Lucas 7

Janji beluke (ALPNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Eleki kena Yesuse Ilepa ete tamata bokala ete meru pela peneka eleki Ikusu kota Kapernaume.
1 Quando Jesus acabou de dizer essas coisas ao povo, foi para a cidade de Cafarnaum.
2 Ete mere solalu Roma utune esi elake sae me, eni tamata makerike rebe lalei noai titinaije kerakeni ktili titinai kai mahake imata.
2 Havia ali um oficial romano que tinha um empregado a quem estimava muito. O empregado estava gravemente doente, quase morto.
3 Eleki kena solalu elake mere ilene kena Yesuse, iulake elaka telu pise ata bei tamata Yahudiaru esi keu koti Yesuse leke Iluake Iono eni tamata makerike mere imise.
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, enviou alguns líderes judeus para pedirem a ele que viesse curar o seu empregado.
4 Kena esi luake loko Yesuse esi kotie lokoI kena holmate leke Yesuse Ikeu tapa solalu elake Roma mere. Esi ombe, “Ntuane, Atapa solalu elake mere le ile tamata misete,
4 Eles foram falar com Jesus e lhe pediram com insistência: — Esse homem merece, de fato, a sua ajuda,
5 le laleije noa iteki tamata Yahudiaru kai ieleke luma ibada ete ite.”
5 pois estima muito o nosso povo e até construiu uma sinagoga para nós.
6 Eleki Yesuse Ikeu sakesa kaisi.
6 Então Jesus foi com eles. Porém, quando já estava perto da casa, o oficial romano mandou alguns amigos dizerem a Jesus: — Senhor, não se incomode, pois eu não mereço que entre na minha casa.
7 Hoko au nehe kena tetue Ale mo. Ntuane Arue ete meije neka kai Abeteke lepate matai esa, hoko auku tamata makerike imise neka.
7 E acho também que não mereço a honra de falar pessoalmente com o senhor. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
8 Le au lekwe lene loko auku elakaru kai rebe eni nalane mpe lebu bei aure ilene loko au lekwe. Hoko sepo au ulakeni be, ‘Keu!’, hoko ikeu. Kai au kotini be, ‘Lomei!’, hoko ilomei. Pise ete auku tamata makerike be, ‘Kerike meije!’, hoko ikerikele.”
8 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
9 Kena Yesuse Ilene ibeteke mere, hkutukeNi le solalu elake mere ihlaleke ktili loko Alla. Kai Ihali loko tamata bokala rebe esi luluIje kai Ibeteke be, “Au beteke ete imi be bei pusue tamata Israelaru, Au tetue tamata rebe ihlaleke loko Alla ktili saka solalu elake meije mosa.”
9 Jesus ficou muito admirado quando ouviu isso. Então virou-se e disse para a multidão que o seguia:
10 Eleki kena esi leu me solalu elake eni lumare, esi selu eni tamata makerike mere imise peneka.
10 Aí os amigos do oficial voltaram para a casa dele e encontraram o empregado curado.
11 Takwali bei mere mo Yesuse kai Eni maka luluaru esi keu me kota Naine sakesa kai tamata bokala.
11 Pouco tempo depois Jesus foi para uma cidade chamada Naim. Os seus discípulos e uma grande multidão foram com ele.
12 Kena Yesuse Itehaike kota mere esi meture, Itetue tamata bei kota mere. Esi tohi tamata matale sae siri bei kotare. Tamata rebe imatare kwete mokwai, bina balu eni nanae esane. Tamata bokala bei kota mere esi keu sakesa kai bina balu mere.
12 Quando ele estava chegando perto do portão da cidade, ia saindo um enterro. O defunto era filho único de uma viúva, e muita gente da cidade ia com ela.
13 Kena Tuhane Yesuse Iselu bina balu mere, laleIje noai. Eleki Ibeteke lokoi be, “Matabinane, arani yake!”
13 Quando o Senhor a viu, ficou com muita pena dela e disse:
14 Eleki Yesuse Itehaike tamata matale eni petire, eleki ikerikele. Peti mere mbebane. Eleki tamata maka tohiaru esi kele. Yesuse Iombe, “Kwete beluke, betu!”
14 Então ele chegou mais perto e tocou no caixão. E os que o estavam carregando pararam. Então Jesus disse:
15 Kwetele mere ikwana sosoli: ibetu, irue, kai ialena ne. Yesuse Iombe, “Matabinane, amu anare ikwana suike peneka hoko akerini leu mina!”
15 O moço sentou-se no caixão e começou a falar, e Jesus o entregou à mãe.
16 Hoko pusue tamata ete meru rilasi kai esi isike Alla. Esi ombe, “Tamata mere nabi elake rebe IaselukeNi ete ite. Alla Iluake, Ikbasa kai Ihlamate ite, Eni tamata Israela meiju peneka.”
