Lucas 11

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kena petu sae me Yesuse Ikotie loko Alla kena otoi sae me. Eleki kena Ikotie loko Alla pela, Eni maka lulu sae ibeteke loko Yesuse be, “Tuhane, atetuke ami kena maka kotie loko Alla, lupe Yohanese iatetuke eni maka luluaru.”
1 Veya ta Jesu efan ta’amaim ma yoyoban inan, ana yoyoban sasawar ufunamaim ana bai’ufununayah orot ta natit eo, “Regah, kwi’obaiyi ana yoyoban, John ana bai’ufununayah bi’obaiyih na’atube.”
2 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Kena imi kotie loko Allare, imi beteke ele meije:
2 Jesu iuwih eo, “Yoyobanamih iti na’atube kwanayoyoban.
3 Riluke manane ete ami panuhu ami kane pela petu noma.
3 Mar etei ana fofonin ai bay initi.
4 Ampune amiki dosaru,
4 Ai bowabow kakafih kunotawiyen,
5 Eleki Yesuse Iatetukesi pake umpama be, “Sepo sae bei imi pine kena kpetu tlai peneka ikeu loko eni ebe me eni luma eleki ikotie be, ‘Kuebe, riluke roti buai telu eteku mina,
5 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah iuwih eo, “O yait a of auman boro fainaiwan itan itafefeyan itao, “Au of akokok rafiy fafar tounu inibaisu,
6 le auku ebe sae ilia lalane bei lauke isili lokoku po auku sasaisa etei kena ikane moneka.’
6 anayabin ayu au of ta bai’esegamih inan na au bar tit naatu ayu auru bay en, imih o isa abifefeyan inibaisu.’
7 Po eni ebe mere ibeteke bei me lale be, ‘Kuebe, kwale au yake, auku meture kwara peneka, au kai auku anaru ami ntulu peneka hoko au betu kena riluke roti ete ale moneka.’
7 Naatu a of bar wanawanan boro na’afatit nao, ‘Men akokok au in ini’afiy, etawan i atufatan, naatu ayu natunatu bairi i a’inu’in, imih men karam boro ana misir bay anit.’
8 Imi lene mimise! Masike amu ebe po isuka betu kena rilukele ete ale mo, po sepo aasomi mo hoko akotie beini rame, hoko ibetu kena irilukele ete ale lulu aperlure neka.
8 Naatu kwanotanot nati orot boro namisir ana of bay nitin? Ai, boro namisir ana of bay nitin, baise a tur ao’owen orot namisir ana of bay nabitin i men i ana of imih bay ebitin, baise anayabin, nati orot i ana fefeyanamaim ana of ihahar imih misir bay itin.
9 Ele mere hoko imi lene mimise! Kotie loko Alla hoko imi supu, nikwa hoko imi tetue, lakae metu hoko meture baeke ete imi.
9 Imih a tur ao’owen. Inafefeyan boro inab, inanuwet boro inatitau’ur, inarukikitar etawan boro nabotawiy.
10 Le sire pine ikotie, isupu. Sire pine inikwa, itetue. Sire pine ilakae metu, meture baeke etei.
10 Anayabin Orot yait efefeyan boro nab, orot yait enunuwet boro natita’ur; naatu orot yait erurukikitar etawan boro nabotawiy.
11 Bei imi pusumi meiju, sepo imi nanae sae ikotie iane, hoko imi riluke niakwe etei mo moyo?
11 Kwa kek tamahinah natunat siyamih hitarererey na’at boro siy efanin kok kwatitih hita’an?
12 Pise ikotie manue telui, imi riluke kalajengkine etei mo moyo?
12 O mamu foufunamih hitarererey na’at boro kafukafus kwatitih hita’an?
13 Masike imire neuna hoko piasa imi ono dosa, po imi rekwa bei riluke misete ete imi anaru peneka. Hoko Amami ndete surga lekwe, Iriluke misete ete imire lesi le neka hoko Iriluke Ro Misete ete tamata rebe kotie bei Allare.”
