Marcos 14
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Lesike petua lua pine tamata Yahudiaru esi pesta nete suike loko Alla Isirie esi ntuana menaru bei Mesire kai pesta esi kane roti rebe pake ragi more. Eleki imame elakaru kai kuru Torataru esi nikwa lalane ndendene kena kerike kai bunu Yesuse.
1 Tar Nowaten naatu Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw i veya rou’ab nahimaim bat. Naatu firis ukwarih, Ofafar bai’obaiyenayah i wa’iwa’iramaim ef hinuwet mi’itube Jesu hitab hita’asabun isan.
2 Po esi beteke be, “Kena pesta elake mere ite kerike Yesuse yake le tamata leini me esi sukaI hoko esi nasuke ite kai esi hohae petu mere.”
2 Naatu hio, “Men hiyuw tanabowabow wanawanan tanasinafumih, anayabin rakit boro tanaku’ub.”
3 Kena Yesuse Ime Betaniare, Irue kai kane me Simone eni luma. Simone mere tamata esi rekwai le Yesuse Ionoi mise bei makerake usai kai tinaiju puluele. Eleki bina sae me ireru leite boini ntelete titinai rebe esi beline elake kena hlau buini bei batu mutale loko Yesuse. Binare mere iletu hlaubuine esi mokane eleki isoba Yesuse ulu buaIje kena leite mere.
3 Jesu in Bethany orot Simon biyan kokom ani’anin ana bar wanawanan run, ma bay eaau basit babin ta kibub kabayamaim hikwak raiy yamurin gewasin hisuwai batabat bai narun, iti raiy i ana baiyan gagamin, kibub sikan ana gigiwaiyomaim takakir Jesu aribun yan isuwai re.
4 Eleki sie telua pise ata ete mere esi ono kai esi beteke loko lomai be, “Le mula pine bina meije iatia leite belini elake mere?
4 Sabuw afa nati’imaim hima’am hi’i’itin yah so’ar naatu taiyuwih hima higam hio, “Aisim iti raiy yamurin gewasin asir ebisuwai kwanikwaniy?
5 Abelie leite mere hoko supu kepene bokala titinai. Kai esi kepene rilukele ete tamata susate.” Eleki tamata esi nasuke bina mere.
5 Iti raiy i 300 denari tafanamaim auman boro hitatubun naatu kabay sabuw bai’akirayah hitibaisih!” Naatu babin hi’i’iyab higam hiu kwanikwaniy.
6 Yesuse Ibeteke lokosi be, “Sebei ruai! Imi ono susate etei le mula? Iono misete ete Au.
6 Baise Jesu eo, “Babin kwaihamiy! Aisim kwaowa’awa’an? Sawar gewasin maiyow ayu isou sinaf.
7 Le tamata susataru erisi rue kai imi rame sa kai imi li lokosi sa, po Au rue sakesa kai imi rame mo.
7 Kwa boro mar etei bai’akirayah bairi kwanama, veya afa baibaisih isan kwanakokok boro kwanibaisih. Baise ayu boro men mar etei bairit tanama’amih.
8 Bina mere iono saisa rebe ionore ete Au. Isoba leite boini ntelete kena ulu buaKue le tatike pine Au mata hoko iaknekae kena imi tolae Au kena liane benaije.
8 Babin abistan sisinaf i karam ayu isou sinaf, raiy yamurin gewasin biyau imaim isuwai re’er i ayu yanowahu biyau eyayabunai ufibo hinayai.
9 Imi lene loko au mimise! Kena lepae Sou Misete me nusa otoi etia neka, saisa rebe bina meije ionore, esi lepaele lekwe leke tamata esi nete suike lokoi.”
9 Anababatun a tur ao’owen, iti Tur Gewasin tafaram tutufin wanawanan hinao hinabibinan, iti babin abisa sisinaf sabuw boro isan hinao naatu hinanuh.”
10 Eleki Yudase Iskariote isiri bei luma mere kai ikeu loko imama elakaru leke iriluke Yesuse ete tamataru leke esi bunuI. Yudase mere Yesuse Eni maka lulu sae bei sie butu esa lesini luaru.
10 Imaibo Judas Iscariot Jesu ana bai’ufununayan orot ta nah 12 wanawanahimaim tit in firis ukwarih biyah tit saise ef tanuwet Jesu umahimaim tayai hitarab tamorob.