16 Todos ficaram com muito medo e louvavam a Deus, dizendo: — Que grande
17 Hoko esi keu alenake saisa rebe Yesuse Iono kena petu mere, me pusue otoi Yudea kai ootoi keholiaru.
17 Essas notícias a respeito de Jesus se espalharam por todo o país e pelas regiões vizinhas.
18 Yohanese maka baptise eni maka luluaru esi luake alenake pusue rebe Yesuse Ionoule ete Yohanese.
18 Os discípulos de João Batista contaram tudo isso a ele. Aí João chamou dois deles
19 Hoko Yohanese iulake eni tamata sie luaya esi keu tneu Tuhane Yesuse be Ile mere rebe Alla ItalukeNi pibe mo hoko suke namake tamata makete salo?”
19 e os enviou ao Senhor Jesus para perguntarem: “O senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?”
20 Eleki luasi luake loko Yesuse, esi beteke be, “Ntuane, Yohanese maka baptise iulake ami kena luake tneu Ale be, ‘Ale Tuhane rebe Alla Italuke Aluake o? Pibe suke ami namake tamata makete salo?’ ”
20 Então eles foram até o lugar onde Jesus estava e disseram: — João Batista nos mandou perguntar o seguinte: o senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?
21 Kena mere Yesuse Iono tamata bokala rebe kerakesi esi mise kai Iulake ro tiaru usiri bei tamata kai Iono tamata matapolale bokala esi selu.
21 Naquele momento Jesus curou muitas pessoas das suas doenças e dos seus sofrimentos, expulsou espíritos maus e também curou muitos cegos.
22 Eleki Yesuse Ibeteke loko sie luaya rebe Yohanese iulakeise be, “Luami leu kai alenake saisa rebe imi selue kai lenele ete Yohanese. Tamata matapolale iselu peneka, tamata sisate ikeu peneka, tamata makerake usai kai tinaije puluele imise peneka, tamata popole ilene peneka, tamata matale ikwana suike peneka, kai tamata susate ilene Sou Misete peneka.
22 Depois respondeu aos discípulos de João:
23 Beteke ete Yohanese lekwe leke ihlaleke lokoKu. Hali bei Au mo po ihlaleke titinai loko Au hoko isupu misete elake.”
23 E felizes são as pessoas que não duvidam de mim!
24 Eleki kena Yohanese eni maka lulua lua meru esi leu peneka, Yesuse Ialenake Yohanese ete tamata bokala meru be, “Kena akmena imi keu lolete otoi nsekile kena imi selu Yohanese, imi selu saisa? Imi keu nikwa tamata rebe laleije ndene mo saka tapuana rebe balate elisuke lori lopaije o?
24 Quando os discípulos de João foram embora, Jesus começou a dizer ao povo o seguinte a respeito de João:
25 Pibe imi keu kena ono saisa? Keu kena selu tamata rebe ialike pakiane misete, pibe tamata rebe ialike lapune misete kai rebe eni taneiaru o? Mo moyo? Le tamata ele mere irue kena luma misete!
25 O que foram ver? Um homem bem-vestido? Ora, os que se vestem bem e vivem no luxo moram nos palácios!
26 Hoko imi keu nikwa saisa? Keu kena selu nabi? Tinai kena selu nabi! Imi lene mimise! Yohanese mere ilesi bei nabiaru lekwe.
26 Então me digam: o que foram ver? Um
27 Le Alla Eni lepata rebe lekire ebeteke Yohanese be,
27 Porque João é aquele a respeito de quem as
28 Imi lene mimise! Bei akmena roma meije mei nusa meije tamata rebe lesi bei Yohanese maka baptise sae mo. Po masike tamata mei nusa meije rebe esi pakuna mo rebe siere Alla Eni tamata kena Ipletae tamatare, sie meru pine esi supu misete bei Tuhane lesi bei Yohanese.
28 — Eu digo a vocês que de todos os homens que já nasceram João é o maior. Porém quem é o menor no
29 Tamata bokala kai masike tamata maka kotie pajake lekwe, esi lene Yohanese eni lepata meru, pususi naku be Alla Inkena le esi supu baptise bei Yohanese peneka.
29 Os cobradores de impostos e todo o povo ouviram isso. Eles eram aqueles que haviam obedecido às ordens justas de Deus e tinham sido batizados por João.
30 Eleyo tamata Parisia kai kuru Torataru esi suka lene loko Alla Eni suka eteise mo hoko esi suka supu baptise bei Yohanese mo.
30 Mas os fariseus e os mestres da Lei não quiseram ser batizados por João e assim rejeitaram o plano de Deus para eles.
31 Imi lene au umpamae tamata rebe esi suka hlaleke loko Au mo mei nusa rebai meije.
31 E Jesus terminou, dizendo:
32 Esi lupe kwete toini rebe esi rue me pasare esi koti loko esi ebearu be,
32 Elas são como crianças sentadas na praça. Um grupo grita para o outro:
33 Mere sakesa kai imi ono ete Yohanese maka baptise neka. Le kena Yohanese iluake itahane tia senete rame kai ikinu anggure kwelini mo, imi beteke be, ‘Ro tiare kbasaeni!’
33 João Batista jejua e não bebe vinho, e vocês dizem: “Ele está dominado por um demônio.”
34 Eleki Au, Tamata Eni Nanare Au luake, Au kane kai kinu anggure, imi beteke be, ‘Selu! Ile tamata ndasine kai nselite. Tamata maka kotie pajake kai tamata dosa esi ebe.’
