Lucas 12

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kena mere tamata boka titinai esi keholi Yesuse, eti esi keleke lomai. Yesuse Iatetuke Eni maka luluaru akmena, hoko Ibeteke be, “Imi keta bei tamata Parisiaru. Lulu esi hidupe yake, le esi ono molupe esi hlaleke loko Alla ntoli yo esi hidupe ele mere mo. Hoko esi hidupe misete more eono imi hidupe emise mo lesi, saka ragire pake boka mo po eono tarigure esa ela titinai.
1 Nati ana veya’amaim sabuw hiruru’ay ana itinin i sibisib na’atube, naatu sabuw himour kwanekwan efan etei hibai karam hi’a’abinamo hibat. Jesu ana bai’ufununayah iuwih eo, “Pharisee hai yeast isan mata toniwa’an, nati sabuw ufuhine ana itinin i gewasin baise wanawanah i rerekabin, imih a tur ao’owen.
2 Saisa rebe tamata esi onoe kai esi bunikele, tatike pine supu siriele. Kai saisa rebe tamata esi onoe esi tasouke lutikele, tatike pine supu baekele.
2 Abisa hisabuw inu’in boro sabusabuw hinabosair, naatu abisa wa’iwa’irin inu’in boro nirerereb.
3 Kai saisa rebe imi lepae akbunikele, tatike pine tamata makete esi rekwae. Saisa rebe tamata esi sasaele me luma laleije, tatike pine tamata makete esi biuwe le lepate mere ete tamata bokala me ootoi etia neka.”
3 Abisa guguminamaim kuo boro natit marakawamaim hinanowar, naatu abisa akisimo bar etawan ihir taituwa taininamaim kubitarasib boro bar faifiy wan hinabat hinao rereb.
4 “Auku ebea imi, imi nete! Rilami le tamata rebe ibunu imi nanakwalaimu yake. Le esi ktili kena bunu nanakwalaimu po esi pele rua imi rore kena keu lolete surga mo.
4 “Au ofonah a tur ao’owen sabuw iyab biya hina’a’asabun isan men kwanabir, anayabin nati ufunamaim boro men abisa ta hinasinaf.
5 Meije au beteke Ile rebe suke imi rilami leIje. Suke imi rilami le Alla, le Ile pine Ihukume imi. Ikbasa kena Ibunu tamata kai Ikbasa kena Ipoie imi me otoi susate titinai rebe aure kliti eti pela. Imi nete mimise! Ile mere pine suke rilami leI.
5 Orot yait kwana bibiruw i anao kwananowar. God i kwanabiruw, anayabin biya na’a’asabun ufunamaim ana fair ema’am boro baimakiy ana efanamaim nitaiy kwanare. Imih a tur ao’owen God i kwanabiruw.
6 Masike manu maka kane alare inai lima, abelie kena kepe tone matai luare, po Alla Inetele.
6 Mamu kwikwik etei five hai biyan i two toea tetotobon, baise God boro men kafa’imo nati mamu kikimin ta isan nuhin eburuburumih.
7 Imi bua kwalai me uluimu lekwe esi bokalaru Irekware neka. Ele mere hoko rilami yake, le Alla Inete loko imi lesi bei manu maka kane alare.”
7 Na’atube ukwarimaim arib eretei bai’ab tebatabat God i so’ob, imih men kwanabir. Kwa a baiyan i ra’at men mamu kwikwik na’atube.
8 “Imi lene mimise! Sire pine inaku Au me tamata maketa oasi be ilulu Au hoko Au lekwe nakui me Alla kai Eni malekataru oasi.
8 A tur ao’owen, orot yait ayu isou sabuw etei nahimaim eo’orereb, Orot Natun auman boro God ana tounamatar etei nahimaim nati orot isan naorereb.
9 Po sire pine isuka Au mo eleki ibeteke be ilulu Au mo me tamata maketa oasi, hoko namake pine Au lekwe sukai mo me Alla oaIje kai Eni malekataru oaisu.
9 Baise orot yait sabuw etei nahimaim ayu eyayaubu. Orot Natun auman boro na’atube God ana tounamatar etei nahimaim ibo nayaub.
