Lucas 20

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Eleki kena rebai sae me Yesuse Ikusu me Tuhane Eni Luma kena Iatetuke Sou Misete bei Alla. Eleki imama elakaru kai kuru Torataru kai tamata Yahudiaru esi elaka mpai lale esi luake lokoI,
1 Veya ta Jesu in Tafaror Bar run ma sabuw i’obaiyih Tur Gewasin binan hima hinonowar, basit firis ukwarih, ofafar bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in bairi hina
2 eleki esi tneu Yesuse be, “Ntuane, Abeteke ete ami be sire iriluke kbasa ete Ale kena Aono yelu meru?”
2 Jesu hibatiy. “Kuo anowar, a fair menane ibai iti bowabow kusisinaf? Naatu iti fair i yait it?”
3 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Hoko yele po Au tneu imi mina be,
3 Jesu iyafutih eo, “Bo ayu’ubo kwa abibatiyi.
4 Yohanese Ibaptise tamatare, isupu kbasa bei Alla pibe tamata?”
4 John fair i menane bai sabuw bapataito itih, God biyanane ai sabuw biyahine? Kwao anowar.”
5 Eleki esi lepa loko lomai be, “Sepo ite beteke be, ‘Tuhane Iriluke kbasa mere ete Yohanese’, hoko tatike pine Yesuse Ibeteke be, ‘Le mula pine imi hlaleke loko Yohanese more?
5 Baise sabuw hikasiy taiyuwih hitatabir hima hibabatiyih hio, “Mi’itube tanao? God biyanane tanao, boro nao, ‘Bo aisim John bibinan men kwaitumitum.’
6 Po sepo ite beteke be, ‘Bei tamata’, hoko tatike pine ite supu raba kena batu bei tamata makete. Le pususi hlaleke be Yohanese nabi bei Alla.”
6 Naatu sabuw biyahine fair bain tana rouw tanao, iti sabuw rau’ay gagamin tema’am boro kabayamaim hinarabit, anayabin etei tibitumatum John i God ana dinab orot ta.”
7 Eleki esi beteke loko Yesuse be, “Ami rekwa mo.”
7 Iti na’at hio sawar, basit hiya’afut hio, “Aki men aso’ob John ana fair menane bai.”
8 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Hoko yele, Au lekwe suka beteke mo be Au ono pusu yelu meru kena kbasa bei sire.”
8 Naatu Jesu iuwih eo, “Ayu auman au fair menane abai abowabow boro men anao kwananowar.”
9 Eleki Yesuse Ialena kena umpama ete tamata bokala meru be, “Tamata sae me iatnane anggure kwawi bokala. Eleki ndinu anggure mere iono tamata maketa esi sebae eleki ikeu takwali me otoi makete.
9 Naatu Jesu sabuw oroubonamaim iti na’atube eo, “Ana veya ta orot masaw bow, ana ai grape tanum naatu sabuw masaw bowayah afa tubunih hima hikaif, i ef yok bai nanawanamih in.
10 Kena esi taleije, ndinu upui mere iulake eni tamata makerike sae loko tamata maka seba mere leke isupu bei esi hasile. Po esi tetai pine esi ulake ileu kai esi ono ikeri sasaisa moneka.
10 Naatu grape hiw hi’inu’in hiyamur, basit bairut ana veya natit, orot ana akir wairafin ta iyafar eo, ‘Inan ai ro’oh hibirut ayu au nowau ta inab inan initu ana’aan, baise nan masaw bowayah himisir akirwairafin hibai hirab uman en hiyafar matabir.
11 Eleki ndinu upui mere iulake tamata makete loko tamata maka seba mere suike. Po esi tetai lekwe kai esi ono asomieni pine esi ulake ileu kai esi ono ikeri sasaisa more neka.
11 Naatu akir wairafin tabo iyafar maiye na tit, baise masaw bowayah hibai hirab hiu kwanikwaniy naatu hi’i’iyab uman en matabir maiye in.
12 Eleki ndinu upui mere iulake eni tamata makerike makete suike lekwe kena rebai telu, po esi tetai lekwe kai esi poini lopai ele mulini.
12 Iban maiye ana aki wairafin baitounin iyafar na tit, baise masaw bowayah hibai hirab feher hitin hibai hitit ufun hisaroun re.
