João 8
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 po Yesuse Isa lolete ulate saitune aini bokalaru.
1 Imaibo Jesu Olive Oyaw na’at tit yen in.
2 Eleki bebeleti lakwai esa sa Ikeu me Tuhane Eni Lumare suike leneka kai tamata bokala esi luake lokoI. Eleki Yesuse Irue kena Iatetukesi.
2 Maraumanika Jesu matabir maiye Tafaror Bar ana meraramaim bat, sabuw moumurin maiyow hiru’ay hi’arbebera’uh naatu i busuruf ma sabuw i’ubaibiyih.
3 Kena mere kuru Torataru kai tamata Parisiaru esi keri bina sae me lokoI. Esi tetue bina mere isablia. Esi ulake bina mere ikele me tamata bokala meru esi tlaisu.
3 Ofafar bai’obaiyenayah naatu Pharisee babin turan aawan hairi hi’inu’in hibai hina hirun. Naatu hi’u kou’ay nahimaim bat.
4 Esi beteke loko Yesuse be, “Kuru, ami tetue bina meije isablia.
4 Naatu Jesu isan hi’o, “Bai’obaiyenayan, iti babin i turan aawan hairi hi’inu’in atita’ur.
5 Kena Tuhane Eni lepate rebe Musa Ilekire ebeteke be raba bina rebe iono ele meije eti imata. Hoko Anoake elia?”
5 Ofafaramaim Moses aki iti na’atube eobaiyuni, babin yait ta iti na’atube nasisinaf boro kabayamaim anarab namorob. O a not ta ema’am boro inao.”
6 Esi beteke ele mere kena esi teheke Yesuse, leke esi supu Yesuse Iono sala, leke esi tutukeNi kena pakala.
6 Iti baibat hibai hititit i mi’itube Jesu hitikubibiruw, saise abitur ta’o na’at imaim hitabat ubar hititin isan.
7 Po esi tneu Yesuse rame, eleki Ikele Iombe, “Bei imire sire eni dosa sae more, ile mere pine iraba bina meije akmena kena batu.”
7 Hi’u hibibabatiy anamaramaim, Jesu nakwetan tara’ah naatu isah eo, “O yait aur bowabow kakafin men nama’am na’at, o wan kabay kubai babin isan kurouw.”
8 Eleki Inobo lope suike kai Ileki kena tapele.
8 Naatu i kwafure maiye me yan ma kubebebeyan.
9 Kena kuru torataru kai tamata Parisiaru esi lene Yesuse Ilepa ele mere hoko esi keu tamata esesa beiNi sosoli. Menai bei ntuanaru mina pine kwete belukaru esi pamuli. Eti Yesuse ruaI kai bina mere eri kele kena lakwaije.
9 Iti tur hinonowar anamaramaim ta’ita’imon hitabartaitit hin, oro’orot atamanih wan hi’iyon hibusuruf hitit. Babin akisinamo hihamiy Jesu nanamaim bat
10 Eleki Yesuse Ikele kai Iombe, “Kuanae, pususi etia pende? Sae ihukume ale moyo?”
10 Jesu totofar misir babin itin basit isan eo, “Babin iti sabuw menika hin? Naatu yait ta o isa rouw’ouri ai en?”
11 Bina mere iombe, “Tuhane, sae mo.” Yesuse Iombe, “Au lekwe Au hukume ale mo. Akeu kai bei meije aono dosa yanoma.”]
11 Babin eo, “Regah men yait ta ema’am.” Naatu Jesu eo, “Basit gewasin! Ayu auman men karam boro anibatiyi. Kwen, iti boun inabubusuruf bowabow kakafih men inasinaf maiye.”
12 Yesuse Ibeteke loko tamata bokala be, “Aure saka hitate ete nusa meije. Sire pine ilulu Au hoko irue kena melene moneka po irue kena hitate rebe eono tamata esi supu rue kai Alla eti pelare.”
12 Jesu sabuw isah eo maiye, “Ayu i tafaram ana marakaw. Yait ayu ebi’ufnunu i boro men guguminamaim naremor, baise i boro yawas ana marakaw nab.”
