Lucas 9
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Eleki Yesuse Ikoti Eni maka lulua butu esa lesini luaru, eleki Iriluke Eni kbasare etesi kai Ionosi ktili kena esi sirie ro tiaru bei tamata kai esi ono tamata makerake esi mise.
1 Jesu ana bai’ufununayah etei I2 eaf ayuwih hina hitit, demon kakafih nunih isan, naatu sawow yumatah ta ta bosaisiren isan fair itih, naatu eonowahih.
2 Eleki Iulake esi keu atetuke otoi rebe Alla Ipletae ite saka kamale elake kai esi keu ono tamata makerake esi mise.
2 Imaibo God ana aiwob binan isan naatu sawusawuwih baiyawasih isan iyafarih hitit hin.
3 Yesuse Iombe, “Kena keure imi keri sasaisa yanoma: toane buai yanoma, tase yanoma, manane pise kepene yanoma kai pakiane usai lua kena seli yanoma.
3 Naatu iuwih, “A nanawan isan kwanatitit ana maramaim men sawar afa kwanabow auman kwananamih, men hafoy, tu, kabay, bay, o wanabir.
4 Eleki kena imi kusu luma rebe esi trima imi me hena mere, imi rue me luma mere eti imi layani pela kai keleke bei hena mere.
4 Kwananan sabuw iyab hina’iti a merar hinay hinabubuwi na’at, nati bar meraramaim kwanama a bowabow kwanisawar imaibo kwanatit.
5 Po sepo imi me hena sae pine esi tamataru esi trima imi mo hoko imi keleke bei hena mere neka, kai kena imi sirire imi tabubuke lopone bei imi lelale kai keu bei otoi mere leke mere easeluke tanda be Alla Itrimasi mo.”
5 Baise sabuw men a merar hinay hinabubuwi na’at, a fofob kwanarutatab nare naatu nati bar merar kwanihamiy kwanatit, baimatnuwen ana orereb na’atube.”
6 Eleki Yesuse Eni maka luluaru esi keu me henaru kena lepae Sou Misete kai esi ono tamata makerakaru esi mise.
6 Imaibo bai’ufununayah hitit hin bar awan, awan hirun hitit God ana aiwob isan tur gewasin hibinan naatu sawusawuwih hiyayawasih.
7 Eleki kamale Herodese, kamale otoi Galilea ilene saisa rebe Yesuse Ionoule. Hoko Herodese irekwa mo be Yesuse mere sire? Le sie ilaru esi beteke be, “Yesuse mere Yohanese maka baptise ikwana suike.”
7 Herod, Galilee sabuw hai aiwob orot, sawar iti himamatar hai tur nonowar ana veya ana kasiy ra’at, anayabin sabuw afa hio John Baptist morobone matabir maiye,
8 Po tamata maketa lekwe esi beteke be, “Ile nabi Elia iluake suike.” Tamata maketa lekwe esi beteke be, “Ile, sae bei nabia akmenaru ikwana suike.”
8 sabuw afa hio, Elijah marane ra’iy, sabuw afa hio, “Dinab orot ta marasika momorob i yawas maiye matabir na.”
9 Eleki Herodese ibeteke be, “Po Yohanese mere, au ulake tamata esi tete uluije peneka. Hoko rebe au lenelu meije, maka ono tanda herana bokala meru sire?” Eleki Herodese inikwa lalane kena tetue Yesuse.
9 Baise Herod eo, “Ayu taiyuwu aso’ob John i ayu sikan ao hi’afuw, naatu iti orot i yait iti bowabow sinaf ana tur anonowar?” Iti na’atube eo naatu kok i orot ana yumat itinamih nuwih.
10 Eleki Yesuse Eni maka ulakaru esi leu loko Yesuse, esi alenake pusue yelu rebe esi onoule kai esi atetuke tamataru. Eleki Yesuse Iluisi kena keu me otoi tehaike kota Betsaida leke ruasi kai Yesuse kena otoi ndenete.
10 Jesu ana tur abarayah himatabir hina hitit, sawar abisa’awat hisisinaf ana tur hi’owen. Naatu nawiyih hitit akisihimo hin tafaram wabin Bethsaida imaim hima.