13 Eleki ndinu upui mere iombe, ‘Au ono saisa lekwe? Au ulake auku anae rebe au okine ikeu loko tamata maka seba mere tinake esi ono lokoi mise piseu.’
13 Imaibo orot masaw matuwan eo, ‘Abisa boro anasinaf? Anotanot ayu natu ta’imon isan abiyabow aniyafar nan, saise i boro hina’itin hinakakafiy.’
14 Eleki Eni nanare iluake loko tamata maka seba ndinure. Eleki esi selui bei ndinu anggure hoko esi beteke loko lomai be, ‘Meije ndinu upuije eni nanare hoko mai ite bunui leke ite supu ndinu anggure meije.’
14 Baise orot natun iyafar na titit ana veya sabuw masaw bowayah hi’itin taiyuwih himare hiyabuna sawar hio, ‘Iti i masaw matuwan natun enan, gewasin i boro tanarab namorob, saise iti sawar boro it ninowat.’
15 Eleki esi kerikeni kai esi poini lopai ale mulini pine esi bunui.”
15 Basit orot natun hibai hirab masaw ana fur ufunane hitaiy re hi’asabun morob.’” Naatu Jesu sabuw ibatiyih eo, “Iti orot masaw matuwan nanan sabuw masaw bowayah isah boro mi’itube nasinaf?
16 Iluake bei otoi mere eleki ibunu pusue tamata neuna meru eleki iriluke ndinu mere ete tamata makete.” Esi lene ele mere, esi beteke loko Yesuse be, “Uono ele mere yake!”
16 I boro sabuw nabow narouw hinamorob, naatu masaw i boro nab sabuw afa nitih hinakaif hinama.” Iti na’at eo sabuw hinonowar hio, “Iti na’at i men namatar!”
17 Eleki Yesuse Ilimese lokosi kai Ibeteke be, “Sepo ele mere hoko Alla Eni lepate kena Maka Hlamate rebe Tuhane ItalukeIne eono elia? Le Alla Eni lepate rebe lekire beteke elere:
17 Baise Jesu nuw sabuw itih sawar, basit eo, “Buk Atamaninamaim hikikirum anayabin i kwaso’ob.
18 Tamata rebe itetu kena batu mere isupu kera lakwai esa kai tamata rebe batu mere etetu kenai hoko esepei mutale.”
18 Imih sabuw iyab iti kabay afe’en hinare nararabih boro hina taweyaweyar, baise iti kabay i tafah nare nararabih boro hinimusumus.
19 Eleki kuru Torata kai imama elakaru esi nikwa lalane kena kerike Yesuse kena mere neka le esi rekwa kai esi nati Yesuse Ialena kena umpama mere lokosi. Po rilasi le tamata maketaru hoko esi sebeie Yesuse.
19 Ofafar bai’obaiyenayah naatu firis ukwarih hikok Jesu nati ana veya’amaim hitab hitafatum, anayabin ana oroubon eo naniyan hibaib i iuwih, baise sabuw isah hibir.
20 Eleki kuru Torata kai imama elakaru esi limese luie Yesuse rame. Hoko esi ulake tamata kena esi limese luie Yesuse. Tamata meru esi ono lupe tamata misete hoko esi suka ono Yesuse ilepa saisa rebe eono kaisare isuka mo leke esi riluke Yesuse ete gubernure mere.
20 Imih hin sabuw afa hitobon, hiyafarih ana itinin sabuw gewasih na’atube hina Jesu hibabatiy abitur tao na’at, saise Jew sabuw hitab Roman gawan hititin baimakiy titin isan ana ef hinuwet.
21 Eleki tamata meru esi tneu Yesuse be, “Kuru, ami rekwa be Abetekele tinai. Aatetuke saisa rebe Alla Isuka atetukele ete amire. Saisa rebe Alepaele masike tamata elakaru esi noake mere mise mo po rilaMu kena Alepae mo.
21 Basit iti oro’orot hina Jesu hibatiy, “Bai’obaiyenayan aki aso’ob abisa o sabuw kubi’obaiyih i tur anababatun naatu ana efamaim kuo, naatu o i men sabuw ufuhine ku’i’itinimih, baise o i anababatun God ana efamaim sabuw kubi’obaiyih.
