João 7
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Yesuse Ikeue otoi Galilea keholi. Isuka keu me otoi Yudea keholi mo le ete mere tamata Yahudiaru esi elakaru lalesi kena bunuI.
1 Nati ufunamaim Jesu Galilee wanawanan run titit remor in, men kok au Judea tan anayabin Jew hai ukwarih hima hikakaif hitarab tamorob isan.
2 Kena mere tehaike tamata Yahudiaru esi pesta nete suike loko esi ntuana menaru esi rue kena tala me otoi nsekile peneka.
2 Baise Jew sabuw Yagama Sis ana hiyuw aa ana veya i nabiyubin,
3 Eleki Yesuse kwalini muliaru esi beteke lokoI be, “Akeu bei meije lopai otoi Yudea leke Amu maka luluaru esi selu tanda herana rebe Aonoule lekwe.
3 Imih Jesu taitin hi’o, “O boro efan iti inihamiy naatu inan Judea inatit, saise a bai’ufununayah bowabow gewasih abistan kusisinaf hina’itin.
4 Le tamata rebe inikwa ruai eni nane, ibunike saisa rebe ionore mo. Sepo Aono tanda herane tekwa, namake suke Akeu onoe leke tamata mei nusare pususi rekwae.”
4 Anayabin orot yait sabuw etei su’ubin isan boro men wa’iwa’iramaim nabowamih. Baise bebeyanamaim nabow hina’itin. Imih a bowabow bebeyanamaim inabow tafaram tutufin etei ini’obaiyih hina’itin.”
5 Kwalinisi lepa lokoI ele mere le ruasi lekwe esi hlaleke lokoI mo.
5 I taiyuwin taitin men hitumitum, imih iti tur hi’o.
6 Yesuse Iombe, “Kwalia imi, Alla Eni petu ete Au kena keure emeije mosa. Po ete imire, petu sasaisa neka imi keure yele.
6 Naatu Jesu iuwih eo, “Ayu au veya i men na tit, baise kwa a veya i mar etei bobotawiyen inu’in.
7 Mei nusare tamata lalesi tiake imi mo po lalesi tiake Au le Au alenake esi neune.
7 Sabuw kwa boro men hinifutuwi, baise ayu boro hinifutuwu, anayabin ayu mar etei sabuw hai kakafih ao’orerereb.
8 Imi keu loko pesta mere akmena. Au keu mosa le Auku petu kena keure emeije mosa.”
8 Hiyuw isan kwa akis kwanan ayu men bairit tanan, anayabin ayu au veya anababatun i men na tit.”
9 Ibeteke lokosi ele mere kai Ikeu bei otoi Galilea mo.
9 Iti na’atube eo, i Galilee wanawananamaim ma.
10 Kena kwalinisi keu lolete Yerusaleme loko pesta mere peneka, eleki petua lua pise telu pine Ikeu po Ikeu akbunike.
10 Taitin hiyuw isan hiyen hinan, i auman ufuh yen in, men bebeyanamaim in baise i wa’iwa’iramaim in.
11 Kena pesta mere tamata Yahudiaru esi elakaru esi nikwa lokoI. Esi beteke be, “Tamata mere Ietiare?”
11 Nati hiyuw wanawanan Jew hai ukwarih Jesu isan hinuwet sabuw hibabatiyih, “Iti orot menamaim ema’am?”
12 Tamata bokala me pestare esi lepae Yesuse mamau. Leini esi beteke be Imise titinai.
12 Sabuw wanawanahimaim baitarsibesib busuruf ra’at. Sabuw afa hi’o, “I orot gewasin,” afa hi’o, “Aiyabin i sabuw ebifufuwih?”
13 Esi alenake Yesuse po rilasi le yapine tamata maketa esi lene, hoko esi lepa mamau. Le ruasi lekwe esi rilasi le esi elakaru.
13 Baise men yait ta boro fanan aumetawat isan hitao, anayabin Jew ukwarih isah hibir.
14 Kena erisi ono pesta sa Yesuse Ikusu me Tuhane Eni Lumare kena iatetuke ete mere.
14 Hiyuw hi’aa na biyanfoun, Jesu na Tafaror Bar run naatu bai’obaiyen busuruf.
15 Hoko tamata Yahudiaru esi elakaru hkutukesi. Esi ombe, “Tamata meije Isupu atetu bei kuru lupe itere mo yo Irekwa yelu meiju elia!”
