Lucas 6
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Kena tamata Yahudi esi petu plei rebai sae me, Yesuse kai Eni maka luluaru esi keue ndinu gandume lalei sae me. Eleki Eni maka luluaru esi ulu gandume unui, esi kolae kena balaisu eleki esi kanele.
1 Baiyarir ana veya ta Jesu sanabey wanawanah remor inan, ana bai’ufununayah sanabey hirut kanabih hikeb ro’oro’oh hibow hi’aa.
2 Eleki Tamata Parisia sie ilaru esi selu mere hoko esi beteke be, “Imi ono mere yake le imi ulu gandume hoko mere imi ono sala kena Musa eni hnaunaru. Le Musa ibeteke be, ‘Kena iteki petu pleije, imi kerike sasaisa yake.’ ”
2 Ofafar bai’obaiyenayah afa hi’itih basit hibatiyih. Kwa aisim Baiyarir ana veya ata ofafar kwa’astu’ub iti na’atube kwasisinaf?
3 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Imi baise saisa rebe akmena kamale Dauta iono kena ruai kai eni tamata maka luluaru esi kanele kena tiasi senere moyo?
3 Jesu iyafutih eo, “David ana sabuw bairi bayumih himorob, abisa sisinaf Buk Atamaninamaim hikirum inu’in kwaiyab kwaitin?
4 Dauta ikusu me Alla Eni Lumare kai ikane roti rebe riluke ete Allare eleki irilukele ete eni maka luluaru pususi lekwe. Mere Dauta iono dosa mo. Eleyo lulu Musa eni hnaunaru piasare batuke imamaru esi kane roti mere yele po tamata makete esi kane mo.
4 David God Ana Bar wanawanan run Regah isan rafiy hisibor inu’in bai eaan, naatu turin ana sabuw itih hi’aa. Nati i ata ofafar eastu’ub. Anayabin firis akisihimo nati rafiy sibor hinab hina’aan men yait ta.
5 Au, Tamata Eni Nanae, Au kbasae pusue yelu. Sasaisa rebe tamata iono kena petu pleije Au beteke be tinai hoko mere tinai, po Au beteke be tinai mo hoko mere tinai mo.”
5 Naatu Jesu ana tur yomaninamaim iti na’atube eo, “Orot Natun i Baiyarir ana ukwarin.”
6 Eleki kena Yahudiaru esi petu plei rebai makete, Yesuse Ikusu me luma ibada leke Iatetuke. Ete mere tamata sae me eni bala makwanale emata.
6 Baiyarir ana veya ta Jesu na Kou’ay Bar wanawanan run sabuw bai’obaiyih isan. Naatu nati sabuw wanawanahimaim i orot ta uman asukwafune murubin auman na ma’am.
7 Kuru Torata sie ilaru kai tamata Parisia sie ilaru esi nikwa Yesuse Iono sala kena esi nanuI ete elaka maka teu pakalaru. Hoko esi selu Yesuse rame leke esi selu be Iono tamata esi mise kena petu pleije pibe mo.
7 Ofafar bai’obaiyenayah naatu Pharisee Jesu himtitiy Baiyarir ana veya orot ta tabiyawas na’at hita’itin, saise hai fair imaim hitab hitagam hita’umih.
8 Po Yesuse Irekwa lalesi peneka, hoko Ibeteke loko tamata rebe balaije emata mere be, “Mai, kele mpe tla!” Eleki ikele mpe tla.
8 Baise sabuw abisa hinotanot i Jesu so’ob, imih orot isan eo, “Kumisir kutit iti sabuw nahimaim kubat.” Basit orot ma’am misir bat.
9 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Au suka tneu imi mina. Ite rekwa saisa rebe Musa eni hnaunaru esuka ite lulue kena petu pleije? Suke ite ono misete, ono tiae yake moyo? Ite ono tamata imise, ite bunui yake moyo?”