22 Hoko ite tamata Yehudi seli pajake ete kaisare tinai pibe mo?”
22 Imih kuo anowar, Rome Ana Aiwob isan kabay tabibaiyan i ata ofafar ta’a’astu’ub ai en?”
23 Po Yesuse Irekwa be tamata meru lalesi lua hoko Ibeteke lokosi be,
23 Baise Jesu hai baifuwen itin, naatu iuwih eo,
24 “Imi riluke kepene kena seli pajake ete Au mina leke Au selue.” Eleki Itneu be, “Tamata oalalei me kepene matai mije sire? Kai sire eni nane?” Eleki esi ralake Yesuse be, “Kaisare enie.”Kepene matai rebe kaisare oalalei kai eni nane kenare|src="HK00166b.tif" size="span" loc="Luke 20:20" ref="Lukase 20:24"
24 “Kabay kwabai kwana kwai’obaiyu aitin.” Naatu kabay hibai hitin basit ibatiyih, “Iti kabay wanawanan i yait ana yumat naatu wabin tema’am?” Hiya’afut hio, “Caesar.”
25 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Riluke Kaisare eniere ete Kaisare kai riluke Alla Eniere ete Alla.”
25 Jesu iuwih eo, “Caesar nowan Caesar kwanitin naatu God nowan God kwanitin.”
26 Hoko esi supu ono Yesuse Iralake sala mo me tamata bokala meru. Tamata meru esi herane le Yesuse Iralake mise hoko esi ndene neka.
26 Fatumin isan hai tur hibogaigiwas hina hibikubibiruw sabuw nahimaim iyafutih gewas hai kasiy ra’at, naatu men abisa hisinaf.
27 Eleki tamata toini me esi nane tamata Saduki rebe esi hlaleke be tamata matale kwana suike moneka. Esi luake loko Yesuse kai esi lemake lokoI leke Ilepa sala. Hoko esi beteke lokoI be,
27 Nati’imaim Sadducee orot afa morob ufunamaim yawas maiye isan men tibitumatum i hina Jesu hibatiy,
28 “Kuru, Musa ibeteke ete ami be, ‘Sepo kwalimu imata pine eni nanae sae mo hoko akai bina balu mere neka leke iruele nanae kena seli kwalimu.’
28 “Bai’obaiyenayan, Moses ofafar ta aki isai iti na’atube kirum, orot natabin nama’am aurin kek en namorob, kwafur i boro nati tain ni’awan, saise kek hinatufuw orot murubin efanin.
29 Eleki meije alena umpama kena kwalia sie itua. Kwali menare ikai eleki imata po eni nanae sae mo.
29 Imih, marasika orot ain uf nah etei seven hima’am, basit orot ain tabin naatu aurin kek en morob.
30 Eleki kwalini nomore luare ikai bina balu mere eleki imata po eni nanae sae mo.
30 Naatu orot ufunamaim tuwah ana kwafur i’awan, i auman kek en morob.
31 Eleki sakesa neka kwalini nomore telu eti kwalini nomore iture esi kai kai bina balu mere, eleki esi mata po esi nane sae mo.
31 Naatu orot baitounin kwafur i’awan, kek en morob naatu orot ufi’uf kwafur hibi’awan kek en etei himorob in sawar.
32 Eleki bina balu mere imata lekwe.
32 Basit uftoro’ot kwafur babin morob.
33 Eleki kena pususi kwana suike bei matale, bei kwalitoia sie itua meru sire pine iono mokwai ete bina balu mere, le pususi kai bina esa mere?
33 Imih morobone hinayawas maiye hinamimisir ana veya, iti babin boro yait ni’awan, anayabin orot ain uf nah seven etei iti babin ta’imon hi’awan?”
34 Eleki Yesuse Iralakesi be, “Batuke tamata kwanale esi kai,
34 Jesu iyafutih eo, “Orot babin iti tafaramamaim tema’am ana veya i tetatabin.
35 po kena tamata rebe supu bitike kena kwana suike bei matale peneka kai kena Alla Ipletae imi tamatare esi kai suike moneka.
35 Baise sabuw iyab gewasih nati efan gewasinamaim ma isan hirurubih naatu morobone misir maiye isan hirurubinih i morobone hinamimisir maiye boro men hinatabin.
36 Le esi mata suike moneka le esi saka malekata peneka. Kai esi kwana suike bei matale peneka hoko Alla Eni nanae kenasi.