11 Kena esi lene mere bei Yudase, lalesi ndina kai esi beteke lokoi be, “Yele, ariluke Yesuse ete ami hoko ami riluke kepene etemu.” Eleki Yudase inikwa lalane leke tamataru esi supu kerike Yesuse.
11 Naatu abistanawat eo hinonowar hiyasisir men kafaita, naatu kabay baitinin isan hi’omatan. Judas misir ef ana gewasin nuwet imaim Jesu tab titih hita’asabun isan.
12 Kena pesta rebe tamata Yahudi esi kane roti rebe pake ragi more esi petu menaije, piasare esi bunu domba anai leke nete suike loko petua rebe akmenare Alla Isirie esi ntuane menaru bei Mesire. Eni maka luluaru esi tneu Yesuse be, “Kuru, ite nikwa otoi kena moa manane etia? Leke ite kane sakesa kena nete suike loko petu rebe akmena Alla Isirie iteki ntuane menaru bei ndete nusa Mesire.”
12 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw aa ana veya wantoro’ot ebubusuruf, nati’imaim Tar Nowaten ana hiyuw aa isan bobaituw sheep natunatuh wabih lamb imaim terouw tisisibor. Imih Jesu ana bai’ufununayah hibatiy, “O kukokok boro menamaim Tar Nowaten ana hiyuw ana bogaigiwas o isa?”
13 Yesuse ibeteke loko Eni maka lulua lua meru be, “Imi keu ndete kotare pine mokwai sae me iliku kwele kena hlau buini ihbora imi, hoko imi lului roma ikusu luma.
13 Basit Jesu ana bai’ufununayah orot rou’ab eobaimanih eo, “Kwanan bar oto’otowen kwanatitit nati’imaim orot ta boro noukwatamaim harew nahun na’abar nan bairi kwanitar,
14 Imi beteke loko luma mere esi upuije be, “Amiki Kurure Itneu be, sokati etia kena Ikane manane sakesa kai Eni maka luluaru leke ami nete suike loko ntuane menaru esi siri bei ndete nusa Mesire?’
14 naatu kwani’ufunun bairi kwanan, bar menatan erur imaim kwanarun. Nati’imaim bar matuwan kwanau, ‘Bai’obaiyenayan ebibat bar awan menatan ayu au bai’ufnunayah bairi Tar Nowaten ana hiyuw anaa?’
15 Eleki ntuane mere itiluke sokati elake ndete tetu rebe pusue yelu ume. Eleki imi moa pusue manane ete mere.”
15 Naatu bar tafantoro’ot awan ta gewasin hiyabun inu’in nabi’obaiyi imaim kwanabogaigiwas.”
16 Maka lulua lua meru esi keu, ndete kotare esi selu yelu uono lulu saisa rebe Yesuse ibeteke eteise neka. Eleki esi menai kena moa mananaru.
16 Bai’ufnunayah hitit hin bar oto’otowen hitit naatu Jesu iu’uwih na’atube sawar etei’imak hitita’uren, naatu Tar Nowaten ana hiyuw hibogaigiwas.
17 Kena kmauine Yesuse Iluake me otoi mere sakesa kai Eni maka lulua butu esa lesini luaru.
17 Veya re birabirab Jesu ana bai’ufununayah 12 bairi hina
18 Eleki kena esi kanere, Yesuse Ibeteke lokosi be, “Kwetela imi, Au beteke etemi be bei imi toini meije ile sae me iriluke Au ete tamataru leke esi bunu Au. Tamata mere ikane sakesa kai Au ete meije!”
18 hima bay hi’aa wanawanan Jesu misir eo, “Anababatun a tur ao’owen kwa wanawananamaim orot ta boro babau nao anamorob, nati orot i ayu airi efan ta’imon ama a’au.”
19 Kaplalesi titini hoko sebei sae eri beteke loko Yesuse be, “Kuru, mere au mo.”
19 Bai’ufununayah gubamih hurir himisir ta’ita’imon Jesu hibabatiyih, “O kunotanot ayu ai en?”
20 Eleki Yesuse Iralakesi be, “Mere ile sae bei imi butu esa lesini lua meiju rebe ilutu roti kena oba esa kai Aure!
20 Jesu iyafutih eo, “Kwa na 12 wanawanamaim yait ana rafiy nab ayu airi tew yan anabubutu’ub orotoban nati.
21 Tamata Eni Nanare Imata sa lulu Alla Eni lepate rebe lekire betekele. Po tamata rebe iriluke Au ete tamata rebe esi suka bunu Aure, isupu susa ela titinai bei pusue tamata maketa esi supure. Hoko mise lesi tamata mere inai iruelei ya noma!”
