Lucas 23
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Eleki pusue agamare esi elaka maka teu pakalaru esi ulake keri Yesuse loko gubernure Pilatuse.
1 Kou’ay tutufin etei himisir Jesu hibai hina Pilate nanamaim hitit.
2 Ete mere esi tutuke Yesuse be, “Ami selu Tamata meije Ikeri lalane tiae ete tamata bokala. Kai Ibeteke loko tamata bokala leke esi seli pajake ete Kaisare yake le Ibeteke be Ile Maka Hlamate tamata kai Ile Kamale.”
2 Nati’imaim ubar hitin hio, “Iti orot i ma kakaf bai na ai sabuw nawiyih tafaram hiti’afiyimih aki atita’ur, naatu sabuw eo’otanih Caesar isan kabay men hinibaiyan, naatu i taiyuwin isan eo, ‘Ayu i Keriso aiwob orot.’”
3 Eleki Pilatuse ibeteke loko Yesuse be, “Ale, tamata Yahudiaru esi Kamale o?”
3 Imaibo Pilate Jesu ibatiy, “O Jew sabuw hai aiwob?” Jesu iya’afut eo, “Nati kuo.”
4 Eleki Pilatuse ibeteke loko imama elakaru kai tamata bokala meru be, “Tamata meije Eni sala sasaisa mo kena Isupu hukumane.”
4 Pilate firis ukwarih naatu sabuw hiru’ay hibatabat iuwih eo, “Iti orot baimakiyin isan anunuwet men ana kakafin ta atita’urimih.”
5 Po esi lepae tiae rame loko Yesuse be, “Eni hnaunaru elei pusue otoi Yudea peneka eti tamata esi ono hoha elake. Menai bei ndete Galilea eti roma ete meije.”
5 Baise abisa hio i hiukikin. “Iti orot i kougeyageyayan, ana bai’obaiyenamaim Galilee wanawanan busuruf sabuw etei hai ma bi’a’afiy boun na Judea wanawanan sabuw etei kugiyigiyih hai ma eafe’af.”
6 Pilatuse ilene mere eleki itneu be, “Tamata meije tamata Galilea o?”
6 Pilate iti na’atube hio nonowar ufunamaim, ibatiyih eo, “Iti orot i Galilee matuwan?”
7 Kena esi beteke be Yesuse tamata bei otoi rebe Herodese ipletaele, eleki iulake tamata esi keriNi loko Herodese, kena mere Herodese ime Yerusaleme.
7 Pilate nati ana veya’amaim so’ob Jesu i Herod ana aiwob babanamaim ma’am, imih Herod isan iyafar hibai hin. Anayabin nati ana veya Herod auman i na Jerusalem ma’am.
8 Kena Herodese iselu Yesuse, laleije ndina titinai le saisa rebe Yesuse Ionoule, Ilenelu takwali peneka, kai isuka kena tetue Yesuse. Ihlaleke be isupu selu Yesuse Iono tanda herane.
8 Herod Jesu i’itin ana maramaim yansisir gagamin maiyow, anayabin ana tur marasika nowar naatu kok kwanekwan Jesu taitin, ina’inan auman ta tiwa’an ta’itin.
9 Bei mere hoko Herodese itneu Yesuse rebai bokala po Yesuse Iralakeni kwale mo.
9 Imih Herod tur moumurih maiyow Jesu ibabatiy, baise Jesu men iya’afut tur ta eomih.
10 Pusue imama elaka kai kuru Torata rebe esi ete mere esi kele lorau kai esi tutuke Yesuse kena nsalale elaka.
10 Firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah hitit tur fokarin maiyow hio ubar hitin hiu kwanikwaniy.
11 Eleki Herodese kai eni solaluaru esi malie Yesuse kai esi sobueNi eti esi alike pakiane misete kenaI lupe kamale ipakele. Eleki esi leukeNi suike loko Pilatuse.
11 Imaibo Herod ana baiyowayah bairi Jesu hi’iyab hiu kwanikwaniy. Naatu faifuw gewasin hibai hi’us hiyafar maiye matabir in Pilate biyan tit.
12 Bei akmenare Herodese kai Pilatuse luasi nasuke lomai, po kena petu mere luasi ono ebe misete kai lomai.
12 Nati ana veya’amaim Herod Pilate hairi hitounuw, baise marasika i hairi rakit na’atube nanabih hima’am.
13 Eleki Pilatuse ilupuke imama elakaru kai tamata elakaru pususi kai tamata bokala,
13 Firis ukwarih naatu bonawiyenayah, sabuw ukwarih etei’imak Pilate e’af ayuwih hina
14 kai ibeteke lokosi be, “Imi keri tamata meije lomei lokoku le imi beteke be Ikeri hnauna tiae ete Roma esi pemerinta. Hoko meije au tneuI mei imi oami loko lepata rebe imi lepaele kenaIje peneka po tamata meije Iono tiae sasaisa mo.