13 Kwa kek tamahinah, kwa i sawar kakafih moumurih maiyow kwasisinaf, baise natunat isah boro men nuhi naburumih, abisa isan hikokok tibiyababan boro kwanab kwanan kwanitih. Imih kwanaso’ob, Tamat maramaim baitinin isan i igewasin kwanekwan, imih sabuw iyab Anun Kakafiyin isan tefefefeyan boro nitih!”
14 Kena rebai sae me Yesuse Isirie ro tiae bei tamata moune. Kena ro tiare siri bei tamata moune mere eleki ilepa sosoli. Hoko tamata bokala esi herane.
14 Jesu demon awan bey nun tit; naatu demon bihir tit orot bihamiy ana veya’amaim orot busuruf tur eo, sabuw hai tur sawar hifofofor men kafaita.
15 Po leini esi beteke be, “Yesuse Isirie ro tiare kena kbasa bei Beelsebule, ro tiaru esi elake.”
15 Baise sabuw afa hio, “Nati i demon hai ukwarin wabin Beelzebul ana fair itin imih enununih.”
16 Kai tamata leini esi teheke Yesuse kena lale misete mo hoko esi kotie Yesuse Iono tanda herane leke esi rekwa be Yesuse Eni kbasare bei Tuhane ndete surga pibe mo.
16 Naatu sabuw afa hikok i marane ina’inan ta tiwa’an hita’itin, imih hikubibiruw.
17 Po Yesuse Irekwa lalesi hoko Ibeteke lokosi kena umpama be, “Ro tiaru esi elake kai ro tiaru mere lupe nusa rebe kamale ipletaise neka. Nusare elara lua hoko nusa mere atia ruae, kai luma toini pine esi lene loko lomai mo hoko luma toini mere atia lekwe.
17 Baise abisa hinotanot Jesu so’ob naatu iuwih, “Tafaram ta’imon hinakusib rou’ab namatar hinabiyow, hai fair boro hina gurus, na’atube orot aawan natunatun aawat bairi hinakusib hinabiyow boro hinama kakaf.
18 Sakesa neka, ro tiaru esi elake esirie ro tiare mo. Le sepo esirie ro tiare hoko esi kerajane elara lua hoko kerajane mere ruae atiae. Hoko Au sirie ro tiare kena kbasa bei Beelsebule mo.
18 Imih Satan an aiwob wanawananamaim hina kusisib hinabiyow, ana aiwob boro mi’itube fair nab nabat? Ayu iti tur ao anayabin i kwa a turamaim, ayu Beelzebul hai ukwarin fair baitu demon nunih kwarouw kwa’o.
19 Hoko saka imi beteke minare be Au sui ro tiare kena kbasa bei Beelsebule, hoko imi maka luluaru lekwe esi sui ro tiare kena kbasa bei ro tiaru esi elake lekwe. Po imi maka luluaru lekwe esi rekwa peneka be imi noake ele mere tinai mo.
19 Baise ayu Beelzebul ana fairamaim demon ana nununih na’at, bo kwa a bai’ufununayah fair yait itih demon tinununih? Imih kwa taiyuw a bai’ufununayah iti kwa’o isan hinabi’obaiyi kwa a tur i men turobe!
20 Po sepo Au sui ro tiare kena kbasa bei Alla hoko mere tiluke ete imi be Alla Ipletae imi tamata kai imi selu Eni kbasare peneka.
20 Baise ayu God ana fairamaim demon ana nunih hinatitit na’at, nati ebi’obaiyi God ana aiwob i natitaka.
21 Ro tiaru esi elake mere umpamae lupe tamata ktiline rebe iraka eni lumare kena alata kena lisa leke tamata makete esi atia luma mere esi yelu yake.