9 Imaibo Jesu sabuw isah eo, “Ayu kwa abibatiy, ata ofafaramaim Baiyarir ana veya abistan i ebibasit boro tanasinaf? Orot babin tanibais gewasin tanasinaf o kakafin tanasinaf? Orot babin ana ma gewas isan taniyawas o ana yawas tanagurus?”
10 Eleki Ilimese keholi loko tamata meru pususi kai Ibeteke loko tamata rebe balaije matare be, “Antolie balamu lomei.” Eleki iantolie balaije loko Yesuse hoko balaije mise sosoli.
10 Jesu tatabir sabuw nutitiyih in sawar basit orot isan eo, “Uma kubora’ah.” Naatu orot uman bora’ah, marta’imon orot uman igewasin.
11 Po kuru Torataru kai tamata Parisiaru esi nasu titinai kai esi lepa lupu kena ono saisa rebe neune ete Yesuse.
11 Etei hima’am yah so’ar higagamat taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti orot Jesu isan boro mi’itube tanasinaf?”
12 Kena petu sae me Yesuse Isa lolete ulate bubui leke Ikotie loko Alla. Ete mere Ikotie loko Alla rame bei kmau menai eti pita.
12 Nati ana veya’amaim Jesu yoyobanamih yen in oyaw wanamaim tit, naatu imaim ma God isan yoyoban in marto. Jesus arar yanamaim eyoyoyoban|alt="Jesus praying in wilderness" src="cn01698B.tif" size="col" loc="Luk 6.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="6.12"
13 Eleki kena pita peneka Ikoti pusu Eni maka luluaru eleki Ililake sie butu esa lesini lua beisi. Ikotie sie meru maka ulake. Sie meru:
13 Mar auman basit, ana bai’ufununayah etei eaf ayuwih hiru’ay, naatu wanawanahimaim orot etei 12 rubinih, wabih tur abarayan iwaben.
14 Simone rebe Yesuse Ikotine Petruse,
14 Naatu iti i tur abarayah wabih, Simon (wabin ta Peter, Jesu uf biwab) naatu Peter tain Andrew, James, John, Philip naatu Bartholomew,
15 Matiuse,
15 Matthew, Thomas naatu Alpheus natun James naatu Simon (Zerot teo),
16 Yakobuse eni nanae Yudase kai
16 James natun Judas, naatu Judas Iscariot, (Jesu baban eo momorob).
17 Eleki Yesuse irulu sakesa kai Eni maka luluaru bei ulate bubuije lope eleki esi kele kena otoi latale sae me. Ete mere Eni maka lulua bokala maketa kai tamata bokala maketa bei otoi Yudea, kota Yerusaleme kai bei hena meite leina me kota Tiruse kai kota Sidone keholire,
17 Jesu ana tur abarayah bairi oyawane himatabir hire hina hititit ana maramaim, ana bai’ufununayah etei hiru’ay butun ana yabarinamaim bairi hibat, naatu sabuw maumurih na’in Judea wanawanan, Jerusalem wanawanan hiru’ay, naatu torane bar merar rou’ab, Taiya, Sidon auman sabuw etei hiru’ay.
18 esi luake kena lene Yesuse Iatetuke Sou Misete bei Allare kai leke Yesuse Iono esi mise bei esi makerakaru. Kai sie rebe kerakesi le ro tiaru kbasaise, esi luake lekwe kai Yesuse Ionosi mise.
18 Hiruru’ay anayabin i tur nowar isan naatu hai sawow yumatah ta ta hibow hima’am baiyawasih isan hina. Naatu sabuw afa demon kakafih hibiwawa’anih auman hinan etei iyawasih.
