birabirab auman, ana bai’ufununayah hina biyan hitit hio, “Iti efan i yok na’in naatu veya i sawar,
36 Hoko Aulake tamata meiju esi keu me hena teanaru leke esi supu manane etesi.”
36 sabuw kwiyafarih ten bar merar afa iti yubinamaim naatu masaw baremaim bay hinatobon hinaa.”
37 Po Yesuse Ibeteke be, “Suke imi pine imi riluke manane etesi.”
37 Baise Jesu iyafutih eo, “Kwa a efanamaim abisa ema’am i kwaitih te’aan.” Naatu hiya’afut hio, “Bay nati na’atube i boro sumar etei eight orot ta’imon ana baiyan ana fofonin tanatobon sabuw tanituwih.”
38 Po Yesuse Itneusi be, “Ete mere roti buai ila mere?”
38 Jesu ibatiyih, “Kwa rafiy fafar bai’ab isa tema’am? Kwan kwa’itin.” Hin hiso’ob hina ana tur hi’owen rafiy fafar etei five naatu siy rou’ab.
39 Eleki Yesuse Ipletae Eni maka luluaru leke esi ono tamata meru esi rue totoini kena tapuane.
39 Imaibo Jesu eo, “Sabuw kwa’uwih matan, matan fotan gewasin yan timarir.”
40 Eleki tamata meru esi rue totoini. Toini sesi utune esa, toini sesi butu lima.
40 Naatu sabuw hi’uwih matan, matan fotan gewasin yan himarir, afa 100 na’atube afa 50 na’atube.
41 Yesuse Irana roti buai lima meru kai iana inai lua meru, Ilimese lolete kai Ibeteke trima kasi loko Alla. Eleki Ibire rotiaru, Irilukele ete Eni maka luluaru leke esi larakelu ete tamata meru; kai iana inai luaru larakelu ete pususi ele mere lekwe.
41 Jesu rafiy five naatu siy rou’ab auman bow au mar nuw ra’at God ana merar yi imseseben ana bai’ufununayah itih hibow sabuw hifaramih.
42 Tamata meru esi kane eti esi pila pususi.
42 Sabuw etei nati bay hi’aa hai fofonin bai.
43 Eleki Eni maka luluaru esi lupuke manana lesinaru kena sokata butu esa lesini lua penuta.
43 Ana bai’ufununayah rafiy rebarebah, naatu siy turih sabuw hi’aa hibow sakasak etei 12 hiwan foten.
44 Tamata mokwaia rebe esi kane rotire sie usata lima.
44 Oro’orot bay hi’aa i etei 5,000.
45 Pela bei mere eleki Yesuse Iulake Eni maka luluaru esi keu eike kena soa buini lori tlaka tebai ndi Betsaida. Kai kena mere Iulake tamata bokala meru esi leu.
45 Mar ta’imonamo Jesu ana bai’ufununayah iuwih wa hisra’at au Bethsaida wan iyafarih hirabon naatu i baise ma sabuw itubabarih hai ubar hin.
46 Kena Yesuse Iulake tamata meru esi leu peneka, eleki Ikeu lolete ulate bubui kena Ikotie loko Alla.
46 Sabuw itubarih hinan ufunamaim yoyobanamih yen in oyaw wan tit.
47 Kena kpetu peneka, soa buini rebe Yesuse Eni maka luluaru esi me kenare endau tlaka tlaije peneka, eleyo Yesuse ruaI Eri nda kmalane sa.
47 Birabirab auman wa re in kuyowen naatu Jesu akisinamo i me yanamaim ma.
48 Kena Iselu Eni maka luluaru esi sai kena soa buine esi tahaini moneka le balate ktili bei me oasi. Bei mere hoko kasuke olase telu kpeture, Yesuse Ikeu lelale ndete kwele babai lokosi. Kai Ikeu rame saka Iliaise reneka.
48 Ana bai’ufununayah i’itih i hiboy hibi’akir, anayabin yourabad nahine bababin, mar tot auman Jesu tit riy yan bat remor in biyah tit tanatabirihimih.
49 Po kena esi selu Yesuse Ikeu lelale ndete kwele babai, esi biuwe le esi betinake nitu matale!
49 Baise hinuw harew yan bat remor nan hi’itin ana veya wagabur mowan ta hirouw hitar koukuw.
50 Le pususi seluI kai hkutukesi titinai.
50 Anayabin Jesu iti na’atube sinaf hi’itin i hibir men kikimin ta, baise Jesu matan kabiy iuwih eo, “Ya hinakwat! Men kwanabirumih! Ayu anan.”
51 Eleki Isa lolete soa buine lokosi, kai balate ndene sosoli. Eni maka luluaru esi herane titinai,
51 Naatu wa afe’en yen nuwarob eafuw ana bai’ufununayah hifofofor men kafaita.
52 le Yesuse Iala tamata bokalaru batuke kena roti buai limaru esi nati mosa. Hnauna bei Yesuse esi natie nunu mo.
52 Anayabin rafiy bimasib ana kirikirifot men hiso’ob, baise dogorohine i fokar.
53 Kena esi ndi teba peneka, eleki esi tati me otoi Genesarete.
53 Naatu harew hirabon tafaram Genesaret imaim hirun hai wa hirouw,
54 Kena esi rulu bei soa buine tamata ete meru esi selu be rebe luake mere Yesuse.
54 wa’ane hitit hirara’iy ana veya sabuw Jesu hi’itin hi’inan.
55 Hoko esi bala akmete lori lopai papelake otoi mere, eleki kena esi rekwa be Yesuse Ietika mere, esi keri tamata makerakaru kena esi nianaru lokoI.
55 Naatu nati tafaram wanawanan sabuw himatkabikabiy hinunuw sawusawuwih emo’em hiwan hi’abar Jesu ana tur hinonowar imaim hi’abar hin.
56 Kena Yesuse Ikeu loko etika neka, me henaru, pise kotaru, esi liku tamata makerakaru lokoI me otoi rebe piasare tamata bokala esi lupuke lomai kenare, kai esi kotie leke tamata makeraka meru esi supu kerike mahabe Eni lapu nanuke esi nuruije neka. Hoko pusue tamata rebe esi kerike Eni lapune nanuke esi nuruije, esi mise bei esi makerake.
56 Bar merar kikimin o gagamin, naatu masaw bar imaim inan ana tur hinonowar, sawusawuwih hibow hitit ahar efanamaim hiya hifefeyan hai kok i mi’itube ana waifuw yomaninawat hitabutubun. Naatu sabuw etei Jesu hibubutubun iyawasih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.