34 O
35 Masike imi trima saisa rebe Au kai Yohanese luama onoule moneka, po Alla Eni maka rekwa rebe ami lulure imi rekwae bei tamata makete rebe esi lulu amiki hnaunaru esi atate.”
35 Mas aqueles que aceitam a sabedoria de Deus mostram que ela é verdadeira.
36 Tamata Parisi sae me eni nane Simone, ikoti Yesuse kena kane me eni luma. Eleki Yesuse Iluake, Irue kane sakesa kaini.
36 Um fariseu convidou Jesus para jantar. Jesus foi até a casa dele e sentou-se para comer.
37 Ete me kota mere tamata bina dosa sae me irue ete mere. Kena bina mere ilene be Yesuse Ikane me Simone eni lumare, iluake ikeri leite boini ntelete rebe esi beline ela kena botole buini bei batu.
37 Naquela cidade morava uma mulher de má fama. Ela soube que Jesus estava jantando na casa do fariseu. Então pegou um frasco feito de alabastro , cheio de perfume,
38 Irani kai ikele me Yesuse muliNi tehaike Eni lelale, eleki iambosike Yesuse Eni lelale kena eni mata kweline. Kai ibasae kena eni buare eti emala. Eleki iata Yesuse Eni lelale kai ihmulakele kena leite boini ntelete mere.
38 e ficou aos pés de Jesus, por trás. Ela chorava e as suas lágrimas molhavam os pés dele. Então ela os enxugou com os seus próprios cabelos. Ela beijava os pés de Jesus e derramava o perfume neles.
39 Kena Simone iselu ele mere inoake mpe lalei be, “Sepo Ile meije nabi hoko suke Irekwa be bina rebe ikerikeNi mere sire, le bina mere, bina dosa.”
39 Quando o fariseu viu isso, pensou assim: “Se este homem fosse, de fato, um profeta , saberia quem é esta mulher que está tocando nele e a vida de pecado que ela leva.”
40 Eleki Yesuse Ibeteke loko Simone be, “Simone, Au suka beteke yele mei ete ale.”
40 Jesus então disse ao fariseu: — Fale, Mestre! — respondeu Simão.
41 Yesuse Iombe, “Tamata sie luaya esi pinjame kepene bei tamata sae me. Tamata sae ipinjame kepene matai utuna lima, kai tamata sae ipinjame kepene matai butu lima.
41 Jesus disse:
42 Eleki kena luasi seli tekwa moneka, hoko tamata mere iono luasi seli moneka. Bei tamata lua meru sire pine ikotie trima kasi boka lesire?”
42 mas nenhum dos dois podia pagar ao homem que havia emprestado. Então ele perdoou a dívida de cada um. Qual deles vai estimá-lo mais?
43 Simone iombe, “Tamata rebe ipinjame kepene ela lesire.” Yesuse Iombe, “Abeteke tinai.”
43 — Eu acho que é aquele que foi mais perdoado! — respondeu Simão.
44 Eleki Yesuse Ihali loko bina mere kai Ibeteke loko Simone be, “Aselu bina meije. Kena Au kusu lomei amu lumare ariluke kwele ete Au kena Au koa Auku lelale mo, po bina meije ikoa Auku lelale kena mata kweline kai ibasae kena eni buare eti emala.
44 Então virou-se para a mulher e disse a Simão:
45 Aata Au kena holmate Au mo po bei kena Au kusu menaije ihleke bei maka ata Auku lelale moneka.
45 Você não me beijou quando cheguei; ela, porém, não para de beijar os meus pés desde que entrei.
46 Ahmulake uluKue kena holmate mo po ihmulake Auku lelale kena leite boini ntelete.
46 Você não pôs azeite perfumado na minha cabeça , porém ela derramou perfume nos meus pés.
47 Ele mere hoko imi lene mimise. Saisa misete rebe iono ete Aure, mere tiluke be Au ampune eni dosa bokalaru peneka. Le sepo tamata eni dosare boka mo kai supu ampunele hoko ikotie trima kasi boka mo. Po sepo tamata eni dosare boka kai supu ampune pusulu hoko tamata mere ikotie trima kasi boka lesi.”
47 Eu afirmo a você, então, que o grande amor que ela mostrou prova que os seus muitos pecados já foram perdoados. Mas onde pouco é perdoado, pouco amor é mostrado.
48 Eleki Yesuse Ibeteke loko bina mere be, “Amu dosare Au ampune peneka.”
48 Então Jesus disse à mulher:
49 Tamata rebe esi rue kane sakesare esi noake sosoli me lalesi be, “Ile meije sire pine Inehe kena ampune tamata esi dosaru?”
49 Os que estavam sentados à mesa começaram a perguntar: — Que homem é esse que até perdoa pecados?
50 Po Yesuse Ibeteke loko bina mere be, “Hlaleke lokoKu ktili! Asupu hlamate le ahlaleke lokoKu, hoko aleu kena lale ndinate kai laleume ndene noma!”
50 Mas Jesus disse à mulher:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.