11 Po kena tamata esi rekwa be Yesuse Ikeu ete mere hoko tamata bokala esi keu luluI. Yesuse Isukasi hoko Alla Ipletae ite tamatare elire, Iatetukele etesi. Kai Iono tamata makerake esi mise lekwe.
11 Baise sabuw maumurih na’in Jesu au Bethsaida inan ana tur hinowar, naatu hi’ufunun hin biyan hitit. Hai merar yi God ana aiwob isan binan hinowar naatu sawusawuwih iyawasih.
12 Eleki kena kmau peneka, Yesuse Eni maka luluaru esi luake beteke kenaI be, “Kuru, Otoi meije lauke kai kmau peneka hoko mise lesi Aulake tamata meru esi keu me hena teanaru leke esi nikwa manane kai luma kena esi ntulu.”
12 Veya re birabirab auman bai’ufununayah 12 hin Jesu hiu, “Sabuw kwiyafarih ten bar iti yubinamaim naatu masawabar iti yubinamaim taituwah tema’am biyah bay hinanuwet hinabow hinaa, naatu efan auman hinanuwet fai hina’in, anayabin iti efan i owararin.”
13 Po Yesuse Iombe, “Imi riluke manane etesi.” Esi ombe, “Mei amire batuke roti buai lima kai iana inai lua. Hoko suke ami keu sabe manane etesi o?”
13 Baise Jesu iuwih, “Bay i boro kwa kwanitih hinaa.” Bai’ufununayah hiya’afut, “Rafiy fafar umat roun naatu siy rou’abamo efanamaim ti’inu’in. Kukokok aki anan sabuw etei’imak isah bay anatobon?”
14 Ete mere tamata mokwai usata lima, some bina kai kwetela mo.
14 Sabuw nati’imaim hiru’ay hima tur hinonowar nah etei i 5,000 na’atube. Jesu ana bai’ufununayah iuwih, “Sabuw kwa’uwih nah 50 na’atube kou’ay tata’amaim timarir.”
15 Eleki Eni maka luluaru esi ulake tamata meru esi rue totoini lulu Yesuse Ibetekele.
15 Bai’ufununayah Jesu eo na’atube sabuw hi’uwih himarir.
16 Eleki Irana roti buai lima kai iana inai lua meru eleki Ilimese lolete loko Alla kai Ikotie pine Ibire roti kai ianaru, eleki Irilukelu ete Eni maka luluaru leke esi larakelu ete tamata bokala meru.
16 Imaibo Jesu rafiy fafar umat roun bow, naatu siy rou’ab bow, au mar nuw ra’at, God ana merar yi igegewasin sawar, im seseb ana bai’ufununayah itih hibow sabuw hifaramih hi’aa.
17 Eleki pususi kane eti pila. Eleki Eni maka luluaru esi lupuke rotia kai iana lesinaru kena sokata butu esa lesini lua upenu.
17 Sabuw etei hi’aa yah iw naatu bai’ufununayah kaifet etei 12 hibow sabuw bay hi’aau turih hibihamiyen hiwan awah hikufoten.
18 Kena petu sae me Yesuse ruaI kotie loko Alla, eleki Eni maka luluaru esi luake lokoI eleki Itneusi be, “Tamata esi ombe Aure sire?”
18 Ana veya ta Jesu akisinamo ma yoyoyoban ana bai’ufununayah hina biyan hitit ibatiyih eo, “Sabuw ayu isau mi’itube’ewat teo kwanonowar?”
19 Eleki esi ralakeNi be, “Tamata me esi ombe Ale Yohanese maka baptise; tamata makete lekwe esi ombe Ale Elia; kai tamata maketa lekwe esi ombe Ale nabi sae bei nabia akmenaru ikwana suike bei matale.”
19 Hiya’afut hio, “Sabuw afa teo o i John Baptist, afa teo o i Elijah, naatu afa teo o i God ana dinab oro’orot marasika himomorob i ta morobone yawas maiye na.”
20 Eleki Yesuse Itneusi be, “Po imi beteke Aure sire?”
20 Naatu ana bai’ufununayah ibatiyih, “Bo kwa ayu isou mi’itube kwanotanot?” Peter iya’afut eo, “O i God ana Roubininenayan.”