15 Jew hai ukwarih hifofofor men kafai ta naatu hi’o, “Iti orot menamaim kirum iti so’ob bai?”
16 Yesuse Iombe, “Saisa rebe Au atetukele meije Auku hnauna mo po meije Ile rebe Iulake Aure, Eni hnaune.
16 Imaibo Jesu iyafutih eo, “Bai’obaiyen ayu abi’obaiyi i men ayu nowau, baise God ayu biyafaru i nowan.
17 Batuke tamata rebe eni hidupe lulu Tuhane Eni sukare pine irekwa be Auku hnauna meiju bei Alla pibe bei laleKu ruaKu.
17 O Yait ta God anakok kusisinaf boro inaso’ob ayu au bai’obaiyen i Godane enan, ai ayu taiyuwu au fairamaim ao’o.
18 Sire pine iatetuke bei lalei ruai hoko inikwa holmate ete ruai. Po sire pine inikwa Alla Eni nane misere, ilepae misete rame. Ilemake tamata mo.
18 Yait taiyuwin ana fairamaim eo’o, i taiyuwin ana gewasin bain isan enunuwih, baise orot yait God ayu iyafaru anan ana gewasin enunuwih nati orot i turobe, i wanawananamaim men baifuwen ema’am.
19 Imi rekwa Alla Eni pletaru bei Musa peneka, po imi lulu pleta meru mo. Le mula pine imi ono kena bunu Aure?”
19 Moses ofafar kwa it ai en? Aisim ofafafar men kwabi’ufunun naatu ayu rabu morobomih kwabiwa’an?”
20 Tamata bokala meru esi ombe, “Sae iono kena bunu Ale mo. Mere ro tiaru esi elake kbasae leleuMe.”
20 Sabuw hiya’afut hi’o, “O wanawan i demon tema’am. Yait o asabunimih ebiwa’an?”
21 Yesuse Iombe, “Imi pusumi herane yo batuke Au ono tanda herane esa sa kena petu plei rebe tamata esi kerike kena more.
21 Jesu iya’afutih eo, “Ayu ina’inan ta’imon asinaf kwa’itin naatu kwaifofor men kafaita.
22 Eleyo imi ruami lekwe sunate tamata kena petu plei leke lulu hukume rebe Musa iriluke ete imire. Sunate mere lekwe Musa eni hukume mo, po sunate mere iteki ntuana mena Abrahame, Isake kai Yakupe esi atate.
22 Moses uwi natunat oro’orot Baiyariri hai veya’amaim hai ar, mo’oh kwa’afuw, nati i men Mosesine na, nati i kwa a’agir wabih gagamihine na. Imih kwa kek oro’orot hai ar mo’oh kwa’a’afuw.
23 Sepo imi sebeie tamata esi sunate kena petu plei leke imi lulu Musa eni pleta kena sunate, hoko Au ono tamata nanakwalaije pusue mise kena petu pleije imi nasuke Au le yake.
23 Kwa Baiyarir ana veya’amaim kek orot ana ar mo’on kwana’a’afuw nati Moses ana ofafar i men kwa’a’astu’ub, aisimamih ayu Baiyarir Ana Veya orot biyan tutufin abiyawas isan kwa ya esoso’ar?
24 Imi teu pakala ete saere lulu saisa rebe selure yake po lulu nkenale.”
24 Men ufun ana’itininamaim sabuw kwanibabatiyih, baise a baibabatiyen i turobe’emaim kwanibatiyih.”
25 Tamata Yerusalema ilaru esi ombe, “Ile meije pine esi ono kena bunuIje moyo?
25 Nati isan Jerusalem sabuw afa hibusuruf hibatebat hi’o, “Orotoban iti i boun rabin morobomih ana ef tenunuwet?
26 Kai selu Ilepa ete tamata bokala meru, ilepa akbunike mo kai sae ilakeNi mo. Yapine iteki elakaru esi rekwa be Ile mere pine Alla IulakeNi kena hlamate tamatare piseo?
26 Kwa’itin iban iti bebeyanamaim eo’o, naatu i men tur ta isan te’eo’omih. Kwa kwanotanot sabuw ukwarihiban hiso’ob gewas iti orot i turobe Rourubinen?
27 Po mo piseo, le Ile rebe Alla IulakeNi kena Ihlamate tamatare Ibei etiare ite rekwa mo. Yo Ile meije, Ibei etiare ite rekwae.”
27 Baise iti orot menane nan i aki aso’ob; Rourubinen nanan anamaramaim boro men yait ta naso’ob i menane na.”
28 Kena Yesuse Eri atetuke me Tuhane Eni Lumare sa, Ikloloe be, “Tinai, imi rekwa Au kai Au bei etiare, imi rekwae, po Au luake bei laleKu ruaKu mo po Alla Iulake Au. Ilere mere pine rebe tamata esi persayeNi po imi rekwaI mo.