14 iuwih eo, “Iti orot kwabai kwana biyou kwatit sabuw nawiyih kakaf kwarouw kwa’o, naatu ayu kwa etei namaim ai babatiy kwa’itin, baise ana kakafin kwao anonowar na’atube men ta atita’urimih.
15 Kai Herodese lekwe isupu tiae saisa mo rebe tamata meije Ionoe le iulake keriNi lomei suike loko ami. Tamata meije iono neune sasaisa mo kena Isupu hukumane matale.
15 Na’atube Herod nunuwet ana kakafin men tatita’ur, imih iyafar maiye matabir na. Anayabin men abisa kakafin ta sinaf boro namorob.
16 Ele mere hoko au tetaI eleki au tieI.
16 Isan imih ayu boro anarab naatu anabotait natit nan.”
17 Le piasare kena Yahudiaru esi petu pestare, itie tamata esa bei buije etesi.]
17 Matan fufur Tar Nowaten hiyuw ana veya, Pilate mar etei dibur orot ta’imon sabuw isah ebobotait.
18 — ausente —
18 Baise sabuw rou’ay gagamin na’in hibatabat hiwow hio, “Nati orot i na morob! Aki akokok Barabas inabotait natit!”
19 — ausente —
19 (Barabas i Jerusalemamaim kukugeyagey, naatu orot babin ta easabun momorob isan dibur hiyai ma’am.)
20 Eleki Pilatuse ibeteke lokosi tiktili suike lekwe be, “Imi tamata Yahudi, suka au sirie imi kamale, o?” Le isuka kena sirie Yesuse.
20 Pilate kok kwanekwan i Jesu tabotait tatit, imih fanan aumetawat na’in eafare maiye sabuw ifefeyanih.
21 Po esi kloloe suike lokoi be, “PakuI ahlake ai batai leke Imata! PakuI ahlake ai batai leke Imata!”
21 Baise sabuw fah sib hinow hi’af ra’at hio, “Ku’onaf! Ku’onaf!”
22 Eleki Pilatuse ibeteke lokosi suike kena rebai telu be, “Le mula pine au onoI ele mere yo Iono neune sasaisa mo? Tamata meije Iono neune sasaisa mo kena eono Isupu hukumane matale. Hoko au tetaI eleki au tieI.”
22 Pilate iban mar baitounin ibatiyih maiye, “Abisa kakafin sinaf? Ayu ana kakafin men ta a’itin boro namorob, imih ayu boro anarab naatu anabotait.”
23 Po esi kloloe ktili lesi loko Pilatuse be, “PakuI ahlake ai batai leke Imata!” Eleki esi lesi kena paku Yesuse ahlake ai bataije ne.
23 Baise sabuw fanah sib Jesu morobomih hiwow hio hinan yomaninamaim hai kok na yabin matar.
24 Eleki Pilatuse iteu lepate kena paku Yesuse ahlake ai batai leke Imata lulu esi kloloe lokoije.
24 Basit sabuw hio na’atube hai kokomaim Pilate sinaf, Jesu morob isan ibasit.
25 Kai isirie Barabase maka bunure lulu esi kotie beine, yo iriluke Yesuse etesi kena esi hukumeNi lulu esi sukare.
25 Naatu orot kougeyageyayan naatu asbunuwayan dibur ma’am isan hibifefeyan i botait, naatu Jesu isan abisa sinafumih hikokok na’atube bai itih.
26 Eleki kena esi keri Yesuse, esi tetue tamata Kirene sae eni nane Simone, ileu bei kota mulini. Esi kerikeni eleki esi paksai keri Yesuse Eni ai batai rebe tatike pine esi paku Yesuse kenare. Eleki ilulu Yesuse muline.
26 Roman baiyowayah Jesu onafinamih hibai hitit hinan efamaim, Sairini orot wabin Simon ana barene na au Jerusalem rur bairi hitar. Naatu hikwarar tatab, onaf hibai hitin e’abar Jesu ufun bairi hin.
27 Tamata bokala esi lulu Yesuse eleki ete mere lekwe matabinana esi luluI. Hoko matabinana meru esi ranie Yesuse.
27 Sabuw rou’ay gagamin na’in Jesu hi’ufunun bairi hinan wanawanahimaim baibin afa Jesu hi’itin yah baban hirerey.
28 Po Yesuse Ihali lokosi kai Ibeteke lokosi be, “Matabinana bei Yerusaleme! Imi ranie Au yake po imi ranie ruami kai imi anaru.
