Lucas 13
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Eleki kena mere tamata esi alena ete Yesuse be Pilatuse ibunu tamata Galilea sie ilaru rebe esi pala tanei ete Allare.
1 Nati ana veya’amaim sabuw afa hina hitit, Galilee sabuw sibor hiya’aya wanawanan Pilate rouw himomorob isan Jesu ana tur hi’owen.
2 Kena Yesuse Ilene mere, Ibeteke be, “Imi noake be Tamata Galilea meru esi supu bunu ele mere, le esi dosaru ela lesi bei tamata Galilea maketaru yake.
2 Naatu Jesu iyafutih eo, “Kwanotanot Galilee wanawanan nati sabuw hai bowabow kakafih ra’at sabuw afa hinatabirih imih biyababan nati na’atube hibai himorob?
3 Mere imi noake sala. Nete! Sepo imi hleke bei ono dosa mo, hoko imi supu hukumane bei Alla eti pela neka.
3 Baise en! A tur ao’owen bowabow kakafihine dogor baikitabir kwanab, baise boro kwanamorob i himomorob na’atube.
4 Kai sakesa neka, sepo imi noake be torene rebe ekoli me Siloame me kota Yerusaleme eleki esepe sie butu esa lesini kwalu rebe esi matare esi dosaru ela lesi bei tamata Yerusaleme maketaru hoko mere imi noake sala.
4 Naatu sabuw 18 Siloam bar gagamin tafan katub re rabih himomorob, kwanotanot Jerusalem wanawanan i akisih hai tafasar ra’at sabuw afa hinatabirih, imih nati na’atube himorob?
5 Nete! Sepo imi hleke bei ono dosa mo, hoko imi mata kai supu hukumane bei Alla eti pela lekwe.”
5 Baise en! A tur ao’owen, bowabow kakafihine dogor baikitabir kwanab, baise boro kwanamorob i himomorob na’atube.”
6 Eleki Yesuse Ialena kena umpama be, “Ile sae me iatnane ara aini sae me eni ndinu anggure eleki ela peneka. Petu sae me ikeu nikwa ara aini mere esi buaije po isupu sae mo.
6 Imaibo Jesu oroubon ta iti na’atube eo, “Veya ta orot ana masaw wanawanan ai fafou tanum yen ra’at. Naatu veya ta ro’oh isan tit na nura’at baise men ro’on ta itin.
7 Eleki ibeteke loko eni tamata makerike me ndinu anggure mere be, ‘Au luake lomei kena nikwa ara aini meije esi buaije pela talei, musuna telu peneka po au supu sae mo. Hoko lasae! Ekele batuke kena erana tapele esi nkopane neka.’
7 Basit nati masaw ana kaifinayan isan eo, ‘Aro, kwamur tounu wanawanan ai iti afe’enamaim ro’on men kafa’imo ta aitin. Akokok inatar nare asir bat ata me ebi’afiy.’
8 Po tamata makerike mere ibeteke be, ‘Ntuane, sebeie musune meije mina! Namake au bita tapele keholie kai au tolae pupuke kenae,
8 Baise orot ai ana kaifinayan eo, ‘Regah inihamiy kwamur ta’imon nabat tana’itin, ayu boro anamaim hub anab hain ana yai tana’itin.
9 tinake talei suike ebua piseo, po sepo ebua mo hoko lasa ne.’ ”
9 Maras kwamur ai nabiw na’at basit gewasin, boro tanihamiy nabat, baise men nabiw na’at, imaibo boro inatar nare ina’afun.’”
10 Kena tamata Yahudiaru esi petu plei rebai sae, petu rebe suke esi kerike mo, Yesuse Iatetuke me luma ibada.
10 Baiyarir ana veya ta Jesu na Kou’ay Baremaim ma sabuw bi’obaiyih.
11 Bina sae me kerakeni musuna butu esa lesini kwalu peneka iete mere, le ro tiare kbasaeni hoko kerakeni eti ibosu, hoko ikele ntoli mise moneka.
11 Nati’imaim babin ta afiy kakafih hirab kwatut ma kwamur etei 18 sasawar i na run. Nati babin koun ana rarik i kwabibin, baimutufurin isan biwa’an men karam.
12 Eleki kena Yesuse Iselu bina mere, Ikotini kai Ibeteke lokoi be, “Matabinane, Au ono amu makerake mise peneka.”
12 Jesu nuw babin i’itin ana veya, babin eaf na nanamaim bat. Imaibo eo, “Babin, a sawowone abiyawasi.”
13 Eleki Yesuse Itolae balaI kena matabinane mere eleki imise sosoli hoko ikele ntoli sosoli. Eleki matabinane mere iisike Alla.