19 Kai pusu tamata esi atula kena kerike Yesuse le Eni kbasare eono esi mise bei makerake.
19 Sabuw etei i hikokok Jesu hitabutubun, anayabin hibubutubun ana veya, ana fair titit i etei biyawasih.
20 Eleki Yesuse Ilimese Eni maka luluaru Ibeteke lokosi be,
20 Jesu ana bai’ufununayah nutitiyih in sawar basit eo,
21 Kwetela imi! Kena meije imi tiami sene,
21 Kwa iyab boun bayumih kwabi’akir
22 Kwetela imi! Lalemi ndina titinai neka kena tamata lalesi tiake imi,
22 Sabuw hinifa’ifa’i, hinakwahiri, tur kakafih hina’uwi naatu kakafi hinarouw hinao ana maramaim kwaniyasisir, anayabin Orot Natun kwabi’ufunun!
23 Le akmenare iteki ntuana menaru esi ono neune ete nabia bokala ele mere neka. Hoko neune ele mere, eroma petu meije neka kai imi supu tiae le Aure neka. Ele mere hoko lalemi ndina neka, le namake pine imi supu tanei miseta rebe Alla Iaknekae ndete surgare.
23 Imih sawar iti na’atube hinamamatar ana veya kwanakawasa naatu kwaniyasisir kwanaben. Anayabin a baiyan gagamin na’in maramaim inu’in. Abisa tisisinaf anayabin hai a’agir dinab oro’orot isah sawar iti na’atube hisinaf.
24 Po ete tamata rebe esi taneia bokalaru namake esi supu susate, le esi supu miseta boka kuate peneka.
24 Baise kwa iyab boun sawar wairafi kwama’am
25 Tamata rebe kena meije imi pilare, namake imi supu susate tia senete. Tatama rebe kena meije imi malire, namake imi susa kai imi rani.
25 Kwa iyab boun bay kwa’aa ya higadid kwama’am
26 Imi suka supu isike bei tamata bokala yake le namake imi supu susate, le akmenare nabia rebe tinai more esi suka supu isike bei imi ntuana menaru ele mere lekwe.”
26 Kwa iyab sabuw wab tebobora’ara’ah boro yababan gagamin maiyow kwanab! Anayabin hai a’agir dinab baifufuwenayah isah na’atube hisinaf.
27 “Po Au beteke ete imia rebe imi lene loko Aure be ono misete ete tamata rebe laleisu tiake imire.
27 Kwa iyab iti tur kwanonowar a tur ao’owen a kamabiy sabuw kwaniyabuwih, sabuw iyab tibifa’ifa’i isah gewasin kwanasinaf.
28 Kotie misete bei Alla ete tamata rebe esi tosie imire. Kotie loko Alla leke Itapa tamata rebe esi ono neune ete imire.
28 Sabuw iyab hinao’orarafi, God kwanifefeyan baigegewasin nitih, naatu sabuw iyab isa kakafin hinasisinaf isah kwanayoyoban.
29 Sepo tamata esi teta asuleimi mapale, ono iteta lei makwanale lekwe. Sepo tamata esi rana imi lapu nanuke, riluke kai lapu rokone lekwe.
29 Orot yait rebareb nabifafar na’at, raunane’ebo inabotabir nifafar. Naatu orot ta a biyabaibiyon tafan nikiya’ub nabaib na’at, baban auman inau nikiya’ub nab.
30 Saisa rebe imie me riluke ete tamata rebe esi kotie bei imire. Hoko sepo tamata esi rana imi taneiaru leuke suike beisi moneka.
30 Orot babin ta sawar isan nabifefeyani initih, naatu orot babin ta sawar o nowa ebaib, kwihamiy ebai, men bainamih inao maiye.
31 Imi suka be tamata makete esi ono misete ete imi, hoko imi lekwe ono misete etesi.
31 A kok mi’itube sabuw isa tisisinaf na’atube, ibo isah na’atube inasinaf.
32 Sepo batuke imi li loko tamata rebe esi li loko imire, imi ombe tinake Alla Iisike imi o? Mo le tamata rebe esi dosaru lekwe, esi li loko tamata rebe esi li lokoise neka.
32 Sabuw o tibiyabuw akisih isah inabiyabow na’at, aisim boro baigegewasin inab? Sabuw kakafih turahinah tibiyabuwih akisih boro hiniyabuwih!