21 Yesuse Iombe, “Saisa rebe Petruse inaku ete Aure tinai, po imi alenake Au ete tamata makete yake.”
21 Imaibo Jesu eofafarih eo, “Men yait ta ana tur kwana’owenamih.”
22 Eleki Yesuse Ibeteke loko Eni maka luluaru be, “Au, Tamata Eni Nanae, Au supu susate elake, eleki Yahudiaru esi elaka kai imama elaka kai kuru Torataru esi suka Au mo hoko Alla Isebei Au leke esi bunuKu. Eleki Au mata po ele petu luare Au kwana suike bei matale.”
22 Naatu Jesu iuwih eo, “Jew hai orot gagamih, firis hai ukwarih na’atube Ofafar Bai’obaiyenayah boro Orot Natun hinakwahir, biyababan gagamin na’in nab, hina’asabun namorob, baise veya baitounin ufunamaim boro morobone namisir maiye.”
23 Eleki Yesuse Ibeteke loko tamata bokala ete mere kai Eni maka luluaru be, “Imia rebe suka ono Auku maka lulu hoko imi lulu erimi sukare yake! Suke imi lalemi ndina kena lulu Auku sukare masike imi supu susate pela petu le imire Auku maka lulu, masike esi bunumi saka esi bunu imi kena ai tutini pise, po mula mo leke erimi tahane lalemi kena lulu Au rame.
23 Naatu etei’imak iuwih eo, “Orot yait ayu bai’ufnunu’umih nakokok na’at, taiyuwin ana yawas i nakwahir, mar etei ana onaf na’abar ayu ni’uf nunu.
24 Le sie rebe esi tahane esi hidupe mei nusa meije namake esi rue kai Alla eti pela mo. Eleyo sie rebe esi tahane esi hidupe mei nusa meije mo leke esi luluKu hoko esi supu rue kai Alla eti pela.
24 Anayabin orot yait ana yawas i taiyuwin isan eo’oharihar boro nikasiy, baise orot yait ana yawas nakwahir ayu nabi’ufnunu, ma’ama wanatowan boro natita’ur.
25 Le masike sire pine isupu pusue taneiya mei nusa meije po tatike pine imata kai eti pelare isupu rue kai Alla mo hoko isupu hukumane me otoi lauke bei Alla, hoko yelu meru sae etei moneka.
25 Tafaram wanawanan orot ta sawar tutufin etei i bow karam, baise i taiyuwin ana yawas nabi’afiy, o hina bigegesair na’at, iti sawar bow ya ma tototo boro hinibais?
26 Sepo sire pine iasomi kena trima Au, Tamata Eni Nanae meije kai iasomi kena lepa be ilulu Auku hnaunaru, hoko Au lekwe asomi kena trimai kena petu sae rebe Au luake suike kena Auku kbasa kai AmaKu Eni kbasa kai Eni malekata bokala rebe esi hita titinai.
26 Orot yait ayu isou biyan eo’ohow, naatu au tur isan biyan nao’ohow na’at, Orot Natun ana bonamanamarinamaim na’atube Tamah God ana bonamanamarinamaim naatu ana tounamatar kakafiyih auman hai bonamanamarinamaim namatabir maiye nanan ana veya, boro ibo isan biyan na’ohow.
27 Imi lene lokoKu mimise! Ete meije sie telua pise ata me bei imi, esi mata mosa roma esi selu Alla Ipletae tamatare.”
27 Anababatun a tur ao’owen, kwa iyab iti kwama’am boro yawas kwanama’am God ana aiwob kwana’itin.”
28 Eleki kasuke miku ului bei Yesuse Iatetuke peneka, Yesuse Ikeri Petruse, Yohanese kai Yakobuse kena telusi keu kaiNi lolete ulate leke kotie loko Alla.
28 Tur iti eo hima fur ta’imon sasawar ufunamaim, Peter, John, naatu James buwih bairi hiyen hin oyaw wan yoyoban isan.
29 Kena Yesuse Ikotie loko Allare, selu tebikeNi le Ihita kai Eni lapune eputi titinai.
29 Naatu hiyen hin yoyoyoban ana maramaim yumatan botabir, ana faifuw hikwes anababatun namanamar ebowabow emamarakaw na’atube.