13 Naatu uman babin tafan yara’ah isan yoyoyoban ana veya, naniyan meyemeye babin koun ana rarik kwabeb inu’in mutufor misir bat God ana merar yi bora’ara’ah.
14 Po Luma ibada mere esi elake iono Yesuse le Iono matabinane mere imise kena esi petu pleije pe. Eleki ibeteke loko tamata bokala meru be, “Imi nete! Petu makerike petua ne, hoko luake kena supu ono misete kena petu makerika meru. Po luake kena petu pleije yake.”
14 Kou’ay bar ana kaifenayan yan so’ar, anayabin Jesu Baiyarir ana veya’amaim babin iyawas, naatu sabuw iuwih, “Veya etei six wanawananamaim i tanabow naatu yawas kwana kokok nati veya’amaim kwanan yawas kwanab, baise men Baiyarir ana veya’amaim.”
15 Po Tuhane Yesuse Ibeteke be, “Imire tamata maka ono misete lelemake! Imi ono molupe tamata nkenale yo imi blake malereke tamata makete mo! Kena petu pleije imi pusumi sirie imi lembuaru kai keledaiaru bei kandane kena keu inukelu. Tinai moyo?
15 Regah orot iya’afut eo, “Wanawanan rerekabih! Baiyarir ana veya kwa taita’imon a donkey o a ox men kwarufamen kwabow kwan harew kwaitih tetomatom?
16 Lalemi noa imi binatanaru yo matabinane meije Abrahame eni anubu, ro tiaru esi elake ekbasaeni musuna butu esa lesini kwalu peneka yo lalemi noai mo! Le mula pine imi beteke be tie matabinane bei ro tiare esi kbasare kena petu pleije more?’ ”
16 Iti babin i Abraham uwan ta, Satan bai fatum wainab kwamur etei 18 sawar, naatu boun ana bai’akirane Baiyarir ana veya abobotait yawas baib isan asinaf kakaf?”
17 Yesuse Iralake mere eono tamata rebe esi suka rare kaiNe esi asomi. Po tamata maketaru lalesi ndina kena esi selu Yesuse Iono pusue tanda herana rebe umise titinai meru.
17 Iti na’atube eo ana veya ana rakit sabuw biyah eohow, baise sabuw moumurih na’in sawar gewasih sinaf hi’i’itan isan hiyasisir.
18 Eleki Yesuse Ialena kena umpama makete lekwe be, “Sepo Alla Ipletae imi tamatare esi carare lupe umpama meije:
18 Imaibo Jesu ibatiyih, “God ana aiwob itinin i mi’itube? Abisa biyanamaim boro anayai kwana’itin?
19 Tamata sae me irana bibite lupe sasawi inai, ikeu mulaele me ndinu, eleki ekusu kai etapa ela nunu kai eono ai elake. Esi sanaije elake hoko manure eono alai kenae leke etelu.”
19 Itinin ta i orot ana ai momor ro’on bai in ana masawamaim tanum, naatu kuboun yen ra’at ai mamatar ana veya’amaim, mamu hina famefamenamaim hibatar hima’am na’atube.”
20 Eleki Yesuse Ibeteke lekwe be, “Sepo Alla Iplete imi tamatare eonore, esi carare lupe umpama meije:
20 Jesu iban maiye ibatiyih, “God ana aiwob i boro abisa’amaim ana yai kwana’itin?
21 Molupe tamata bina sae irana ragi teputi neka eleki itohae kai terigu bokala, kiloa butu lua lesini lima eti utoha lomai mise kai esa ela.”
21 Ana itinin ta i babin ana faraw afuninamih bai tew gagamin wanawanan isuwai re yeast auman wanawanan nayai kamat ra’at yen tew awan kakaratan na’atube.”
22 Eleki Yesuse Ikeu keholi kota kena kota, hena kena hena kena Iatetuke. Leke Ikeu siba lopai Yerusaleme.
22 Imaibo Jesu au Jerusalem yen inan ana maramaim, bar merar gagamih naatu bar merar gidigidih imaim run tit, sabuw i’obaibiyih auman yen in.
23 Kena mere ile sae me ibeteke loko Yesuse be, “Tuhane, tamata rebe supu rue sakesa kai Alla eti pelare esi boka mo moyo?”
23 Orot babin ta na Jesu ibatiy, “Regah o kunotanot boro sabuw matan ta’amo God yawas nitih?”
24 “Imi atula ktili leke kusu metu tone. Le tamata bokala esi atula kena nikwa cara kena kusu po saisa mo.
24 “Kwanabow gewas etawan awan kukurinamaim kwanarun, anayabin sabuw moumurih na’in boro nati etawanamaim run isan hinasinaftobon, baise a tur ao’owen boro men nakaram.
25 Le esi roma metu mosare yo luma upuije ikele ikobue meture hoko imi kele me muli, eleki imi lakae meture kai imi koti be, ‘Ntuane, baeke meture ete ami mina!’