13 Tamata Parisiaru esi ombe, “Alepae ruaMu ete ami, hoko amu lepata meru nkena mo.”
13 Pharisee Jesu isan hi’o, “Iti tur ku’o’o i o taiyuw isa ku’o’orerereb naatu abistan o ku’o’orerereb i men turobe.”
14 Eleki Yesuse Iralakesi be, “Masike Au lepae sasaisa kena ruaKu ete imi po saisa rebe Au lepaele mere tinai, le Au luake bei etia kai Au keu loko etiare Au rekwae. Po imire mo, Au luake bei etia kai Au keu loko etiare imi rekwa mo.
14 Jesu iyafutih eo, “Ayu taiyuwu isou ana’orerereb na’at, ayu ao’orereb i turobe, anayabin ayu aso’ob menane ana naatu menamaim ananan. Baise ayu menane ana naatu menamaim ananan kwa i men kwa so’ob.
15 Imi teu pakala ete tamatare lulu tamata eni suka, po Au teu pakala ete sae kuesa mo.
15 Kwa sabuw hai itininamaim kwa’itih kwabibabatiyih. Ayu men yait ta ana itininamaim aitin abibabatiyimih.
16 Kai sepo Au teu pakala hoko saisa rebe Au teure enkena, le Au ruaku teue mo po AmaKu rebe Iulake Aure, luaMa teue sakesa.
16 Baise ayu anabibatiyi na’at, ayu au baibatiyen i turobe. Anayabin ayu i men akisu. Ayu Tamai iyunu anan i airi ama’am.
17 Kena buku rebe Musa ilekie rebe imi atula kena lulure ebeteke be: kena teu pakalare suke sie luaya esi lepa kena sasike sasaisare sakesa, hoko lene lokole.
17 Kwa taiyuw a’ofafaramaim iti na’atube hikirum, anamaramaim sifroubonayan orot rou’ab te’orereb tebibasit nati i turobe.
18 Rebe lepae Aure sie luaya me, saere Au ruaKu kai saere AmaKu rebe Iulake Aure.”
18 Ayu i orot ta taiyuwu isou ao’orereb; Tamai ayu iyunu anan ayu au sifroubounayan ta.”
19 Eleki esi ombe, “AmaMu Ietia?”
19 Naatu sabuw hibatiy, “O Tamat i menamaim ema’am?” Jesu iyafutih eo, “Kwa ayu men kwaso’ob na’atube Tamai auman men kwaso’ob. Kwa ayu kwatasusu’ubu na’at Tamai auman boro kwatasu’ub.”
20 Yesuse Ibeteke pusue meru kena Iatetuke me Tuhane Eni Lumare, me tehaike otoi maka tolae kepene. Po sae ikerikeNi mo le mere petu kena kerikeNi mosa.
20 Iti tur i tafaroror bar wanawanan kabay teya’ay ana efan sisibinamaim Jesu ma i’obaibiyih. Men yait ta bai fatumimih, anayabin i ana veya men baimih.
21 Eleki Yesuse Ibeteke loko tamata bokala meru suike be, “Namake pine Au keu, kai imi nikwa loko Au po imi tetue Au mo le otoi rebe Au keu lokole imi supu keu loko mo. Po imi mata le imi dosaru.”
21 Jesu ibanak isah eo maiye, “Ayu boro kwa anihamiyi anan, naatu kwa boro ayu isou kwananuwet naatu kwa a kakafih wanawanahimaim boro kwanamorob. Ayu menamaim ananan kwa boro men imaim kwanan.”
22 Eleki tamata Yahudiaru esi elekaru esi beteke be, “Yapine Ikeu bunu ruaI piseo? Eti Ibeteke be otoi rebe Ikeu lokole ite supu keu loko more.”
22 Naatu Jew hai ukwarih hi’o, “I eo, ayu menamaim anan kwa men karam kwanan. Iti eo anayabin i boro taiyuwin na’asabun?”
23 Yesuse Iombe, “Imi bei mpe, bei nusa meije, po Aure mo, Au bei ndete, bei surga.
23 Baise Jesu eo maiye in, “Kwa i babe ma’ani, Ayu i yate ma’anu. Kwa i tafaram nowan, baise ayu i men tafaram nowan.
24 Bei mere hoko Au beteke ete imi peneka be namake imi mata le imi dosaru. Le sepo Au rebe Au betekeKu ete imi pende pine imi hlaleke lokoKu mo hoko imi mata le imi dosaru tinai neka.”