10 Sire pine ilepae tiae ete Au, Tamata Eni Nanae meije, hoko Alla Iampune tamata mere sa, po sire pine ilepae tiae ete Ro Misete hoko eti pelare eni dosaru supu ampune moneka.
10 Yait Orot Natun isan tur nao kakaf na’at boro nanotawiy, baise orot yait Anun Kakafiyin isan tur kakafin nao nabi’ib boro men nanotawiy.
11 Sepo tamata esi keri imi me Yahudiaru esi luma ibada leke esi teu pakala ete imi, pise sepo esi keri imi ete tamata elaka maka kbasaru kena esi teu pakala ete imire, imi rilami lesi yake kai kaplalemi kena saisa rebe imi ralake eteise yake.
11 Baibabatiyi isan hinabuwi kwanan Kou’ay Baremaim, o gawan sabuw nahimaim, o aiwob sabuw nahimaim, men taiyuw wasfafari isan, o tur mi’itube eo isan kwaniyababanamih.
12 Le mere bei imi lalemi mo po mere Ro Misete Iono imi beteke saisa rebe suke imi betekele eteise.”
12 Anayabin God Anun Kakafiyin nati ana veya’amaim boro tur ni’obaiyi kwanao.”
13 Eleki ile sae bei sie bokala meru ibeteke loko Yesuse be, “Kuru, Abeteke ete kwaliku leke ilara amiki taneiaru au supu lekwe.”
13 Rou’ay wanawanahimaim orot ta Jesu iu, “Bai’obaiyenayan, ayu akokok tuwai ana tur ina’owen, tamai momorob ana kwahan nafaram airi ana bow.”
14 Po Yesuse Ibeteke lokoi be, “Kuebe, Au supu bitike kena lara imi taneiaru mo.”
14 Jesu iya’afut eo, “Aro, ayu au ef men ema’am boro anibasit tuwat airi a sawar kwahan ana faram?”
15 Eleki Ibeteke suike be, “Nete mimise! Lalemi loko taneia boka kuate yake le masike sae eni taneia boka lekwe, po isupu hidupe misete batuke bei taneia meru mo.”
15 Naatu Jesu tatabir sabuw etei iuwih eo, “Mata toniwa’an sawar moumurih na’in bow isan men mata nananan niwa’an. Anayabin yawas wanatowan boro men orot ana sawar moumurih imaim hinafufun hinitinimih.”
16 Eleki Yesuse Ialena kena umpama esa etesi be, “Tamata rebe eni taneia bokala sae me eni tapele otoi sae esi hasile boka titinai.
16 Naatu Jesu oroubon ta eo, “Ana veya ta orot sawar wairafin ana masaw bo ana ub hiyen gewas hiw ro’oh moumurih na’in hiya itah,
17 Tamata mere inoake me lalei be, ‘Au ono saisa leke au hnouke auku taneia bokala meiju, le otoi kena hnouke taneiaru pela moneka.’
17 basit mare ma not. ‘Ayu boro mi’itube ana sinaf? Anayabin iti bay hinafafour efan i boro en.’
18 Eleki inoake be, ‘Au ono elere. Au likwaie otoi maka tolae taneiaru eleki au eleke suike ela lesi leke au hnouke auku gandume kai taneia maketaru pusulu kenae.
18 Naatu ana notamaim eo, ‘Ayu boro iti na’atube ana sinaf, bay hai bar atamanih ana ku’uben hinare naatu gagamih ana wowab. Saise au bay ana ya naatu au sawar afa auman imaim ana ya.’
19 Eleki au rue amaueku, kane, kinu, musune kena musune.’
19 Imaibo anao, ‘Darik orot, anababatun abow, kwamur manin na’in ana fofonin sawar etei abogaigiwas sawar, imih bounabo hamen ana mare anama gewas, anaa anatom taiyuwu aniyasisir!’
20 Po Alla Ibeteke lokoi be, ‘Hei, tamata boroke, petu meije amata neka. Hoko taneia rebe ahnoukeule ete sia lekwe?’
20 Baise God iu, ‘Kwikwekwe’aw gewas! Boun gugumin boro inamorob naatu a sawar iti ibobogaigiwas boro yait nabow?’”
21 Sakesa kai tamata rebe ihnouke taneia boka mei nusare neka po taneia rebe lulu Tuhane enkenare inikwa mo.”
21 Naatu Jesu ana tur yomaninamaim eo, “Imih itinin i ta’imon, sabuw iyab aurih sawar karam hiya tetototo God matanamaim i men sawar wairafih.”