33 Sepo imi ono misete batuke ete tamata rebe esi ono misete ete imire, Alla Iisike imi mo. Le tamata dosaru lekwe, esi li loko tamata rebe esi ono misete eteise neka.
33 Naatu sabuw o isa gewasin tesisinafuwat isah gewasin inasisinaf na’at, aisim boro baigegewasin inab? Sabuw bowabow kakafin wairafih na’atube tisisinaf.
34 Sepo imi riluke kepene ete tamata pine imi hlaleke be suke esi seli suike sa, hoko imi supu isike bei Alla mo. Le tamata rebe esi dosa bokalaru lekwe esi riluke kepene ete tamata makete kai esi hlaleke be esi supu seli suike.
34 Sabuw iyab kubitih o iso’ob i boro wan hinay maiye hinabit na’at, aisim boro baigewasin inab? Sabuw bowabow kakafin wairafih i hiso’ob turahinah tibitih ana fofonin boro wan hinab maiye!
35 Suke imi ono misete ete tamata rebe laleisu tiake imire. Imi sebeie esi pinjame sasaisa neka, masike esi leuke ete imi mo, po imi ono misete etesi rame neka. Sepo lalemi mise etesi rame ele mere, hoko imi supu tanei elake bei Alla, kai esi selu imire, Alla eni nanae. Alla mere Eni kbasare ela titinai. Le tamata rebe esi suka beteke trima kasi eteI mo kai tamata neunaru lekwe Alla laleI noaise neka.
35 En! Baise akamabiy sabuw kwaniyabuwih, a gewasin kwanitih. Kwanitin men wan isan kwananot. Saise a baiyan gagamin na’in boro kwanab, naatu God auyomtoro’ot natunatunamih boro kwanamatar. Anayabin sabuw iyab aurih merarayow en, sabuw kakafih God nati sabuw isah i ebigewasin.
36 Hoko suke imi lalemi noa pusue tamata saka Alla Amate ndete surga lekwe laleIje noa pusue tamatare.”
36 Tamat ekakabeber na’atube kwanakabeber.
37 “Imi leuke sala ete tamata makete yake leke Alla Ileuke sala ete imi yake. Kai imi hukume tamata makete yake, leke Alla Ihukume imi yake. Po ampune tamata rebe iono sala ete imire leke Alla lekwe Iampune imi.
37 Taituwa inibatiyih, God boro obo nibatiyi, naatu taituwa ubar initih God boro obo ubar nit, taituwa hai kakafin inanotawiy, God boro a kakafin nanotawiy.
38 Imi riluke sasaisa ete tamata makete neka leke Alla lekwe Iriluke ete imire lesi leneka. Imi supu riluke boka rebe cupae penu bubui kai erene titinai le cupa rebe imi pakele ete tamata makete Alla Ipakele ete imi lekwe.”
38 Uma natasasar taituw isah, God boro uman natasasar o isa. Tur anababatun o boro inab uma awan nakasuwai. Turobe baibais boro uma yan nasuwa nare inab nayen uma awan nakaratan. Sabuw inabitih ana fofonin God boro na’atube fofon ta’imon nit.”
39 Yesuse Ibeteke umpama lokosi be, “Au alena kena umpama esa mei ete imi. Sepo tamata matapolale ikeri lalane ete tamatamatapolale makete hoko luasi tetu kena likele.
39 Naatu Jesu oroubon ta iti na’atube eo, “Orot matan fim men karam boro fim turan nanawiy hairi hinan, anayabin nanawiy hairi hinanan na’at boro hairi’ika hinan hub hinare.
40 Kwete hkola irekwa lesi bei eni kurure mo, po sire pine ihkola eti pela hoko isakesa kai eni kurure neka.
40 Kirum kek men yait ta boro ana bai’obaiyenayan nanatabirimih, baise na kirum nan yomanin na’a’asa’ub ana veya, i boro ana bai’obaiyenayan na’atube namatar.