28 Imaibo Jesu Tafaror bar wanawanan ma bi’obaibiyih fanan aumetawat na’in eo, “Turobe ayu kwa kwaso’ob, naatu menane anan kwa kwaso’ob? Ayu iti anan i men taiyuwu au kok ana, baise turobe ana God ayu iyunu ana. Nati orot kwa men kwaso’ob
29 Au rekwaI le Au luake beiNi kai Iulake Au.”
29 ayu asu’ub, anayabin ayu ine ana naatu i iyunu ana.”
30 Eleki esi ono kena kerikeNi, po sae ikerikeNi mo le petu kena kerikeNi mere mosa.
30 Nati’imaim sabuw bain fatuminamih hiwa’an, baise men yait ta biyan butubun, anayabin ana veya i men natit.
31 Po bei tamata meru, bokala esi hlaleke lokoI. Esi beteke be, “Ile rebe Alla Iulakeni kena hlamate tamatare Imei tineije meije peneka le Iono tanda herana bokala peneka.”
31 Baise rou’ay gagamin wanawanan sabuw moumurin maiyow hitumitum naatu hi’o, “Rourubinen nanan ina’inan fairih moumurihika nasinaf iti orot boro nanatabir.”
32 Tamata Parisiaru esi lene tamata bokala ete meru esi lepae Yesuse mamau. Hoko esi keu sakesa kai imama elakaru kena koti tamata maka raka Tuhane Eni Lumare leke esi kerike Yesuse.
32 Rou’ay wanawanan Jesu sawar sisinaf isan hibitarsibesib Pharisee hinowar. Basit firis gagagamih naatu Pharisee Tafaror Bar ma’utayah hiyafarih hin Jesu bain fatuminamih.
33 Eleki Yesuse Ibeteke loko tamata bokala meru be, “Au rue kai imire takwali moneka eleki Au leu loko Ile rebe Iulake Aure.
33 Imih Jesu eo, “Ayu boro men manin bairit tanama, naatu anamatabir maiye anan yait iyunu anan biyan anatit.
34 Imi nikwa loko Au, po imi tetue Au mo, le otoi rebe Au rue kenare imi keu lokore saisa mo.”
34 Kwa boro ayu kwananuwuhu, baise boro men kwanatita’uru, naatu ayu menamaim anama’am, kwa boro men kwanan.”
35 Eleki tamata Yahudiaru esi elakaru esi tneu lomai be, “Ikeu etia pine ite tetueNi suike saisa more? Yapine Ikeu loko iteki tamata rebe esi rue kena otoi lauke sakesa kai tamata Yunaniaru, leke Iatetuke tamata Yunaniaru piseo?
35 Jew sabuw taiyuwih hima hi’o, “Iti orot boro menamaim nan nama naatu it men karam tanatita’ur? Ai i boro nan Greek wanawanah ata sabuw hitagey nanabin tema’am imaim nama ni’obaibiyih?
36 Le Ibeteke be namake ite nikwa lokoI po tetueNi mo kai ite keu loko Eni otoi maka ruere saisa mo. Ilepa mere esi natire saisare?”
36 Kwa boro ayu isou kwananuwet baise boro men kwanatita’uru naatu ayu menamaim anama’am kwa boro men kwanan? Iti tur eo’o anayabin i abisa?”
37 Eleki petu rebe pentine kena tamata Yahudiaru esi pestare, mere petu pamuli sosolike. Yesuse Ikele kai Ikloloe be, “Sire pine kmalakeni, iluake loko Au leke Au inukeni.
37 Hiyuw gagamin hi’aa sasawar ana yomanin, Jesu misir naatu fanan aumetawat na’in eo, “Yait ta sikan namamamah, kwanihamiy nan ayu biyau harew natom!
38 Sire pine ihlaleke loko Au, namake isupu saisa lulu Alla Eni lepata rebe lekiule be, ‘Namake bei tamata mere laleije, saka kwele bolai rebe eboboke, eono supu rue kai Alla eti pela.’ ”
38 Yait ayu inabitutumu na’at kuna biyau harew kutom. Buk Atamaninamaim eo na’atube ‘Harew yawasin boro o wanawananamaim nanunuw.’”
39 Mere Yesuse Ilepa loko tamata rebe esi hlaleke lokoIje tatike Ro Misete Ikbasaesi. Le kena mere Ro Misete mere Iluake mei nusa mosa, le Yesuse Isupu bitike lolete leke Iaseluke Eni kbasare mosa.