22 Eleki Yesuse Ibeteke loko Eni maka luluaru be, “Bei mere hoko Au beteke ete imi leke kaplalemi le imi hidupe yake, kaplalemi le saisa kena kanele kai kinure yake. Kai kaplalemi le nanakwalami yake, kaplalemi le saisa kena pakele yake.
22 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah iuwih eo, “A yawas isan a tur ao’owen men kwaniyababan kwanao, ‘bay boro menamaim anab ana’aan,’ o biya isan kwanao, faifuw boro menamaim anab ana’us.
23 Le hidupe pentine lesi bei manane kai nanakwalare pentine lesi bei pakiane.
23 Anayabin it etei taso’ob yawas i sawar gagamin men bay na’atube naatu biyat i sawar gagamin men ar faifuw na’atube.
24 Selu manuru, uaknane mo kai uulu mo kai esi maka hnouke manane sae mo po umata mo le Alla Iriluke manane etelu. Eleyo ete Allare imi pentine lesi bei manuaru.
24 Baise kwanuw mamu awaw kwana’itih, i men me hikwair hitar, masaw hibo, naatu hifour hitab te’aa’umih en, na’atube men bay hai bar hiwowab imaim bay teya’aya’amih en, baise God akisin ebituwih! Imih kwa i God ana sawar gagamin men mamu na’atube!
25 Kai kaplalemi leke mula. Imi betinake kaplaleime eono imi musune tapa totonai o?
25 Isan imih iti sawar isah kwana biyababan ana gewasin i boro abisa namatar? Kwanotanot nati kwana biyababanamaim boro kwamur tabo ayawas tafan hina yara’ah namanin kwanama? Men karam.
26 Sasaisa neka masike tone po imi ktili kena ono mo, yo mula pine imi kaplalemi le yelu maketaru?
26 A yababan iti sawar gidigidih isah kwabiyababan men emamatar, aisim sawar gagamih isah kwabiyababan?
27 Imi selu, kwapare masike ebitae pakiane tekwa lupe tamatare mo po Au beteke ete imi be kena kamale Salomo ipletare eni pakiane sae mise saka kwapa labuije mo.
27 “Kwanuw rarab bogay ebatabat kwa’itin, men masaw hitar tebob, o ar faifuw tesasakir en, baise a tur ao’owen aiwob orot Solomon ana bar bonamanamarinamaim ma’am ana veya ana faifuw eo’osen hai gewasih i men iti beran ana gewasin na’atube’emih en.
28 Bunare masike petu esa eleki endulu po Alla Iono esi labuiju mise titinai. Imi hlaleke loko Alla ktili moneko? Alla Iriluke saisa rebe ite perlure lesi bei Ionoe ete bunare.
28 Imih kwana’itin, God ar faifuw kutor fotan ius ana itinin gewasin maiyow boun ina’itin baise maras boro nakimow naha’obow nare hinab hinan wairaf wan hina yara’ah na’arah ni’en. Baise kwa i God ana sawar gagamin fai mar etei boro nakaifi ar faifuw nit kwana’osen, aisim a not ebikikimin!
29 Kai kaplalemi le manane kena imi kane yake kai saisa kena kinu yake le Alla Iaknekae ete imi.
29 Imih men mar etei aa tom isan kwananot kwaniyababanamih.
30 Le pusue yelu meru, tamata mei nusa rebe esi hlaleke loko Alla more esi nikwalu rame. Po Amami ndete surgare Irekwa be yelu meru imi nikwa lekwe.
30 Anayabin Eteni Sabuw iti tafaram wanawanan tutufin etei iti sawar isah hinuwet tibiyababan, naatu kwa Tamat iti sawar etei isah kwakok kwabiyababan i so’ob.
31 Imi hidupe, imi suka kena Alla Ipletaele mina. Tatike pine saisa rebe imi nikwa pela peture Alla Iriluke etemi.”
31 Baise wan i God ana aiwob kwananuwih kwanab dogoromaim nama, imaibo iti sawar isah kwanot kwabiyababan boro etei nit.
32 “Masike imire tamata bokala mo, po kaplalemi yake! Le kena Alla Ipleta tamatare, laleIje ndina kai imi pleta sakesa kaiNi.