21 Orot fairin aurin ahay waf karam ma ana bar ekakaif, ana sawar etei boro natafafar hina’in.
22 Po Aure lupe tamata rebe iktili lesi bei tamata ktiline minare. Au kusu eleki au teta tamata ktiline minare eti itetu hoko Au rana pusue alata kena lisare kai eni taneiaru bei eni lumare. Eleki Au larakelu ete Auku ebearu.
22 Baise orot fairin anababatun nati orot boro nawasfufur narun ana ahay ana waf tafahimaim ema’am boro niteten nan ana ofonah nafaramih bairi hinabow.
23 Imi nete mimise! Sire pine ilulu Au mo hoko ile mere ilelike Aure neka, kai sire pine ilayani Au mo hoko ile mere iatia Auku makerike.”
23 Orot yait ayu ananamaim men enan, i ayu isou ebiwosai, naatu orot yait men ibaisu airi sabuw abita’ay, i was geyayan.
24 Eleki Yesuse Ibeteke be, “Sepo ro tiare esupu sui bei tamata laleije, hoko ekeu lilali me otoi nsekile kena erue ete mere. Po esupu otoi sae kena erue mo hoko ebeteke be, ‘Au leu suike loko tamata rebe minae au keu beine.’
24 Demon kakafin orot biyanamaim titit ana veya i efan gewasin ta imaim ma baiyarir isan nuwet in, baise nuwet inan efan men ta tita’ur, naatu eo, “Ayu i boro ana matabir maiye au bar abihamiy ana’itin.”
25 Eleki eleu suike, eselu luma mere hlaie hoko ndopone sae moneka kai emalene peneka.
25 Basit matabir maiye na ana bar titit, hirereb hina yabuna inu’in itin.
26 Eleki ro tiae mere esiri kai ekoti ro tiae itua maketa rebe ktolo lesi beie, eleki pususi kusu rue kena tamata mere. Hoko tamata mere itaia lesi bei akmenare.”
26 Naatu tit in demon kakafih anababatun etei seven nawiyih bairi hina nati’imaim hisusuw hima. Yomaninamaim orot ana itinin botabir kakafin anababatun matar men marasika ma’am na’atube.”
27 Eleki kena Yesuse Ilepa sa, bina sae bei tamata bokala meru ikloloe loko Yesuse be, “Bina rebe ikeu blublulu le Ale kai isusu Ale, isupu untune elake.”
27 Jesu iti na’atube bat binan sabuw hai tur eo’owen auman, babin ta sabuw wanawanahimaim ma’am, Jesu isan eo, “Babin yait taub o ya’i bitoman i ebiyasisir.”
28 Po Yesuse Ibeteke be, “Yele, po tamata rebe esi lene Alla Eni lepataru kai esi ono lululu, sie meru pine esi supu untune elake lesi.”
28 Baise Jesu eo, “Sabuw iyab God ana tur hinowar tibi’ufunun i turobe anababatun tibiyasisir.”
29 Eleki kena tamata bokala esi luake uru keholi Yesuse, Ibeteke lokosi be, “Kena meije tamata mei nusa meije esi neu titinai. Le esi kotie be Au ono tanda herane bei Alla etesi. Po Au ono tanda herane bei Alla etesi mo, batuke tanda herane esa ete nabi Yunuse neka.
29 Sabuw moumurih maiyow hiru’ay Jesu hi’ar bebera’uh, naatu Jesu iuwih eo, “Boun ana veya’amaim sabuw hai yawas etei i eaf, ina’inan matar itah isan tefefefeyan, baise ina’inan ta boro men anitih, ina’inan ta’imon i Jonah isan mamatar i hiso’obaka.
30 Tanda herane rebe eono kena nabi Yunuse, eono tamata Niniwe esi rekwa be Alla Iulake nabi Yunuse. Sakesa kai saisa rebe eono kena Au, Tamata Eni Nanae meije, eono tanda be Alla Iulake Au ete imi tamata rebai meije.