30 — ausente —
30 Nati ana maramaim naniyan meyemeye orot rou’ab, Moses, Elijah hairi hirerereb,
31 — ausente —
31 mar ana marakaw bonamanamarin auman hira’iy Jesu ana bowabow iti tafaramamaim baisawarin matabir maiye isan, naatu God ana kok abisa Jesu Jerusalemamaim sinaf baiturobe isan bairi hio.
32 Kena mere Petruse kai eni ebea luaru esi ntulu po hkutuke telusi, hoko esi selu Yesuse Ihita kai tamata lua esi kele alena kaiNi.
32 Peter ana ofonah bairi i nuhih bur hi’inu’in ufut iti sawar himatar, baise matah nuw himimisir auman Jesu biyanamaim bobonamanamar hi’itin naatu orot rou’ab bairi hibatabat hi’itih.
33 Eleki kena sie lua meru esi ono kena esi keu bei Yesuse nere, Petruse ibeteke loko Yesuse be, “Kuru, ami lalema ndina titinai le ami ete meije kai imi. Ami ono tala telu ete meije: esa eteMu, esa ete Elia kai esa ete Musa.” Po Petruse ilepae meru inoake lokolu akmena moneka.
33 Naatu orot rou’ab Jesu hibihamiy auman, Peter Jesu isan eo, “Regah igewasin aki iti ama’amamaim sis tounu ana wowab, ta o isa ta Moses isan naatu Elijah isan!” Iti na’atube eo anayabin i men so’ob abisa eo.
34 Eleki kena Petruse eri lepa sa, moputire rulu kai esou lutikesi, hoko Petruse kai eni ebearu rilasi.
34 Peter iti na’at bat eo auman sakusakuk ra’iy ana youninamaim tar sumih, naatu wanawanan hirur auman, bai’ufununayah yah birubir fafar.
35 Eleki Alla Ilepa bei me moputire be, “Meije Auku Anae rebe Au ulakeNi. Imi lene lokoI.”
35 Sakukuw wanawanan God eafatait eo, Iti Orot i Ayu Natu, ayu arubin imih nao’o kwananowar.”
36 Kena Alla Ilepa pelare, esi selu yo Yesuse ruaI peneka. Bei mere saisa rebe esi selure esi sibake mo, kai esi alenakele ete tamata makete mo.
36 Iti tur hinowar in sasawar ufunamaim Jesu akisinamo batabat hi’itin. Naatu bai’ufununayah sawar abisa nati ana veya’amaim hi’itin men yait ta ana tur hi’owen awah hibofot hima.
37 Eleki ele bobanure Yesuse kai Eni maka lulua teluaru esi rulu bei ndete ulate, eleki tamata bokala esi luake loko Yesuse.
37 Marto Jesu ana bai’ufununayah bairi hire hina oyaw an hitit, naatu nati’imaim sabuw hima’am hina biyah hitit.
38 Eleki ile sae bei sie bokala meru ibiuwe loko Yesuse be, “Kuru, Aselu auku anare mina! Ile auku anae esane.
38 Orot ta sabuw rau’ay wanawanahimaim batabat e’af eo, “Bai’obaiyenayan, abifefeyani kunuw natu ku’itin, natu ta’imon maiyow!
39 Sepo ro tiare kbasaeni hoko ibiuwe eleki elisukeni eti buselu salini. Ro tiae mere tonekeni rame, esuka keu beini moneka.
39 Demon kakafih kaun teyey ana veya eororsair iwow ere erab awan fusifusin ekubar in erabirab biyan riririr ebiwa’an. Naatu iti na’atube i mar etei esisinaf men kafa’imo ebihamiyimih.
40 Au koti Amu maka luluaru kena esi sirie ro tiae mere peneka, po esi sirie tekwa mo.
40 A bai’ufununayah ai fefeyanih, demon nuninamih auwih, baise men karam.”
41 Eleki Yesuse Ibeteke loko pususi be, “Hei, imi tamata maka ono dosa rame, petu ila pine imi hlaleke lokoKu sare? Suke Au rue kai imi roma petu ila sa kai Au tahane laleKu loko imi pine imi hlaleke loko Aure? Rana amu anare lomei lokoKu.”