32 Kwa i ayu au bobaituw na’atube imih men kwanabir, anayabin Tamat aiwob bait isan i ebiyasisir boro nit.
33 Abelie pusue imi taneiaru eleki riluke esi beline ete tamata susataru. Imi ono ele mere, imi lupuke tanei miseta ndete surga. Taneia meru urue kena otoi maka tola tanei rebe kahie pise tisele mo. Kai tanei rebe imi lupuke meru sirikelu moneka. Eleki tamata ndeanaru esi ndeaelu mo kai takalare kanelu mo.
33 Imih a sawar eretei sabuw kabay wairafih ku’uwih tetobon naatu o kabay kubai yababan wairafih kufaramih, saise a kaukut no maramaim inabaib boro men natakweb; a sawar etei maramaim inaya’ay boro men ta nakasiy, o boro men ta bainowan hinabain naatu boro men ta ganidor hina’aanimih en anababatun.
34 Le imi lupuke taneia ndete surga, hoko lalemi kena meru rame.”
34 Anayabin o sawar menamaim kuya’aya a not tutufin etei boro imaim na’in.
35 “Imi layani Tuhane suke aknekae mise kai ono mise! Imi alike pakiane kai lampure sosu aknekae neka leke layani Tuhane.
35 “Mar etei inabobuna a ar uwakamukamut inarab, a ramef inito’ab namarakaw o mata nuwinuwin inama, anayabin o men iso’ob boro abisa namatar.
36 Lupe tamata makerike, esi akneka kena esi raka esi elake ileu bei esi kane totlibare. Sepo esi elake iluake kai ilakae meture, esi baeke meture etei nunu.
36 Ana’itin akir wairafih hai orot ukwarin tabin ana hiyuwane matabir maiye nan isan hima hikakaif, hai orot ukwarin matabir na etawan rurukikitar ana veya mar ta’imon hinowar naatu etawan hibotawiy rur na’atube.
37 Tamata makerike esi raka esi elake eni lumare kai kena elake mere iluake sepo iselusi raka rame, esi ntulu mo, hoko esi supu untune elake. Imi lene mimise! Esi elake iakneka kai iulake eni tamata makerika meru esi rue eleki ilayanisi.
37 Anababatun a tur ao’owen, akir wairafih iyab matah nuwinuwin hinama’am hai orot ukwarin namatabir nan na’i’itih ana veya, yasisir boro gagamin maiyow hinab! Anayabin i boro ana akir wairafih na’uwih hinamare naatu orot ukwarin boro bay semosemor ana faifuw na’us bay nasemor nitih hinama hinaa.
38 Tamata makerika meru esi supu untune elake sepo esi elake iluake erisi raka rame, masike iluake kena kpetu tlai pise lesi bei mere.
38 Akirwairafih hina bobuna matah nuwinuwin hina ma’am hai orot ukwarin nan natit, o mar natot auman nan natit na’i’itih na’at, boro yasisir gagamin maiyow hinab!
39 Imi nete mimise mere bei umpama makete lekwe. Sepo luma upuije irekwa olase kena tamata ndeane ikusu, hoko iraka leke tamata ndeane ikusu lumare yake.
39 Imih iti tur ao i naniyan kwanab naatu kwananot, orot bar matuwan bainowan mowan bainuwinamih enan ana veya nasoso’ob na’at, ana bar boro men nihamiy bainowan mowan nakwib narun nabainuwimih en.
40 Hoko tatike pine eono ete imi ele mere lekwe. Imi raka kai imi akneka rame le suke imi lene loko Tuhane, le Au Tamata Eni Nanae tatike pine Au luake suike saka tamata ndeane iluake kena kpeture, rebe imi rekwa esi olase mo.”
40 Imih itinin ta’imon i nati, kwa auman kwana bogewas mata nuwinuwin kwanama, anayabin Orot Natun boro men veya kwa kwanotanotamaim natitamih.”