30 Anayabin Jonah biyanamaim ina’inan mamatar i Nineveh sabuw isah. Imih Orot Natun i sabuw iti boun tema’am hai i’inanen.
31 Akmenare kamale bina bei sapleuke selatane iluake bei lauke leke ilene Salomo maka rekware iatetuke. Po au lesi bei Salomo yo imi suka lene loko Auku lepataru mo. Hoko tatike pine kena nusa meije kohore, petu kena teu pakala ete pusue tamatare, kamale bina mere ibeteke imi tamata rebai meije imi nsalalaru le imi suka hleke bei ono dosa mo.
31 Baibatebat ana veya tafaram Sheba hai aiwob babin boro namisir. Sabuw iti boun tema’ama boro tur fokarin maiyow na’uwih, anayabin ef yok na’in tafaram yomaninaka aiwob orot Solomon ana binan gewasin nowaramih natit, baise a tur ao’owen, sawar ta iti boun kwa’i’itin i Solomon natabir.
32 Akmenare nabi Yunuse ilepa ete tamata Niniweru, hoko esi hleke bei esi dosa. Po Au lesi bei Yunuse yo imi lene loko Auku lepataru mo. Hoko tatike pine kena nusa meije kohore, tamata Niniweru esi beteke imi nsalalaru.”
32 Naatu a tur ao’owen maiye, Baibatebat ana veya Nineveh sabuw boro hinamisir kwa iti kwama’am boro tur fokarin maiyow hina’uwi, anayabin Jonah binan hinonowar ufunamaim hai bowabow kakafih etei hihamiyen dogor baikitabir hibai, naatu boun i a tur ao’owen, orot ta Jonah tafanamaim i natit iti wanawanamaim ema’am.
33 Eleki Yesuse Ibeteke be, “Tamata isosu lampure ibunikele mpe sokate esi lebui mo pise mpe lebalei mo. Po itolaele ndete baba kena esi otoije leke pusue tamata rebe esi kusure pusue esi selu esi hitaije.
33 Orot men ta ramef ito’ab naatu bai run ibunimih, o noukwat wanawanan tarafutimih. Baise ana sisikofamaim sikof, saise sabuw hinanan ana marakawin hina’itin boro hinarun.
34 Matainaimu saka lampu ete nanakwalaimu. Sepo matainaimu umise hoko imi selu saisa rebe nkenale. Po sepo matainaimu mise mo hoko imi selu nkenale mo.
34 Mata i biya ana hinow, mata gewasin biya etei boro marakawin. Baise mata kakafin biya etei boro nagugum.
35 Ele mere hoko raka mimise leke saisa rebe mise more imi selure mise yake.
35 Isan imih kwanakaifi gewas a marakaw biyamaim men kwaniwa’an nagugum.
36 Sepo Tuhane Iono imi rekwa nkenale peneka hoko imi ono saisare nkena saka lampure ehita imi kena esi hitaije.”
36 Biya tutufin etei namamarakaw na’at, biya turin boro men nagugum. Baise na biya wanawanan tutufin etei namarakaw, ramef ana marakaw tafamaim in ekukusisiyar na’atube.”
37 Eleki kena Yesuse Iatetuke pela peneka, tamata Parisi sae me ikoti Yesuse kena ikane me eni lumare. Eleki Yesuse Ikeu sakesa kai tamata mere roma me eni luma. Yesuse Ikusu eleki Irue kane kaisi.
37 Jesu iti tur eo in sasawar ufunamaim, Pharisee orot ta kok i boro Jesu hairi hitan ana baremaim bay hitaa. Imih Jesu ifefeyan hairi hina ana bar hitit naatu bay aa ana efanamaim mare.
38 Kena tamata Parisi mere iselu Yesuse Ikane Ikoa balaI mo hoko iherane, le suke kane mosare koa bala lulu tamata Yahudiaru esi atate mina.