24 Ayu ao kwanowaraka, ayu men kwanasu’ubu kwanabitutumu na’at, kwa boro anababatun a kakafih wanawanahimaim kwanamorob. Ayu’uban tur iti ao’o.”
25 Esi ombe, “Hoko Ale mere sire?” Eleki Yesuse Iombe, “Au beteke susuike ete imi pende.
25 Hibatiy hio, “O i yait?” Jesu iyafutih eo, “Tabubusurufika kwa a tur aowen taremor tana.
26 Yelu bokala me sa rebe suke Au betekelu ete imi kai Au teu pakala ete imi. Po Ile rebe Iulake Aure Eni lepataru nkena tinai. Kai saisa rebe Au betekelu ete imi tamata nusa meije, Au lenelu beiNi.”
26 Kwa isa ayu boro tur moumurika anao anibabatiyi. Baise yait ayu iyunu anan i turobe? Naatu abistan i eo anonowar ayu sabuw hai tur ao’owen.”
27 Tamata meru esi nati mo be Ilepa mere Ilepae loko Alla Amate.
27 Jesu Tamah isan sabuw hai tur eo’eowen naniyan men hibai.
28 Hoko Yesuse Ibeteke lokosi be, “Kena imi sake Au, Tamata Eni Nanae meije kena ai tutine mina pine imi rekwa be Au meije, rebe Au betekeKu ete imi pende kai Au ono sasaisare bei laleKu mo po Au lepae saisa rebe AmaKu Iatetukele ete Aure.
28 Imih Jesu eo, “Orot Natun kwanabobora’ah anamaramaim, kwa boro kwanaso’ob; Ayu i Yait; naatu ayu men taiyuwu au kokomaim asisinafumih, baise Tamai abistan tur mutufor bi’obaiyu’umaim ao’o.
29 Kai Ile rebe Iulake Aure, Imei kaiKu. Isebei Au ruaKu mo, le Au ono saisare eono laleIje ndina.”
29 Naatu yait ayu iyunu anan airi ama’am i men ihamiyu, anayabin mar etei i ana kokomaim asisinaf isan ebiyasisir.”
30 Kena Yesuse Ibeteke pusue muru, tamata bokala esi hlaleke lokoI.
30 Nati eo’omaim sabuw moumurih maiyow hitumitum.
31 Eleki Yesuse Ibeteke loko tamata Yahudia rebe esi hlaleke lokoI pende be, “Sepo imi ono lulu Auku lepataru titinai hoko imire Auku maka lulua titinai.
31 Imih Jesu Jew sabuw iyab i hibitumatum isah eo, “Ayu au bai’obaiyen kwanabubukikin na’at, kwa i anababatun ayu au bai’ufununayah,
32 Hoko imi rekwa saisa rebe nkenale kai mere eono imi supu tie.”
32 naatu kwa boro turobe kwanaso’ob naatu turobe boro imaim narufami kwanatit.”
33 Esi ombe, “Amire Abrahame eni anubua. Sae kuesa iono ami kena tamata makerike rebe eni kbasa sae more rebai sae mosa, hoko Abeteke be ami supu tie le mula?”
33 Sabuw hiya’afut hi’o, “Aki Abraham ana a’agir. Naatu aki men yait ta ana akir wairafin. Mi’itube inarufami anatit isan kuo’o?”
34 Yesuse Iombe, “Auku lepate meije tinai. Tamata rebe iono dosa, mere dosare kbasaeni saka tamata makerike rebe eni kbasa sae more.
34 Jesu sabuw isah eo, “Turobe a tur ao’owen, o yait ta bowabow kakafin kukusisinaf i bowabow kakafin ana akir wairafin imatar.
35 Hoko sire pine iono dosa, isakesa kai tamata makerike rebe irue rame mo, me luma rebe ikerike kenare. Eleyo ile rebe tamata makerike ikerike eteije eni nanaru esi rue ete mere eti pela.