21 Orot Natun i boro namorob Bukamaim hikikirum na’atube, baise yait Orot Natun baban eo emomorob i boro bai’akir kakafin maiyow nab, gewasin nati orot iti tafaramaim men tatufuw.”
22 Kena esi kane sa, Yesuse Irana rotire, Ikotie trima kasi loko Alla kai Ibire roti mere. Eleki Irilukele ete Eni maka luluaru kai Ibeteke be, “Imi kanele le meije nanakwalaKue!”
22 Bay hi’aa wanawanan Jesu rafiy bai merar yi yoyoban sawar imasib, ana bai’ufununayah itih eo, “Kwabai kwa’aan, iti i ayu biyou.”
23 Eleki Yesuse irana oba esa eleki Iliti anggure kwelini kenae penu, Ikotie trima kasi bei Alla kai Irilukele etesi. Eleki pususi kinu leiele bei oba mere.
23 Naatu kerowas bai God ana merar yi sawar, ana bai’ufununayah itih etei’imak hitom.
24 Yesuse Ibeteke be, “Meije Auku lalakwe rebe akmenare Alla Italuke ete imire. Auku lalakwe ponikele kena ampune tamata bokala esi dosaru.”
24 Naatu iuwih eo “Iti i ayu au rara au Obaibasit Boubun kwa etei isa abisuwai.
25 Eleki Yesuse Ibeteke be, “Imi lene meije mimise! Au kinu anggure kwelini moneka eti roma petu rebe Au kinu anggure kwelini rebe beluke sakesa imi me AmaKu Eni nusa beluke.”
25 Anababatun a tur ao’owen, Ayu iti wine boro men anatom maiye, anama’am wine boubun Tamai ana aiwobomaimibo anatom.”
26 Eleki esi menani isike Alla, pine esi keu lolete ulate rebe Saitune aini bokalaru.
26 Naatu ew hitabor sawar himisir hitit hin Olive oyawemaim hitit.
27 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Namake pine imi pusumi hlaleke loko Au moneka, le kena Alla Eni lepate rebe lekire beteke be: ‘Au bunu maka raka domba meru hoko domba meru unaia bei lomai peneka.’
27 Jesu ana bai’ufununayah hai tur eowen eo, “Kwa etei’imak boro kwanabihir ayu kwanihamiyu, anayabin Bukamaim iti na’atube hikirum.”
28 Po kena Au kwana suike peneka, Au keu eike lolete otoi Galilea.”
28 Baise morobone ana mimisir ufunamaim ayu boro wan anan Galilee anatit.”
29 Petruse ibeteke loko Yesuse be, “Masike tamata maketa esi hlaleke lokoMu mone piseu po au hlaleke lokoMu sa.”
29 Peter iya’afut eo, “Au ofonah boro hinabihir, baise ayu boro men anihamiy ana bihiramih.”
30 Yesue Ibeteke lokoi be, “Alene lokoKu mimise! Petu meije, kena kpetu meije neka, manu tulale etotlae rebai lua mosare, ruamu beteke rebai telu be, arekwa Au mo.”
30 Jesu Peter isan eo, “Anababatun a tur ao’owen boun gugumin o mar tounu ayu inayayoubu ufunamaim kokorere boro mar rou’ab nao’o inanowar.”
31 Po Petruse ibeteke be, “Masike tamata makete esi bunu au po auru luluMu sa!”
31 Peter fair raro’on rab eo, “Ayu boro men kafa’imo nati tur ana’omih, ayu o airit morobomih wabin abatun.” Naatu bai’ufununayah etei’imak tur ta’imon hio.
32 Yesuse kai maka luluaru esi keu lopai Getsemani otoi rebe ai aini bokala. Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Kwetela, imi rue etere meije le Au kotie loko Alla ete ndare.” Ulate rebe saitune aini bokala|src="HK00353b.tif" size="span" loc="Mrk 14:32" ref="Markuse 14:32"
32 Naatu hina efan wabin Gethsemane imaim hitit, Jesu ana bai’ufununayah isah eo, “Iti’imaim kwanama ayu anan anayoyoban.”
33 Eleki Yesuse Ikeri Petruse, Yakobuse kai Yohanese leke esi keu sakesa kaiNi. Eleki esi keu lora toto. Yesuse Iblake susa titinai.