28 Jesu tatabir itih eo, “Jerusalem baibin ayu isau men kwanarerey, baise kwa taiyuw isa naatu natunat isah kwaniyababan kwanarerey.
29 Le namake roma esi petu hoko tamata esi beteke be, ‘Mise lesi bina rebe ikeu blublulu kwale mo, kai rebe eni nanae sae mo kai isusu kwete tone kwale mosa!’
29 Anayabin mar boro enan sabuw boro hinao, ‘Baibin iyab a’arih, taubu’e tema’am naatu kek men tibitotomanen boro hiniyasisir.’
30 Kena petu mere tamata esi beteke loko ulata nanukaru be,
30 Nati ana veya’amaim sabuw boro oyaw isah hinao,
31 Le ete Au rebe sala sasaisa more, esi ono susate ete Au ele mere, hoko ete imi rebe ono sala bokalaru, tamata esi ono susate lesi ete imi leneka. Au lupe ai matane hoko aure kotu mo. Po imire tamata ono dosa hoko imi lupe ai nsekile rebe aure kotu pusure.”
31 Anayabin sawar iti na’atube ai biyan ahiy ana veya’amaim tisisinaf, baise ai nakekerer ana veya’amaim hinasisinaf boro mi’itube?”
32 Kai esi keri tamata neuna lua lekwe kena esi pakusi ahlake ai batai leke esi mata sakesa kai Yesuse.
32 Nati ana veya’amaim orot kakafih rou’ab auman Jesu bairi morobomih hinawiyih hitit hin.
33 Eleki kena esi roma otoi sae, esi nane Ulu alati, esi paku Yesuse ahlake ai bataije ete mere kai tamata neuna luaru lekwe esi paku luasi ahlake ai bataije neka. Hoko sae kena leiNi makwanale kai sae kena leiNi mapale.
33 Hitit hina efan wabin Gifow imaim hitit naatu Jesu hi’onaf orot kakafih rou’ab auman, orot ta ana asukwafune, orot ta ana beyawane. Jesu orot kakafih ro’ab bairi koros afe’en|alt="Jesus and thieves on the cross" src="CN01836B.TIF" size="col" loc="Luk 23.33" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="23.33-35"
34 Eleki Yesuse Ikotie loko AmaI be, “Amate, ampune esi neunaru le esi rekwa saisa rebe esi onore mo!” Eleki esi poie undi leke esi rekwa be sire pine isupu Yesuse Eni lapunaru.
34 Imaibo Jesu eo, “Tamai hai bowabow kakafih kunotawiyen men hiso’ob abisa tisisinaf.” Naatu ana faifuw hibosairen arowamaim hifaram hibow.
35 Tamata bokala esi kele lia loko Yesuse yo tamata Yahudi esi elakaru esi toaeNi be, “Yesuse meije, Ihlamate tamata makete yele, hoko sebeie Ihlamate ruaI, sepo Ile Maka Hlamate rebe Alla IulakeIne.”
35 Sabuw nati’imaim hibat hi’i’itin ana maramaim, bonawiyenayah orot ukwarih Jesu hi’iyab hio, “Sabuw afa iyawasih bo i Keriso God narurubin na’at taiyuwin niyawasiban tana’itin.”
36 Kai solaluaru lekwe esi lepa tiae ete Yesuse neka. Esi riluke anggure maklinute eteI.
36 Roman baiyowayah auman hi’iyab, naatu wine tenakuyakuy tomamih hitin
37 Kai esi beteke be, “Sepo Ale Kamale Yahudi hoko ono hlamate ruaMu.”
37 hio, “O Jew sabuw hai aiwob na’at taiyuw kwiyawasi!”
38 Eleki ete mere esi leki ndete baba bei Yesuse uluIje be, “Tamata Yahudi esi Kamale.”
38 Naatu ukwarinamaim hikirum hio, “Iti I Jew Sabuw Hai Aiwob.”
39 Ile sae bei tamata ktolona lua rebe pakusi kena ai batai sakesa kai Yesuse isobue Yesuse be, “Ale Maka Hlamate moyo. Aono Ahlamate kai ami lekwe.”
39 Orot kakafin ta hi’onaf inu’in Jesu isan eafabon tur kakafih eo. “O Keriso na’at kwiyawas kure naatu aki auman kwiyawasi.”
40 Po ile saere ilakeni be, “Suke rilamu le Alla le ale tamata ktolone, asupu hukumane sakesa kaiNi.
40 Baise orot ta rounane inu’in turan kwarar iu, “O God isan kubirubir ai en? It etei i baimakiy ta’imon tabaib.
41 Luai supu hukumane meije lulu luaiki dosare, po Yesuse Iono dosa sasaisa mo.”
41 It airit biyababan tabaib i ana efamaim tabaib, anayabin atasisinaf kwanekwanemaim wan tama ra’at biyat ebababan. Baise iti orot i men kafa’imo kakafin ta sinaf, asir biyababan ebaib.”