41 Le mula pine imi selu tamata makete eni nsalale eleyo me imi ruaime, imi nsalale elake me po imi selu mo.
41 Aisim tai matan momor i’itin ku’u? Baise o mata ai bahun yi ebatabat men kutatatam.
42 Imi beteke ete kwalimi be, ‘Mai le au sirie ebu tone me matainaume’, eleyo ebu elake me matainaimu imi selu mo! Imire tamata maka ono misete lelemake! Sirie ebu elake me matainaimu leke imi selu mise mina, pine imi sirie ebu tone me kwalimu eni matainaije sa.”
42 O mata ai bahun yi batabat men itatam, naatu tai isan i’o Aro, nekuna mata momor abosair, a naniyan mi’itube ibai kuo? Wanawanan rerekabih! Matoro’ot o mata ai bahun ina’uy, imaibo boro inanuw gewas tai matan momor ina’itin inabosair.
43 Yesuse Iatetuke rame be, “Tnanele rebe nkopane esi buaije lekwe misete. Kai sae lekwe tnanele rebe nkopa more esi buaije mise mo.
43 Ai gewasin nabiw ro’on boro men kakafin nayai, na’atube ai wanawanan kour nabiw ro’on boro men gewasin nayai.
44 Ite rekwa tnanele bei esi buaije. Le bei ai aini nluline tamata esi rana ara buai kai anggure buai bei mo.
44 Ai etei’imak boro ro’ohimaim ina’itah, fafou ro’on boro men agor afe’en inima’ub, na’atube waris boro men digumar afe’en inawasarir hinare.
45 Tamata misete ilepae rebe misete, le inoake loko saisa rebe misete. Kai tamata neune ilepae rebe neune, le inoake loko saisa rebe neune. Le saisa rebe tamata ilepaele esiri bei rebe inoakele me laleije.”
45 Orot gewasin totobuyoy gewasin dogoronamaim tema’am boro nitaman nit. Orot kakafin totobuyoy kakafih dogoronamaim tema’am boro nitaman nit. Anayabin orot awanamaim abisa kakafin ititit, dogoron wanawanan i kakafin awan karatan inu’in.
46 “Imi kotie Aure Tuhane le mula? Kotie Aure Tuhane yanoma le imi lene loko Au mo.
46 Aisim ayu isau kwa’o, ‘Regah, Regah,’ baise abisa au’uwi i men na’atube kwasisinaf?
47 Tamata rebe iluake loko Aure, ilene loko saisa rebe Au lepaele kai iono lulue, mere saka saisa rebe Au suka alenake suike meije.
47 Orot yait na ayu au tur nowar ebobosiyasiyar, ana itinin i iti ani’obaiyi kwana’itin.
48 Ile mere molupe tamata rebe ieleke eni luma. Tamata mere ikali pandasire enanu lope kai iono lumare esi dasare kena batu rebe kurule esi babaije. Kena kwelere bele ekeue luma mere, po emanue luma mere mo le tamata mere ieleke eni lumare ekuru.
48 Orot ana bar wowabinamih hub kair re kabay afe’en tutut rouw, bar wowab. Harew tit yen bar bufut rab, baise bar men iyuwiyuw, anayabin bar wowab gewas.
49 Po tamata rebe ilene saisa rebe Au lepaele po iono lulu mo, hoko ile mere lupe tamata rebe ieleke eni lumare me tapele babai. Ielekele kena dasare kurule esi babaije mo. Hoko roma kwele bele keue luma mere, luma mere ekoli kai kwele belene mere eono atiae laleke.”
49 Baise o yait ayu au tur inowar men kubobosiyasiyar, i orot ana bar wabat en wowowab na’atube, bar tutut en wowab batabat, harew tit yen bar rabirab ana veya mar ta’imonamo ufar re, naatu nati bar re’er i mutufor tarogowan.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.