33 Peter, James, naatu John buwih bairi hin. Dogoron wanawanan busuruf yababan naatu biyababan ana bit tatam.
34 Ibeteke lokosi, “LaleKue susa titinai, eti Au blake saka matare reneka!” Eleki Ibeteke lokosi be, “Imi rue ete meije hai Au mina.”
34 Naatu ana bai’ufununayah nah tounu isah eo, “Dogorou wanawanan yababan i ra’at kwanekwan kafa’imo nimfufuru, imih iti’imaim kwamare naatu mata nanuw kwanama.”
35 Eleki Yesuse ruaI lora toto kai Itola tibubuIje lope tapele eleki Ikotie bei Alla leke sepo Alla Isuka hoko Yesuse Isupu susate rebe Alla laleI kena Yesuse Isupure yake.
35 Jesu in kafa’imo yumatan aubabe me yan ra’iy naatu yoyoban saife ef tama’am na’at bai’akir ana veya tanan men tab.
36 Yesuse Ibeteke be, “AmaKu, sasaisare Aonore yele. Aono Au mata yake. Po lulu Auku sukare yake po lulu Amu sukare!”
36 Jesu yoyoban eo, “Tamai, Taimaya! Sawar etei i hamehamen karam boro inasinaf iti biyababan ana kerowas biyau’umaim kubosair, men ayu au kok baise o a kok.”
37 Eleki Yesuse Ileu loko Eni maka luluaru, Iselu esi ntulu. Ibeteke loko Petruse be, “Simone, akwau kuate. Ahai Au olase ului esa meije saisa moneko?
37 Naatu Jesu matabir maiye nan ana bai’ufununayah nah tounu hi’inu’in itih Peter isan eo, “Simon o mata fot ku’inu’in? Karam boro one hour ana fofonin mata hitanuw bairit tatama?”
38 Imi betu kai kotie loko Alla leke imi supu teheke bei ro tiaru esi elake imi tetu yake. Le Au rekwa be imi suka ntulu mo kai imi suka kotie bei Alla rame po nanakwalami ktili mo.”
38 Nah tounu isah eo, “Mata to’iwa’an kwayoyoban saise men routobon kwanab, ayub i ekokok baise biya i himorob.”
39 Yesuse Ikeu kotie loko Alla sakesa kai minare rebai lekwe.
39 Jesu matabir maiye yoyobanamih in, tur ta’imonabanak eo yoyoban.
40 Eleki takwali toto Yesuse Iluake lokosi suike, Iselu Eni maka luluaru esi ntulure neka le esi kwau kuate. Eleki esi beture, esi rekwa lepa saisa loko Yesuse mo le esi haiNi more pe.
40 Naatu matabir maiye nan ana bai’ufununayah biyah tit matah koun bit sawar hi’inu’in itih, naatu Peter tur o isan kasiy awan bit.
41 Yesuse Ikeu eleki Ileu lokosi kena rebai telure, Iselu telusi erisi ntulu sa. Hoko Ibeteke lokosi be, “Kwetela, imi ntulu takwali pene. Betu no! Totonai meije tamata esi luake lomei hoko esi riluke Au, Tamata Eni Nanae meije, ete tamata rebe esi suka bunu Aure.
41 Jesu mar baitounin matabir maiye na ana bai’ufununayah biyah tit eo, “Kwa i boro’ika kwai’in kwabiyarir? Kwaiyariraka! Mata tenuw. Orot Natun i sabuw kakafih umahimaim hiyai hinab hinafatumimih.
42 Imi betu, maite ite keu. Tamata rebe iriluke Aure iluake pene.”
42 Kwamisir tan, kwa’itin, orot yanuwayan i natitaka, nabuwu’umih.”
43 Kena Yesuse Eri lepa sa, Yudase, ile sae bei Eni maka lulua sie butu esa lesini luaru, iluake kai tamata bokala, esi keri sari kai ai buai. Sie meru esi supu ulake bei imama elakaru, kuru Torataru kai Yahudiaru esi elakaru.
43 Jesu ana tur eo sawara’e, bai’ufununayah nah 12 wanawanahimaim Judas yanuwayan, firis ukwarih, Ofafar bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in kou’ay gagamin kaiy kefat auman Judas nawiyih bairi hina hitit.
44 Kena esi keu mosare, Yudase ibeteke lokosi be, “Imi lene mimise. Imi selu pine au ata sae hoko Imere. Imi kerikeNi eleki keriNi lolete kotare po rakaI mimise.”