42 Eleki ibeteke be, “Yesuse, kena Aluake lomei suike kena pletae ami tamatare, Anete loko au.”
42 Naatu Jesu isan eafabon eo, “Jesu a aiwobomaim inarur ayu inanuhu.”
43 Yesuse Ibeteke lokoi be, “Ahlaleke lokoKu! Petu meije arue kai Au ndete surga.”
43 Jesu iya’afut eo, “Ao’omatani, boun ayu Paradise imaim ana rur o boro airit tanarun.”
44 Eleki kena olasa butu esa lesini lua hkwatare, pusue nusare kpetu hoko kpetu roma olasa telu kmau,
44 Veya yen na i’ouyit, veya rararan matan gugum tafaram etei fobe inu’in veya re three korok na’atube bai.
45 le lemataije hita mo. Eleki obite nurui elake rebe blulute mpai Tuhane Eni Lumare esi lalei rebe ereba sokati mise titinaije, ekahie bei ndete roma mpe.Obite nurui elake me Tuhane Eni Lumare kahie kena teu Yesuse Eni nasite|src="LB00265b.tif" size="span" loc="Luke 23:45" ref="Lukase 23:45"
45 Basit faifuw gagamin Tafaror Bar wanawan hitaiy re efan kakafiyin, kakafiyin hirafut inu’in taseb rou’ab himatar.
46 Eleki Yesuse Ikloloe loko AmaI be, “Amate, Au riluke Auku nasite eteMu.” Eleki kena Ilepa pelare teu Eni nasite sosoli ne.
46 Imaibo Jesu fanan aumetawat rerey eo, “Tamai umamaim ayubu abit inab.” Iti na’atube eo basit morob.
47 Eleki solalu utune esare esi elake iselu yelu rebe uono mere hoko iisike Alla be, “Tinai, tamata meije eni sala sae mo!”
47 Baiyowayah hai ukwarin nati’imaim bat abisa mamatar itin, God wabin bora’ara’ah eo, “Turobe iti orot i gewasin.”
48 Kai tamata bokala rebe esi kele lupu ete mere kena esi selu Yesuse, esi selu yelu rebe uono mere hoko esi leu kai kaplalesi titinai.
48 Sabuw nati’imaim hiru’ay hibat abisa mamatar hi’itin, dogoroh hirab yababan auman hai ubar himatabitabir hin.
49 Kai Yesuse Eni ebearu kai matabinana rebe esi luluI bei ndete Galilea kena layani Yesuse esi selu pusue yelu rebe uono meru bei lauke.
49 Sabuw afa Jesu hisusu’ub, naatu baibin afa Galilee ine hi’ufunun bairi hina hibibais, nabinamaim hibat Jesu momorob hi’itin.
52 Ikeu loko Pilatuse leke ikotie Yesuse leke ihnoukeNi.
52 Na Pilate nanamaim tit Jesu biyan bai na ya’in isan ifefeyan naatu aiwob orot ibasit.
53 Eleki Yusupe itati Yesuse bei ai tutine eleki ikeriNi me liane benai rebe kalie me ula bature. Eleki ikopaI kena obite nurui nanuke misete eleki itolaeNi kena liane benai mere. Liane benai mere esi tolae matale kenae rebai sae mosa.
53 Joseph na Jesu biyan onaf afe’en inu’in bosair bai re faifuw boubunamaim sum bai in hub boubun to naiwanamaim tar numin inu’in imaim yai.
54 Petu mere, petu kena moa manane pise ono saisa neka le totonaije tamata Yahudi esi petu pleije reneka.
54 Naatu nati veya i Friday, Baiyarir busurufin isan ana veya nakabom.
55 Eleki ete mere matabinana rebe esi lulu Yesuse bei ndete Galileare esi keu sakesa lekwe kena selu liane benai mere kai esi selu be tola Yesuse etika.
55 Baibin Galilee ine Jesu hi’ufunun bairi hinan i Joseph bairi hin hubemaim hitit, Jesu biyan mi’itube ya’iyai i hi’itin.
56 Eleki matabinana meru esi leu pine esi aknekae leite boini ntelete kena esi tolaele kena Yesuse. Eleki kena tamata Yahudi esi petu pleije esi lulu Torate hoko kerike sasaisa.
56 Naatu himatabir hin bar hitit Jesu biyan yabuna’in isan ana raiy hibogaigiwas naatu mar to Baiyarir Ana Veya i hima hiyarir hai ofafar eo na’atube.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.