35 Akir wairafin taitin tuwahinah wanawanahimaim i boro namarorore, baise Natun i ana efan wanatowan.
36 Hoko sepo Au, Alla Eni Nanare Au tie imi, mere imi supu tie titinai.”
36 Imih Natun kwa narurufami, kwa i anababatun narufami,
37 Eleki Yesuse Iombe, “Au rekwa be imire Abrahame eni anubua, po imi suka bunu Au le imi suka lene loko Auku hnaunaru mo.
37 Ayu aso’ob kwa i Abraham ana a’agir, baise kwa i ef kwanunuwet ayu kwana’asbunu. Anayabin kwa dogor wanawanan, ayu au tur ana efan i men ema’am.
38 Saisa rebe Au selu Amaku Iaseluke ete Aure, mere pine Au betekele. Imi lekwe, imi ono saisa rebe amami esi atetukele ete imire.”
38 Ayu Tamai ana taragub wanawanan abistan i’obaiyu ai’itin i a tur ao’owen, naatu kwabo tamat demon hi’o kwanonowar na’at kwasisinaf.”
39 Esi ombe, “Amiki upu kena Abrahame.”
39 Sabuw hiya’afut hi’o, “Abraham i aki tamai.” Jesu eo maiye, “Kwa Abraham natunatun na’at kwa boro i sisinafube kwatasinaf.
40 Au beteke nkenale rebe Au lenele bei Amakue ete imi, yo imi suka bunu Au. Abrahame iono ele mere mo.
40 Itinin i iti. God anababatun au tur eowen ao kwanonowar isan kwa a not kwabobaifufun ayu asabunu’umih. Abraham iti na’atube men sinaf.
41 Imi ono saisa rebe amami ruami esi onore.”
41 Kwa tamatanah mi’itube hisisinaf na’atube kwasisinaf.” Sabuw hiya’afut hi’o, “Aki Tamai i ta’imon God akisinamo, aki i men ometakek aki i natunatun anababatun.”
42 Yesuse Iombe, “Sepo imi amate kena Alla hoko suke lalemi noa Au le Au luake beiNi. Au luake, lulu ruaKu suka mo po Alla ruaI pine Iulake Au.
42 Jesu sabuw isah eo, “God kwa Tamat na’at ayu boro kwatiyabuwu, anayabin ayu Godane ana naatu boun iti bairit tama’am. Ayu men taiyuwu au kokomaim anamih, baise i ayu iyunu ana.
43 Le mula pine imi nati saisa rebe Au betekele more? Le imi tahane kena lene Auku hnaunaru mo.
43 Aisimamih ayu tur ao’o naniyan men kwabaib? Abistan ayu ao men kwananonowar anayabin kwa tain i gugurih.
44 Imi amate kena ro tiaru esi elake kai imi lulu esi sukare. Yele mere maka bunu bei nusare tola menaije sa. Esuka ono nkenale mo, le me esi laleije nkenale sae kwale mo. Sepo elemake, mere elemake tinai le esi sifate ele mere peneka. Yele mere maka lemake, kai maka lemake esi uweije kenae.
44 Kwa i tamat demon mowan natunatun, naatu kwa a kok i tamat esisinafube kwani’ufunun. Aneika i asbunubunuwenayan, i men turobe’emaim batamih, anayabin i wanawanan turobe en. Baifufuwen nati i ana tur, anayabin i baifufuwenayan naatu baifufuwenayah etei tamah.
45 Po Au beteke nkenale, hoko imi suka lene loko Au mo.
45 Baise ayu tur anababatun ao’o, kwa i men kwabitutumu.
46 Bei imire sire isupu aseluke bukti be Au ono dosare? Le mula pine Au lepae nkenale, imi persaye Au more?
46 O yait ta karam ayu au kakafin inaorerereb? Ayu turobe ana’o na’at, aisim men kwabitutumu?
47 Tamata rebe iluake bei Alla, tamata mere itrima Alla Eni hnaunaru. Po imi luake bei Alla mo hoko imi trima Eni hnaunaru mo.”
47 Yait Godamaim ema’am naatu ana tur enonowar i i God nowan. Kwa tur men kwanonowar anayabin Kwa i men God nowan.”
48 Tamata Yahudiaru esi ombe, “Ami beteke peneka be Ale mere tamata Samaria, kai ro tiaru esi elake kbasae laleuMe peneka. Ami betekele tinai.”