44 Yanuwayan i kou’ay eobaimanih, “Orot menatan ayu anab ana mamamay kwa a kok orotoban nati, kwanab kwanafatum naatu kwanakaif auman kwanan.”
45 Eleki kena Yudase isupu Yesuse, ikeu loko Yesuse hoko ibeteke lokoI be, “Kuru!” eleki iataI.
45 Basit hina hititit ana veya Judas mutufor in Jesu biyan tit eo, “Bai’obaiyenayan!” Naatu mamay.
46 Eleki tamata meru esi kerike Yesuse ne.
46 Naatu Jesu hibai hirab hifatum.
47 Tamata sae ikele tehaike Yesuse. Tamata mere isira eni sarire eleki ilasa tamata rebe kerike ete imame elake, tlina loine.
47 Baise orot ta nati’imaim batabat kaiy bai firis ukwarin ana akir wairafin tainin buru’um.
48 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Aure tamata maka lelie pemerinta mo. Imi keri sari kai ai buai kena kerike Au le mula?
48 Jesu awan tara’ah kou’ay isah eo, “Kwa a kaiy, a kefat kwaiteten kwanan ayu fatumu’umih ana itinin ayu i bainowan orot na’atube.
49 Pela petu Au keu ndete Tuhane Eni Lumare kena atetuke ete mere po imi kerike Au etere mere mo. Po ele mere leke lulu saisa rebe me Alla Eni lepate rebe lekire.”
49 Mar etei Tafaror Baremaim ama abibinan men imaim kwatafatumu? Baise abisa Bukamaim hi’o hikikirum i nan niturobe.”
50 Eleki Eni maka luluaru pususi naya beiNi.
50 Nati’imaim ana bai’ufununayah etei’imak hihamiy hibihir.
51 Tamata belukwe sae me ipake lapune nanuke ilulu Yesuse. Tamata rebe esi keri sari kai ai buaije esi ono kena kerikeni,
51 Orot boubun ta ana faifuw baban akisin ius Jesu bi’ufunun, hisinaftobon hitab hitafatumimih,
52 Po itie eni lapune hoko inaya kalakue.
52 baise ana faifuwawat hibai i segar bihir.
53 Eleki esi keri Yesuse loko imame elake lakwai esare. Imame elakaru, tamata Yahudiaru esi elakaru kai kuru Torataru esi lupuke lomai ete mere.
53 Firis Gagamin, orot ai’in, Ofafar bai’obaiyenayah, etei hiru’ay hima’am Jesu hibai hina firis ukwarih ana baremaim hirun.
54 Kena mere Petruse ilulu Yesuse bei lauke. Eleki Iroma imame elake eni otoi kena malama mpai luma leini. Eleki Petruse irue ipasa kai tamata maka raka lumare.
54 Peter ef yokaika i’ufnunih bairi hina Firis Gagamin ana bar merar hitit imaim ma’utenayah wairaf hi’asir hima rararih i na bairi hima rarih.
55 Eleki imama elakaru kai elaka maka teu pakalaru pususi nikwa tamata rebe lepa tiae loko Yesuse leke esi bunuI, po esi supu lalane kena bunuI mo.
55 Firis ukwarih naatu kanisel ana kou’ay sabuw tutufin etei hisinaftobon baifuwen tur hibow hitit saise imaim Jesu hita’asabun isan, baise ana kakafin men ta hitita’urimih.
56 Tamata bokala esi alenake saisa neka rebe tinai mo kena Yesuse, po alena meru tebike bei lomai.
56 Sifrubonayah moumurih maiyow Jesu isan hifufuwen, baise hai tur hio men Jesu sisinafumaim hi’o’omih.
57 Eleki tamata sae me ialenake rebe tinai mo kena leuke sala ete Yesuse be,
57 Naatu sabuw afa himisir Jesu isan baifuwen tur hibow hit hio.
58 “Au lene Yesuse Ibeteke be,
58 “Aki eo anowar, ‘Sabuw umahimaim Tafaror Bar hiwowowab ayu boro anataraboun nare naatu veya tounu ufunamaim boro ana wowab maiye, men sabuw umahimaim hiwowowab na’atube.’”
59 Po esi alenakeNi mere lekwe tebike bei lomaije neka.
59 Baise hai tur hio men ta sisinafumaim hi’o’omih.
60 Eleki imame elake lakwai esare ikele me tamata bokala oasie, eleki itneu Yesuse be, “Tamata meiju esi alenakeMu be, Aneu. Yo le mula pine Aleliesi more?”