38 Baise Pharisee orot Jesu i’itin i men ofafar i’ufunun an souwibo na bay aa ana efanamaim mare, imih Pharisee orot ana kasiy ra’at.
39 Po Tuhane Yesuse Inasukeni kai Iombe, “Tamata Parisia imi! Imire saka pikane rebe tamata ikoa batuke esi muline po esi laleije mo hoko endopo sa. Ele mere hoko imi ono lelemake kena tiluke imi atate be imire tamata miseta eleyo mo, imire tamata neuna rebe lalemi upenu kena lale loko taneia bokala.
39 Naatu Jesu iu, “Kwa Pharisee i a kerowas naatu a tew ufuhine kwa sasouwen, baise kwa dogor wanawanan i baribar kakafin naatu rougoy rabirabin.
40 Tamata boroka imi! Ite nanakwalama kai lalemaru Alla Ionolu, imi rekwa moyo?
40 Kwabikoko’aw! God biya ufunane wowowab na’atube biya wanawanan auman wowowab men kwaso’ob?
41 Po sepo imi riluke imi tanei ete tamata susataru kena lale misete hoko pusue nanakwalami kai lalemi umise kai dosa sae mo.
41 Imih a kerowas naatu a tew wanawanah abisa’awat tema’am yababan wairafih kwanitih hinaa, saise kwa a sawar etei boro hinigewasin.
42 Tamata Parisia imi! Tatike pine imi supu hukumane elake! Le imi ono misete ete tamata mo kai nete loko Tuhane mo. Tanei tone lalemi nete kena riluke beie ete Alla sabokae lara butu esa. Imi riluke mere tinai po suke imi li loko tamata makete kai nete loko Tuhane lekwe.
42 Yababan boro gagamin maiyow kwanab, kwa Pharisee sabuw! Anayabin kwa iti mint, rue, naatu adanafur afa God baitinin isan i men nuhi eburubur, mar etei ana mumusin God kwabitin, baise ma gewas naatu God ana yabow isan i nuhi eburubur, gewasin nati sawar i kwati’a’ait sawar afa auman kwatasinaf.
43 Tamata Parisia imi! Tatike pine imi supu hukumane elake! Le imi suka rue kena otoi misete lakwai esa me luma ibada kai suka tamata esi beteke hlamate ete imi me pasare.
43 Yababan boro kwanab, kwa Pharisee sabuw! Anayabin kwa a kok gagamin i Kou’ay Bar wanawanah efan gewasih kwanabow kwanamare kwanama, naatu ahar hai efanamaim a kok gagamin i sabuw a merar hinay naatu hinakakaf.
44 Tatike pine imi supu hukumane elake! Le imi ono tamata esi noake be imire tamata misete eleyo mo imire tamata neuna. Hoko tamata rebe esi rekwa mosare esi supu lemake kena tiae bei imi. Hoko imi sakesa kai nitu latai rebe esi tandare sae mo hoko tamata esi keue esi babaije le esi rekwa mpuluta mpe lebure mo.”
44 Yababan boro kwanab! Anayabin kwa i rah atamanih hai i’inanen en sabuw so’oba’e tafah hibat tereremor na’atube.”
45 Eleki kuru Torate sae me iralake Yesuse be, “Kuru, Alepa lokosi ele mere hoko mere Asobue ami lekwe.”
45 Ofafar so’obayan orot ta Jesu ibatiy, “Bai’obaiyenayan iti tur i’o i aki auman irabi.”
46 Po Yesuse Iombe, “Kuru Torata imi! Tatike pine imi supu hukumane elake lekwe! Le imi riluke pleta ktiline ete tamata saka tolae tabeule blulute ete tamata, po imi tapa tamata mere mo kena ilulu pleta mere.