41 Eleki Petruse ibeteke loko Yesuse be, “Tuhane, hnaune kena umpama meru ete ami ruama pibe ete tamata makete lekwo?”
41 Peter eo, “Regah, iti oroubon kuo i aki isai, o sabuw eretei isah kuo?”
42 Eleki Tuhane Iralake be, “Mere ete Auku maka lulua imi lekwe. Tamata makerike misete kai nkwakwate eti eni elake ibitikeni kena iono elake ete tamata makerika maketaru leke lara manane etesi pela peture,
42 Regah iya’afut eo, “Anababatun a tur ao’owen Akir wairafin orot gewasin naatu ana not rerekabin, orot ukwarin nati akir wairafin boro nab akir wairafih afa isah ni’ukwarin naatu hai bay baitih isan boro ana veya’amaim nitih hinaa.
43 tamata makerike mere isupu misete elake sepo kena eni elake ikeu eti ileure tamata mere iono loko eni makerike mere rame.
43 Anayabin orot ukwarin matabir nan nati akir wairafin bowabow gewasin maiyow bowabow itin, imih iyasisir ana akir wairafin bai yara’ah bowabow gagamin na’in itin!
44 Imi lene lokoKu mimise! ‘Tamata makerike mere eni elake ibitikeni kena iraka pusue eni taneiyaru.
44 Ana bar wanawanan sawar tutufin etei i akisin i’ukwarin kaif.
45 Po sepo eni tamata makerike mere laleije mise mo eleki inoake me lalei be, ‘Auku elake ikeu mere takwali sa pine ileu.’ Eleki iteta pusue tamata makerika maketaru kai ikane kinu eti inseli.
45 Baise akir wairafin na’at nao, ‘Orot ukwarin bisaise enan, no’om boro ma hamen hamen erurubirabir, imih ayu boro au kokomaim anasinaf.’ Naatu namisir bowabow sabuw, oro’orot baibin nabow narouw kwanekwan ni’a’afiyih, naatu ana kokomaim naa natom kwanekwan nikoko’aw nanan ana veya.
46 Eleki eni elake iluake kena petu kai olase rebe irekwa mo, eleki eni elake mere ihukumeni kai iono tamata makerike mere isupu susate elake, mere lupe tamata rebe ilene loko Alla more tatike pine isupu susate elake neka.
46 Imaibo Orot ukwarin boro nan natit, veya men nati akir wairafin so’ob ma ekakaifimaim boro nanamih, naatu na isan ana veya boro baimatnuwina’e nama’am nan natit. Naatu orot ukwarin nan natitit ana veya nati akir wairafin boro nab nabeyah natarsisib nisaroun baifanasairayah hai efanamaim bairi hinama.”
47 Tamata makerike rebe irekwa saisa rebe eni elake isukare, po iakneka kai iono loko saisa rebe eni elake isukae mere mo, hoko isupu teta kera lesi.
47 “Akir wairafin ana orot ukwarin abisa sinafumih kokok i so’ob baise men saife taiyuwin yabuna ana orot ukwarin abisa kok eo’omaim sisinaf, nati orot boro hinawabir biyababan gagamin na’in nab.
48 Po sepo tamata makerike irekwa saisa rebe eni elake isukare mise mo eleki iono sala eti isupu teta, hoko tamata makerike mere isupu teta ela mo. Po sepo Alla Iriluke kbasa elake ete Eni tamata makerike leke ipletae tamata maketaru, yo ilulu Alla Eni lepataru mo, hoko Alla Itutuke eni nsalale kai Ihukumeni ela lesi bei tamata maketaru neka.”
48 Baise akir wairafin ana orot ukwarin abisa sinafumih kokok i men so’ob, naatu isisinaf kwanekwan biyababan enunuwih boro au hamenamo hinawabir biyan nababan. Sabuw iyab sawar gagamin na’in tebaib, i na’atube sawar gagamin na’in boro wan hinay maiye. Orot yait gagamin anababatun tibitin i auman boro gagamin anababatun isan hinafefeyan nitih maiye.
49 “Au luake mei nusa meije kena Au tebi tamata rebe esi mise bei tamata rebe esi ono neune. Mere saka Au liku auwe kena pusue tamata mei nusa meije leke eono tamata esi tebi lomai. Au hlaleke be auwe mere ekliti peneka.