41 Jesu iyafutih eo, “Kwa sabuw iti boun ana veya aur baitumatum naatu ayawas etei i hibibir. Kwanotanot ayu boro bairit manin tanama abit ana’abar? A kek kubai kuna aitin.”
42 Hoko esi keri kwete mokwai mere loko Yesuse. Kena kwetele mere ikeu itehaike Yesuse, ro tiare ekbasaeni hoko eblelakeni lope tapele kai ikloli lori lopai. Eleki Yesuse Inasuke ro tiare be, “Asiri beini!” Eleki esiri bei kwetele mere kai imise sosoli. Eleki Yesuse Iriluke kwetele mere loko amai.
42 Kek nan auman demon kakafin kek bai rab rouw me yan re naatu ifiruruw in hub itaiy re. Baise Jesu demon kakafin kwarar tatab nun tit kek iyawas bai tamah itin.
43 Hoko pusue tamata bokala meru esi herane lakwai esa le Alla Eni kbasa rebe esi selu Yesuse Ionore ela titinai.
43 Sabuw etei’imak God ana fair hi’itin hifofofor men kafaita. Sabuw Jesu abisa sisinaf isan, hibat hibifofofor wanawanan Jesu ana bai’ufununayah isah eo,
44 “Imi lene lokoKu kai nete loko mimise! Esi riluke Au, Tamata Eni Nanae meije ete tamata makete leke esi bunuKu.”
44 “Tain kwanarub gewas tur iti anao kwananowar. Orot Natun i boro baban hinao naatu hinab sabuw umahimaim hinayai.”
45 Po Eni maka luluaru esi nati Yesuse Eni lepataru mo. Le esi natire sae isibake etesi mo, leke esi nati yake. Po rilasi le Yesuse hoko Inoake elikare esi nehe kena tneuI loko mo.
45 Baise bai’ufununayah iti tur naniyan men hibai, tur anayabin hai notamaim ibun, naatu baibatiyin tur anayabin o nowar isan hibir.
46 Eleki Yesuse Eni maka luluaru esi rare kai lomai be beise sire pine iela lesire.
46 Bai’ufununayah taiyuwih wanawanahimaim, yait orot gagamin isan hio hinan gamin matar.
47 Yesuse Irekwa lalesi peneka. Eleki Irana kwete tone sae me eleki Iono kwetele mere ikele me leiNe.
47 Jesu abisa hinotanot itin, basit kek kafa’i ta bai na sisibinamaim iu bat.
48 Eleki Ibeteke loko Eni maka luluaru be, “Sire pine isuka kwete tone meije kena lale ndinate le ile auku tamata, hoko mere isuka Au kena lale ndinate lekwe. Kai sire pine isuka Au, hoko mere isuka Alla rebe Iulake Aure lekwe.
48 Imaibo iuwih, “Orot yait kek kafai iti na’atube nab ayu wabu’umaim ana merar nayiy, i ayu au merar eyiy. Naatu orot yait ayu au merar eyiy i orot yait ayu iyunu anan i ana merar eyiy. Anayabin orot yait kwa wanawanamaim wabin en kek kikimin na’atube ema’am, nati orot i gagamin.”
49 Eleki Yohanese ibeteke loko Yesuse be, “Kuru, ami selu tamata sae isirie ro tiae bei tamata makete kena Amu nane, hoko ami lakeni le ile bei ite toine mo.”
49 John misir eo, “Regah, orot ta o wabimaim demon kakafih nununih a’itin naatu a’otan. Anayabin nati orot i men it ata kou’ayomaim ema’ama.”
50 Eleki Yesuse Ibeteke loko Yohanese kai maka lulua maketaru be, “Imi lakeni yake. Le tamata rebe esi broka ite more, esi tapa itere neka hoko ite toine neka.”
50 Jesu iya’afut eo, “Men ina’otanimih, anayabin orot yait kwa isa men ebirakit i kwa isa ebatabat.”
51 Kena takwali mo Yesuse Isupu susate kai Ibiti lolete surga nere, Iteu lepate be masike elia lekwe po Ikeu me Yerusaleme.