36 I boro tounamatar na’atube hinama naatu men hinamorob. Nati sabuw i God natunatun na’atube hinama, anayabin morobone himisir maiye.
37 Imi persaye tamata matale ikwana suike mo. Po Musa ibeteke lekwe be tamata matale tatike pine kwana suike. Le Alla Ibeteke ete Musa ndete tapuane butuije be, ‘Aure Alla ete Abrahame, Isake kai Yakupe.’ Tuhane Ibeteke ele mere po Abrahame, Isake, kai Yakupe esi mata peneka.
37 Moses bebeyan ebi’obaiyit i turobe, morobone boro hinamisir maiye anayabin buk wanawanan wairaf toto’ab isan kirum. Nati’imaim Moses Regah isan eo, ‘O i Abraham ana God, Isaac ana God, naatu Jacob ana God.’
38 Ile Alla ete tamata matale mo, po ete tamata kwanale neka. Hoko pusue Tuhane Eni jemate toini rebe esi mata pende, Tuhane Irekwa be tatike pine esi kwana suike.”
38 Imih iti God i ma’ama wanatowan ana God, men murubih hai Godamih. Sabuw iyab i wanawananamaim tema’am i yawasih.”
39 Kena kuru Torataru esi lene ele mere, esi beteke loko Yesuse be, “Kuru, Aralake mise kuate.”
39 Ofafar bai’obaiyenayah afa nati’imaim hima hinonowar himisir hio, “Anababatun turamaim iyafutih bai’obaiyenayan!”
40 Eleki nehe kena tneu sasaisa bei Yesuse suike moneka.
40 Nati ufunamaim men yait ta baibat afa bow na Jesu ibatiyimih.
41 Eleki Yesuse Ibeteke loko kuru Torataru be, “Le mula pine tamata esi beteke be Maka Hlamate mere Irulu bei Dautare?
41 Imaibo Jesu ibatiyih eo, “Aisim sabuw teo Roubinenayan orot i boro aiwob orot David ana rara’ane natufuw?
42 Le Dauta ruai beteke Alla Eni lepate kena Maka Hlamate me buku Isike Tuhane be,
42 Anayabin David akisin iti na’atube eorereb Buk Atamanin wabin Psalm imaim kirum,
43 eleki tatike pine Au ono tamata rebe lalesi tiake Aure esi lene loko Ale neka.’
43 Ina ma’am ayu boro a rakit sabuw
44 Dauta ruai ikoti Maka Hlamate eni Tuhane hoko Dauta eni anubu kena Maka Hlamate elika lekwe?”
44 David Roubinenayan orot isan i ana Regah rouw eo, naatu mi’itube’emih Roubinenayan i boro David ana rara’ane nan natufuw?”
45 Eleki kena tamata bokala esi lene Yesuse Iatetuke sa, Ibeteke loko Eni maka luluaru be,
45 Jesu eo sabuw hima hinonowar auman, ana bai’ufununayah iuwih eo,
46 “Imi keta bei kuru Torataru le kwakwaesi kuate. Esi suka pake lapune nanuke kai keu hole, eleki esi suka tamata esi lepae hlamate etesi me pasare. Eleki esi rue otoi misete lakwai esa me iteki luma maka kotie loko Allare, kai kena pesta hoko esi rue kena otoi misete rebe holmatele.
46 “Mata to niwa’an Ofafar Bai’obaiyenayah hinanan kwanahaiwih, anayabin i hai kok faifuw manih hina’osen hinabat hinaremor, ahar hai efanamaim sabuw hina’itih hai merar hinay hinakakafiyih, naatu Kou’ay Bar wanawanan efan gewasih hinabow hinamare hinama, na’atube hiyuw ana veya efan gewasih hinabow saise sabuw hai merar hinay.
47 Eleki esi paksa matabina balua esi layanisi kena esi taneyaru. Eleki esi kotie loko Alla takwali lakwai esa leke tamata bokala esi noakeise tamata misete. Tamata saka kuru Torata meru sisupu hukumane bei Alla ktili lesi bei tamata makete.”
47 Kwafur baibin hai sawar boro asir hinabow kwanekwan, yoyoban manimanih hinayoyoban, nati sabuw hai baimakiy i boro kakafin anababatun hinab.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.