46 Jesu iya’afut eo, “Kwa Ofafar Bai’obaiyenayah so’ob wairafi auman boro yababan kwanab. Anayabin bit gagamin na’in sabuw tuwabuh kwayara’ah hi’abar tun erarabih, naatu kwa i men kafa’imo uma ta baibais isan kwabitihimih.
47 Tatike pine imi supu hukumane elake lekwe! Le imi aseluke be imi mise hoko imi ono nabiaru esi lataisu mise eleyo imi sakesa kai imi ntuana menaru, rebe esi bunu nabiaru neka.
47 Yababan boro kwanab! Anayabin dinab oro’orot kwa a’agir hirouw himomorob i hai rah kwama kwawowowab gaigiwas.
48 Imi kerike nabiaru esi nitu lataije mere etiluke be imi suka kena imi ntuana menaru esi bunu nabiaru.
48 Imih kwa i taiyuw kwakukubuna, abisa a’agir hisisinaf a baibasit kwabitin, dinab oro’orot a’agir hirouw himorob naatu kwa i hai rah kwawowowab.
49 Ele mere hoko Alla rebe Irekwa sasaisa nere Ibeteke be, ‘Au ulake Auku nabia kai Auku maka ulakaru loko imi, leini imi bunusi eleyo leini imi ono susate etesi ela titinai.
49 Anayabin iti isan, God ana so’obamaim eo ‘Ayu boro dinab oro’orot naatu kob abarayah aniyafarih, afa boro hina rouw hina morob, afa boro bai’akir kakafin hinab.’
50 Imi tamata rebai meije imi supu hukumane elake le imi tanggune imi ntuana menaru esi bunu nabia rebe Alla Iulakesi kena esi lepae Eni lepataru. Mere menai bei kena Alla Itola nusa meije sa.
50 Isan imih kwa sabuw iti boun kwama’am, God ana dinab oro’orot tafaram aneika hirouw himomorob ana baimakiy i boro kwa kwanab.
51 Menai bei Habela eti roma Sakaria rebe esi supu bunu me otoi maka pala tanei ete Allare kai me Alla Eni Lumare esi tlelare. Imi nete! Tatike pine esi lalakwaru tutuke imi tamata rebai meije hoko imi supu hukumane elake titinai.
51 Abel ana rara’ika busuruf na Zechariah ana rara’amaim tit. Zechariah i Tafaror Baremaim iti sibor ana gem naatu Regah ana Bar Kakafiyin hairi hai founamaim hi’asabun morob. Imih anababatun a tur ao’owen kwa iti boun kwama’am iti sabuw hai baimakiy boro kwa kwanab.
52 Kuru Torata imi! Imi supu hukumane elake! Le imi bunike lalane leke tamata esi rekwa Alla yake. Imi ruami rekwaI mo! Imi pele tamata bokala leke esi hlaleke loko Alla yake, tamata meru lalesi titinai kena nikwaI.’ ”
52 Kwa Ofafar Bai’obaiyenayah so’ob wairafi. Yababan boro kwanab. Anayabin etawan botawiyin run so’ob bain ana tufatan i kwa kwabobotan, naatu kwa iti bar i men kwakokok boro kwarun so’ob kwanab, baise sabuw afa run so’ob bainamih tisisinaftobon kwa i hai ef kwahirihir.”
53 Eleki kena Yesuse Ikeu bei otoi mere, kuru Torataru kai tamata Parisiaru esi keu luluI rame kena esi tneu yelu bokala beiNi.
53 Jesu efan nati bihamiy ana veya’amaim Ofafar Bai’obaiyenayah naatu Pharisee yah so’ar hiu kwanikwaniy naatu baibatebat moumurih na’in hibow hitit hibabatiy,
54 Esi ono ele mere kena esi nikwa Yesuse Ilepa sala leke esi supu lalane kena esi kerikeNi.
54 naatu hikubibiruw na’atube abisa tao kakaf na’at saise ubar hititin hitafatum isan.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.