49 “Ayu i wairaf abai iti tafaram afuninamih ana atit, au kok gagamin na’in i mi’itube iti tafaram marasika tabusuruf ta’arah.
50 Takwali moneka Au supu susate elake sa. Susate mere uono kena Au mosare, kaplaleKu titinai.
50 Ayu i bapataito fokarin maiyow nou’umaim ema’am boro wanawanan ana run anab, imih boun dogorou wanawanan i yababan awan karatan ama anotanot anan yomanin anisawar imaibo nuhunafot!
51 Imi betinake Au luake lomei kena keri misete ete nusa meije leke nusare ndene o? Mo, imi lene mimise! Au lomei leke pusue imi tamatare tebi lomai neka.
51 Kwa kwanotanot ayu i tufuw abai tafaramamaim ana? En, a tur ao’owen, ayu i men tufuw abai anamih, baise kauseb abai ana.
52 Bei meije luma toini rebe sie limaya esi nasuke lomai, hoko sie luaya pise sie telua esi hlaleke lokoKu po lesine esi hlaleke loko Au mo hoko luma toini mere esi tebi lomai neka.
52 Mar iti boun orot aawan natunatunawat nah etei five boro hinakusib tounu rounane hinabat rou’ab rounane hinabat taiyuwih hinakusib hinigamigam.
53 Amaisi nasuke kwete mokwaiyaru, kai kwete mokwaiyaru esi nasuke amaisi, inaisi nasuke kwete binaru, kai kwete binaru esi nasuke inaisi. Kai ina tamoli esi nasuke binbeluaru, kai binbeluaru esi nasuke inasi tamoliaru.”
53 Kek tamah hairi boro taiyuwih hinakusib hinagam. Babitai hinah hairi boro hinakusib hinagam na’atube babine rawan babin hairi boro hinakusib hinagam.”
54 Eleki Yesuse Ibeteke loko tamata bokala meru be, “Sepo imi selu moputire sa bei sapleuke lemataije suni, imi beteke be ulane, hoko ulane tinai.
54 Jesu sabuw isah iban eo maiye, “Veya ra’iyinane sakuk nayen nabi’afar badowan kwana’i’itin ana maramaim, kwa boro mar ta’imon kwanao, ‘boun boro toun nayar’, naatu toun eyarayar.
55 Sepo imi blake balate luake bei selatane, imi beteke be lea hoko lea tinai.
55 Naatu gurufune gagub nayen narab kwananowar kwa boro kwanao, Veya boro nararan, naatu veya erararan.
56 Imire tamata maka ono misete lelemake, imi selu lanite kai nusa meije esi tandaru, imi rekwa bei tale ulane kai leare. Po mula pine imi selu yelu rebe Au onoule kai imi lene Auku lepataru yo imi natilu more?”
56 Wanawanan rerekabih! Me kamar hai sawar naatu gagub wanawanan hai sawar abisa temamatar i kwa’itah kwa’inanen kwaso’ob kwa’o. Baise aisim sawar abisa iti boun temamatar hai yabih men kwaso’ob?
57 “Le mula pine saisa rebe imi rekwae nkenare imi lulu more?
57 Aisim sawar abisa gewasin sinaf isan men taiyuw kwabibabatiyi?
58 Sepo tamata sae ikeri imi kena pakala, hoko atula kena ono misete kaini kena roma me tamata maka teu pakalare mosare. Le sepo mo hoko tamata mere ikeri imi ete tamata maka teu pakala. Pine tamata maka teu pakalare ikeri imi ete polisiaru eleki polisiaru esi kusue imi kena bui.
58 Sabuw baibatiyih isan hinabuwi kwanan inasinaftobon airi kwanayabuna kwanitounuw, imaibo kwananan baibatiyenamaim kwanatit. Baise o men inasisinaf na’at, i boro nabuw narab natain kwekwetar kwanan baibabatiyenayan orot nanamaim kwanatit naatu i boro nabuw furisiman nitih hinabuwi dibur hina yariyi.
59 Imi lene mimise! Sepo esi kusue imi kena bui hoko imi siri sa po suke imi seli pusue imi utanaru mina.”
59 A tur ao’owen, o boro dibur bar imaim inama agim hio na’atube inibaiyan imaibo boro dibur barene hinabotaiti inatit.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.