25 Regah bar matuwan namisir etawan nahirihir kwa boro ufun kwanabat etawan kwanarukikitar kwanao, ‘Regah etawan kubotawiy arun,’ naatu i boro nao, ‘Ayu men aso’ob kwa iyab, naatu menane kwana.’
26 Hoko imi beteke be, ‘Ami kane kai kinu sakesa kaiMu, kai aatetuke me lalana me amiki kotare.’
26 Imaibo kwa boro kwaniya’afut kwanao, ‘Aki o bairi taa tatom, naatu ai bar ai meraramaim ibi’obaibiyi iso’ob, aisim kukakasiy.’
27 Po Iombe, ‘Au rekwa imia meru mo, imi keu beiKu! Imi pusumi tamata neuna.’
27 Baise i boro nao maiye, ‘Ayu men aso’ob kwa iyab naatu menane kwana. Biyau’umaim kwatit sa’ab kwan, bowabow kakafin sinafuyah.’
28 Kena mere imi rani kai malereke imi titinai le imi selu Abrahame, Isake, Yakupe kai pusue nabi maketaru Alla Ipletaesi yo imi ruami supu sui me muli.
28 Naatu boro narukouwi ufun kwanatit kwanama kwanarerey, wa kwanayob kakikak hiniwa’an, naatu kwananuwanuw boro Abraham, Isaac, Jacob naatu dinab oro’orot God ana aiwobomaim hinabat hinabiyasisir kwana’itih!
29 Kai tamata esi luake bei pusue nusa meije, esi luake kai esi rue kena lakwasi rebe aknekae etesi peneka, kena esi rue kane sakesa.
29 Sabuw boro veya yeninane, veya ra’iyinane, naatu torene, oyawane etei hinaru’ay God ana aiwobomaim hai efan hinabow hinamare hinama hiyuw hinaa hinabiyasisir boro kwana’itih.
30 Imi nete mimise! Tamata bokala esi lene Alla Eni lepataru akmena, po esi hlaleke loko Alla sosoli mosa, eleki tamata maketa bokala lekwe esi lene Alla Eni lepataru pamuli po esi hlaleke loko Alla sosoli.”
30 Sabuw iyab boun wan tibi’iyon boro hini’uf, naatu sabuw iyab boun tibi’uf boro wan hini’iyon efan hinab.
31 Kena mere tamata Parisia sie ilaru esi luake loko Yesuse kai esi beteke be, “Rue ete meije yake! Keu kena otoi makete le kamale Herodese lalei kena ibunuMu.”
31 Nati veya ta’imon, Pharisee afa hina Jesu ana tur hi’owen hio, “O boro efan iti inihamiy inan efan ta, anayabin Herod ekokok o na’asbuni inamorobomih ef enunuwet.”
32 Eleki Yesuse Iralake be, “Keu beteke kena tamata nloene mere be, ‘Petu meije kai bobanure Au sui ro tiae kai ono tamata makerake esi mise po petu luare Au pelae Auku makerike.’
32 Jesu iyafutih eo, “Kwan nati haruharu ana tur kwa’owen, ayu boun naatu maras hairi i boro sabuw iyab hisawow tema’am biyahimaim demon boro ana nunih naatu sawusawuwih aniyawasih, naatu veya baitounin i ayu au bowabow abisa bowamih anot anan i yomanin anisawar.
33 Masike ele mere po petu meije, bobanu kai petu luare au keu rame, le sepo nabi isupu bunu hoko me kota Yerusaleme, po me Yerusaleme mulini mo.
33 Baise boun, maras, naatu mar natot ayu boro au ef anab maiye anayen anan, anayabin ef men ema’am dinab orot boro Jerusalem ufunane namorob.
34 Tamata Yerusalema! Imire maka bunu nabiaru, kai imi raba tamata rebe Alla Iulakesi loko imire. Au atula susuike kena ahloke imi peneka lupe manure loke esi anaiju, po imi suka lene Au koti imire mo.
34 O Jerusalem, Jerusalem, dinab oro’orot irouw himorob, naatu kob abarayah God biyafarih kabayamaim irouw himorob. Mar bai’ab a kok a sabuw ataba’afuwih, kokorere natunatun bebenamaim ebaba’afuwih na’atube, baise o men i kok.
35 Bei mere hoko Alla Iraka imi kotare moneka kai kotare supu atiae. Nete! Bei petu meije roma petu Au luake suike, imi selu Au moneka. Kena petu Au luake imi beteke be,
35 Imih a bar boro hinihamiy barikokow natuw. A tur ao’owen, ayu boro men kwana’itu, ana veya’amaim boro inao, ‘Yait Regah wabinamaim enan boro baigegewasin nab!’”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.