60 Imaibo Firis Gagamin misir sabuw nahimaim bat Jesu ibatiy, “Orot hairi sif hirurubon inowar naatu boro hai tur wan inay ai en?”
61 Po Yesuse Indene kai Iralake sasaisa moneka. Eleki imame elake lakwai esare itneu suike be, “Ale, Ile rebe Alla IulakeNi kena hlamate tamatare o? Ale, Maka ono Misete Titinaije Eni nanae, o?”
61 Baise Jesu men kafa’imo tur ta eomih, Firis Gagamin ibanak ibatiy maiye, “O i Roubininayan God Baigegewasinayan Natun?”
62 Yesuse Iralakeni be, “Yele, tinai, mere Au. Eleki tatike pine Aselu Au, Tamata Eni Nanae Irue kena Maka Kbasa lakwai esare leiNe hoko Ileu suike lomei kena moputi ndete lanite.”
62 Jesu iya’afut eo, “Ayu i Natun, naatu kwa etei boro Orot Natun God fairin uman asukwafune namare rofom wanawanan nanan kwana’itin!”
63 — ausente —
63 Naatu Firis Gagamin iti tur nonowar ana faifuw bow seb naatu eo, “Aki men akokok sif rubonayah!
64 — ausente —
64 Baigigimen tur eo kwanowar, mi’itube kwanotanot?” Etei’imak hio, “I bowabow kakafin sinaf naatu i boro namorob?”
65 Tamata lua pise telu esi toeNi kai esi obi oalaleIje eleki esi blukuI kai esi beteke lokoI be, “Abeteke be sire ibluku oalaleuMe?” Eleki tamata rebe esi rakaIje esi papakeNi.
65 Sabuw afa Jesu yumatan hikwaitututur naatu matan faifuwamaim hisum hirab hio, “Kuo anowar yait o rabi?” Ma’utenayah auman rebareban hifafar.
66 Petruse irue pasa me imame elake eni luma leini sa, eleki bina makerike ete imame iluake.
66 Peter ufun bar meraraka ma’am basit Firis Gagamin ana akirwairafin babitai na sisibinamaim tit,
67 Bina mere iselu Petruse ipasa sakesa kai tamata makete ete mere hoko ilimesei kai ibeteke be, “Ale mere asakesa kai Yesuse bei Nasarete, moyo?”
67 Naatu Peter ma wairaf rarar babitai bat itin kikin naatu eo, “O auman Jesu airi Nazarethane kwana.”
68 Po Petruse iombe, “Mo, au rekwa Yesuse mo. Abeteke mere au nati mo.” Eleki Petruse ikeu lorau pakale esi meture. [Kena mere manure totlae.]
68 Baise Peter youb, “Ayu men aso’ob o abitur ku’o.” Basit i bar merar ana etawan gagamin ufunane tit, naatu kokorere eo.
69 Eleki bina mere iselu Petruse hoko iluake lokoi, eleki ibeteke loko tamata rebe esi kele ete mere be, “Tamata meije, saka ime kai Yesuse.”
69 Akir babitai Peter itin maiye, naatu nati’imaim sabuw hibatabat tur ta’imon hai tur eowen, “Iti orot i Jesu ana bai’ufununayan ta!”
70 Petruse ibeteke suike be, “Mo. Au rekwa Yesuse mo.”
70 Baise Peter ibanak youb maiye, hima kikimin sabuw bairi hibatabat Peter hiu, “Tur anababatun o i Jesu ana bai’ufununayan orot ta, anayabin o auman i Galilee orot.”
71 Eleki Petruse ila loko Alla be, “Alla, sepo au beteke meije tinai mo Aono susate ete au neka.” Eleki ibeteke lokosi be, “Au rekwa tamata rebe imi alenakeNi mo.”
71 Peter eobaifaro eo, “Anababatun a tur ao’owen, God baimakiy nitu ayu ana bifufuwen na’at, ayu nati orot men aso’ob!”
72 Takwali mo, manu tulale etotlae rebai lua. Eleki Petruse inete suike loko Yesuse Ibeteke be, “Manu tulale etotlae rebai lua mosare, abeteke rebai telu be, arekwa Au mo.” Eleki Petruse irani hnetekeni.
72 Mar ta’imonamo kokorere mar bairou’abin eo, naatu imaibo Peter nuhin taseb Jesu mi’itube eo not, “Kokorere mar rou’ab nao ana veya o boro mar tounu ayu inayoubu.” Naatu Peter busuruf rerey.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.