51 Jesu au mar yen isan ana veya na kakabom auman, ana not bogaigiwas yen in au Jerusalem.
52 Eleki Iulake sie ilaru leke esi keu akmena beiNi. Eleki sie meru esi kusu hena sae me otoi Samaria leke esi aknekae pusue yelu ete Yesuse ete mere.
52 Naatu kob wan iyafarih hin Samaria bar merar hitit ana efan hitayabuna tanan imaim ta’in isan.
53 Po tamata hena mere esi suka trima Yesuse mo le esi rekwa be Yesuse Ikeu siba lopai Yerusaleme.
53 Baise Samaria sabuw men ana merar hiyi hibai efan hitinimih, anayabin hiso’ob Jesu i au Jerusalem yey.
54 Kena Eni maka lulua lua, Yohanese kai Yakobuse luasi rekwa mere hoko esi beteke loko Yesuse be, “Tuhane, sepo Asuka hoko ami kotie auwere erulu bei ndete surga leke kotusi.”
54 Naatu bai’ufununayah orot rou’ab James John hairi iti na’atube hi’i’itin yah so’ar hio, “Regah, kukokok wairaf marane anao nara’iy iti sabuw nagurusih?”
55 Po Yesuse Ilimese lokosi kai Ionosi kai Ilakesi.
55 Baise Jesu tatabir hairi’ika kwararih.
56 Eleki esi keu siba kena hena makete.
56 Naatu Jesu ana bai’ufununayah bairi hin bar merar ta hitit.
57 Kena Yesuse kai Eni maka luluaru esi keu siba rame, ile sae iluake, ibeteke loko Yesuse be, “Ntuane, au suka lulu Ale loko etika neka.”
57 Ef hiyen hinan naiwanamaim orot ta Jesu ana tur eowen eo, “Ayu boro ani’ufnuni o menamaim kwenan boro imaim tanan.”
58 Eleki Yesuse Iralake be, “Binatane serigalare esi benai me kena erue, kai manuaru esi alai me, po Au, Tamata Eni Nanae meije, Auku otoi kena ntulure sae mo. Hoko sepo aluluKu hoko ale lekwe supu luma kena antulure sae mo.”
58 Jesu orot iya’afut iu, “Haruharu hai sau tema’am, naatu mamu hai batar tema’am, baise Orot Natun mare ma biyan tubaiwa’an isan aurin efan i en.”
59 Eleki Yesuse Ibeteke loko ile sae makete be, “Mai, luluKu.”
59 Naatu Jesu tatabir orot ta isan eo, “Kwi’ufnunu airit tan.” Baise orot eo, “Regah akokok wan i boro inihamiyu anan tamai morob inu’in anab anan ana yai imaibo ani’ufnuni?”
60 Yesuse Iombe, “Tamata rebe ihlaleke lokoKu more, mere sakesa kai tamata matale peneka hoko sebeie ruasi hnouke esi tamata matalaru neka. Eleyo ale, akeu lepae Sou Misete papelake otoi be Alla Ipletae ite tamata menaije meije peneka.”
60 Baise Jesu orot iya’afut eo, “Murubih kwaihamiyih boro murubih taiyuwih hinaya’ih. Baise o i kwen, God ana aiwob isan kubinan.”
61 Kai ile sae makete lekwe iombe, “Au suka lulu Ntuane Ale po au kotie leke au leu me luma kena rue kai auku luma toinu petu kuila mina pine au luluMu sa.”
61 Naatu orot ta na maiye eo, “Regah ayu i boro o ani’ufnuni, baise wan i boro anan hinai tamai naatu taitu tuwai’inah anao tuturih.”
62 Yesuse Iombe, “Sepo sire pine ibita tapele po ihali limese me muli rame, hoko eni makerike emise mo kai epakuna mo. Mere sakesa kai Alla Eni jemate toine neka. Esi nete loko esi luma toini pise esi taneiaru rame hoko kena Alla Ipletae tamatare, ilayani Alla mise mo kai pakuna mo.
62 Jesu iya’afut iu, “Orot yait busuruf ana me bifufubiy, naatu misir maiye bat au’uf enunutabitabir, God ana aiwobomaim boro men karam nabow.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.