48 Jew sabuw Jesu hiya’afut hi’o, “Aki’ima turobe ao’o, oma Samaria mowan naatu demon hitounbuburi kuma’am.”
49 Yesuse Iombe, “Ro tiare kbasaeKue mo, po Au holmate AmaKu yo imi sobue Au.
49 Jesu iya’afutih eo, “Ayu men demon hitounbuburu ama’am. Ayu Tamai akisinamo akakakafiy, baise kwa ayu men kwakakafiyu.
50 Au nikwa kena tamata esi holmate Au mo. Po Ile sae me Isukare Au supu holmate, kai Ile mere pine Iteu pakala.
50 Ayu men taiyuwu wabu bora’ara’ahin isan anunuwet, baise orot ta i ayu isou akisinamo nanuwet naatu i boro ayu nibabatiyu.
51 Au beteke meije tinai: sire pine iono lulu Auku hnaunaru, eti pelare imata moneka.”
51 Tur anababatun au’uwi, yait ayu au tur ebobosiyasiyar boro men namorob.”
52 Esi ombe, “Meije pine ami rekwa be ro tiaru esi elake bkasae laleume titinai. Abrahame yo imata peneka, kai nabiaru lekwe pususi mata peneka yo Aombe sire pine iono lulu Amu hnaunaru, eti pelare imata moneka.
52 Jew sabuw Jesu isan hi’o, “Aki bounabo aso’ob o i demon hitoububuni kuma’am! Abraham morob naatu dinab oro’orot himorob, baise o ku’o’o yait ta ayu au tur nabobosiyasiyar boro men namorob.
53 Abrahame ruai yo imata peneka, kai pusue nabiaru lekwe esi mata peneka, hoko Ale meije sia? Aela lesi bei iteki upute Abrahame yelo?”
53 Aki tamai Abraham i morob o men taiyuw inabora’ahi Abraham inanatabir? Naatu God ana dinab auman himorob. O kunotanot o i yait?”
54 Yesuse Iombe, “Sepo Au nikwa kena tamata esi holmate Au, hoko esi untune sasaisa mo. Po Amaku pine Iholmate Au. Ile, rebe imi beteke be imi Alla,
54 Jesu iya’afutih eo, “Ayu taiyuwu anabobora’ahu na’at ayu au bora’ara’aten anayabin en. Ayu Tamai kwa a God kwarouw kwa’o’o i akisinamo ayu ebobora’ara’ahu.
55 eleyo imi rekwaI mo po Au rekwaI. Kai sepo Au beteke be Au rekwaI mo, hoko Aure tamata nloene sakesa kai imire neka. Po mo, Au rekwaI kai Au ono lulu Eni hnaunaru.
55 Kwa i men kafa’imo kwasu’ub, baise ayu asu’ub. Ayu men su’ubin anarouw ana’o na’at, ayu boro baifuwenayan kwa ana karam, baise ayu i asu’ub naatu i ana tur abobosiyasiyar.
56 Imi upu Abrahame laleije ndina titinai le namake pine iselu Auku petuaru. Yele, iselu Au peneka kai eono laleije ndina titinai.”
56 Kwa tamat Abraham ayu au na ana veya nuw i’itin i iyasisir naatu veya na titit isan i kawasa.”
57 Tamata Yahudiaru esi ombe, “Amu musune roma butu lima mosa yo aselu Abrahame peneko?”
57 Jew sabuw Jesu isan hi’o, “O a kwamur i men 50 baimih naatu mi’itube Abraham i’itin.”
58 Yesuse Iombe, “Auku lepate meije tinai: Kena ruele Abrahame mosare Au me peneka. Au beteke meije tinai.”
58 Jesu iyafutih eo, “Anababatun a tur ao’owen, ayu wan ama’abo Abraham tufuw.”
59 Eleki tamata Yahudia meru esi ono kena rana batu kena raba Yesuse, le Iombe Isakesa kai Alla, po Ikbuni beisi kai Isiri keu bei Tuhane Eni Lumare.
59 Nati isan sabuw kabay hi’o’on Tafaror Bar wanawanan hitarabimih baise Jesu sabuw umah aren sorabon ufun tit.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.