39 Iti tur i sabuw iyab Jesu hinibitumitum Anun Kakafiyin hinabaib i isah eo. Iti boun ana veya Anun Kakafiyin i men yait itin bai, anayabin Jesu i men Tamah ana aiwob itinimih.
40 Tamata bokala esi lene Yesuse Ilepa mere hoko sie leini esi beteke be, “Ile meije nabi rebe Alla Italuke be IluakeNi lomei nusare.”
40 Rou’ay wanawanan hima tur hinonowar sabuw afa hi’o, “Anababatun iti orot i God ana dinab orot.”
41 Kai leini esi beteke be, “Ile rebe Alla IulakeNi kena hlamate tamatare Imeije neka.”
41 Afa hi’o, “Iti orot i Rourubinen.” Naatu sabuw afa ibanak hi’o, “Rourubinen ana orot i boro men Galilee’ine nan?
42 Le Alla Eni lepata rebe lekiule beteke be Ile rebe Alla IulakeNi kena hlamate tamatare bei otoi Galilea mo po Ile mere kamale Dauta eni anubu hoko Ibei kota Betleheme le kamale Dauta ibei kota mere.”
42 Buk Atamaninamaim eo Rourubinen i boro aiwob orot David ana rara’ane naatu boro Bethlehem David ana bar meraramaim.”
43 Hoko tamata bokala meru esi rare kai lomai leI.
43 Imih nati kou’ay wanawanan kouseb matar anayabin Jesu isan.
44 Tamata leini esi ono kena kerike Yesuse, po sae itola bala kenaI mo le petu kena kerikeIne mere mosa.
44 Sabuw afa hikok hitab hitafatum, baise men yait ta biyan butubun.
45 Tamata maka raka Tuhane Eni Luma, rebe ulakesi kena kerike Yesuse esi leu loko imama elakaru kai tamata Parisiaru. Eleki esi tneusi be, “Le mula pine imi keri Tamata mere lomei more?”
45 Imaibo Tafaror bar ma’utenayah himatabir hin firis ukwarih naatu Pharisee biyah hitit naatu firis ukwarih himisir ma’utenayah hibatiyih, “Aisimamih men kwa bai kwana kwatit?”
46 Esi ombe, “Kwatite! Ami lene sae ilepa lupeI mosa!”
46 Ma’utenayah hiya’afutih hi’o, “Iti orot tur eo’o, i men orot afa te’eo na’atube eomih!”
47 Eleki tamata Parisiaru esi ombe, “Ei! Yapine Iliku imi kena lalane tiae piseo?
47 Pharisee hibatiyih, “Kwa kwa’o anananiyan kwa auman ifuwi ebobonawiyi kakaf i?”
48 Imi selu, bei iteki tamata elakaru sae ihlaleke lokoI mo, pise bei tamata Parisiaru sae ihlaleke lokoI mo.
48 “Kwata’itin ukwarih afa o Pharisee orot afa tur hinonowaraban Jesu hitumitum?
49 Po tamata bokala meru esi boro, le esi rekwa bei Tuhane Eni lepate rebe Musa ilekiule mo hoko esi lene loko Yesuse. Namake pine esi supu hkutuke bei Alla.”
49 Aiyabin! Iti rou’ay Moses ana ofafar i men ta hiso’ob, imih i God ana orarafen baban tema’am!”
50 Eleki Nikodemuse, ile sae bei sie meru rebe akmenare iluake loko Yesuse pende iombe,
50 I taiyuwih hai orot ta wabin Nicodemus i wan in Jesu biyan tit,
51 “Lulu Tuhane Eni lepate rebe Musa ilekire, sebeie ilepa loko saisa rebe ionore mina pine hukumeni sa.”
51 Imih i ana kou’ay ibatiyih, “It ata ofafar eo orot anasinaf kakaf i wan tananuwet imaibo tanab tanan ata ofafaramaim tanibabatiy.”
52 Eleki esi sobueni be, “Yapine ale tamata Galilea lupe Yesuse piseo? Abaise Alla Eni lepata rebe lekiule mimise, hoko arekwa be nabi sae ibei Galilea mo.”
52 Hiya’afut hi’o, “Nicodemus o auman i Galilee orot? Baise Buk Atamaninamaim inanunuwet boro men inatita’ur, dinab orot i men Galilee’ine na.”
53 [Eleki pususi leu me esi lumaru,
53 (Naatu rou’ay hima’am hitarboubun himisir hai bar hai bar hin.)
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.