João 5
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Tamata Yahudiaru esi petu elake tehaike repeneka eleki Yesuse Ikeu lopai kota Yerusaleme, leke Ionoe ete mpaije.
1 Veya bai’ab sawar ufunamaim, Jew hai hiyuw aa isan Jesu yen in Jerusalem.
2 Me Yerusaleme tehaike metu kusu loko kotare rebe esi nane metu Domba, ete mere tibu sae me lulu sou Ibranire kotiele tibu Betesda. Tibu mere esi otoi lima me esi leine rebe kotiele serambi.
2 Jerusalem wanawanan efan wabin For Hirahir sisibinamaim i harew kukuf, naatu ana seboseb etei umatroun hiwowaben Aramek fanahimaim tisusu’ub Betsaida,
3 Kai me serambia meru tamata makeraka bokala esi ntulu ete mere. Tamata matapolala, tamata harekuta kai tamata sisata rebe esi [tatike tibu mere enlisure.
3 nati sebosebomaim sabuw sawusawuwih moumurin maiyow hiya hi’inu’in, matah fim, ah umah kafikafirih, naatu ah umah ririmih hima hikakaif harew tabi’etaw isan.
4 Le Tuhane Eni malekate rerebai rulu kena tibu mere kai inisuke tibu mere. Kai sire pine ikusu akmena lope tibure kena tibure enlisure makerake sasaisa neka emise beini.]
4 Anayabin veya ta ta Regah ana tounamatar boro nara’iy harew kukuf nabenei niyabat rarouw nayen. Naatu sabuw sawow ana yumat ta ta hibow hina ti’inu’in, yait wan nara’iy nakifukif i boro nayawas.
5 Ete mere mokwai sae me kerakeni musuna butu telu lesini kwalu peneka.
5 Orot ta sawow bai ma kwamur etei 38 i nati wanawanahimaim.
6 Eleki kena Yesuse Iselu tamata mere intulu ete mere, Irekwa be tamata mere kerakeni takwali peneka. Yesuse Iombe, “Asuka kena amise o?”
6 Jesu nuw orot nati’imaim inu’in itin, naatu so’ob orot sawow nati bai virurumin maiyow, imih orot ibatiy, “O kukokok inayawas?”
7 Tamata makerake mere iombe, “Ntuane, kena tibure enlisure, sae iruluke au lope tibure mo. Kai kena au ono kena rulu lope tibure tamata makete irulu akmena bei au peneka.”
7 Orot iya’afut eo, “Regah, anamaramaim harew iyabat rarouw eyey, men yait ta boro nibaisu nabuwu anara’iy harew kukuf yan. Ayu misir ra’iyemih abiwa’an, sabuw afa i wan hira’iyeka.”
8 Yesuse Iombe, “Ele mere hoko betu, bitike amu paile kai keu.”
8 Naatu Jesu orot isan eo, “Kumisir! A ir kunu naatu kuremor kwen.”
9 Kai kena mere neka tamata mere imise sosoli eleki ibitike eni paile eleki ikeu.
9 Mar ta’imon orot yawas; misir ana ir nu bat remor.
10 Hoko tamata Yahudiaru esi beteke loko tamata rebe imise mere be, “Petu meije petu plei hoko akeri amu paile yake.”
10 Naatu Jew sabuw orot yayawas isan hi’o, “Iti boun i Baiyarir ana veya, ata ofafar men ebibasit o a ir ina’abar.”
11 Po iombe, “Tamata rebe Iono au misere Iulake au be, ‘Bitike amu paile kai keu.’ ”
11 Baise iya’afutih eo, “Orot yait ayu biyawasu iuwu, ‘Kumisir a ir kunu naatu kubat kuremor.’”
12 Esi ombe, “Sire rebe Ibeteke etemu be, ‘Bitike amu paile kai keure?’ ”
12 Imih hibatiy, “Nati orot i yait uwi a ir inu i’abar ibat kureremor?”
13 Po tamata rebe imise mere irekwa sire mere moneka. Le Yesuse ikeu me tamata bokala meru peneka.
13 Orot nati yayawas i men kafa’imo so’ob orot i yait, anayabin sabuw moumurin maiyow nati’imaim hibatabat Jesu sorabon in kasiy.
14 Kena petu mere neka Yesuse Itetueni suike me Tuhane Eni Luma laleije eleki Ibeteke lokoi be, “Meije amise peneka hoko aono dosa yanoma leke asupu susate rebe ektili lesire yake.”
14 Nati ufunamaim Jesu Tafaror Bar wanawanan tita’ur naatu iu, “Kwi’itin, o iyawas. Bowabow kakafih inihamiyen o sawar kakafin anababatun boro biyamaim namatar.”
15 Eleki tamata mere isiri kai ialenake ete tamata Yahudiaru be Yesuse pine Ionoi mise.
15 Orot nati’imaim tit in, Jew sabuw hai tur eowen i Jesu iyawas.
16 Hoko tamata Yahudiaru esi atula kena ono susate ete Yesuse le Iono tamata esi mise bei makerake kena tamata Yahudiaru esi petu pleije.
16 Imih hibusuruf Jesu isan turamaim hi’u hi’a’a’afiy, anayabin i Baiyarir ana veya sawar iti na’atube sinaf isan.
17 Po Yesuse Ibeteke lokosi be, “AmaKu Ikerike pleti mo eti meije neka, hoko Au lekwe kerike rame.”
17 Jesu isah eo, “Ayu Tamai i mar etei ebowabow, imih ayu auman boro anabow.”
18 Hoko tamata Yahudiaru esi atula ktili lesi leneka kena bunuI, le batuke Ituli kai Yahudiaru esi petu pleije mo po kai Ibeteke be AmaI kena Allare, ele mere hoko Inoake be Isakesa kai Alla.
18 Ana’an iti isan Jew hisinaftobon ef hinuwet Jesu asabunin isan; men Baiyarir ana ofafar ea’eastu’ub akisin, baise God isan Tamah rouw eo’omaim, iwa’an taiyuwin bai yen in God hairi anafofonin matar.
19 Yesuse Iralake tamata meru be, “Imi lene mimise kai persaye! Alla Eni Nanae meije, Au ruaKu hake sae mo kena ono saisa rebe Au suka onore. Au suka ono saisa rebe Au selu AmaKu Ionore. Le saisa rebe AmaKu Ionore, mere lekwe Au onore neka.
19 Jesu iyafutih eo. “Turobe a tur ao’owen, Orot Natun akisin ana kok men karam nasinaf; baise Tamah abistan sinaf i i’itinimaim boro nasinaf, anayabin Tamah abistan isisinaf na’atube Natun isisinaf.
20 Le AmaKu Ioki Au, kai Iaseluke pusue rebe ruaI onoule eteKu. Kai namake Iaseluke makerika maketa rebe uela lesi bei meije lekwe, leke imi herane.
20 Anayabin Tamah i Natun iyabuw sawar etei esisinaf na’atube Natun i’obaiy imaim esisinaf. Turobe, kwa a baifofofor isan, i boro sawar gagamihika ni’obaiy nasinaf men boun iti na’atube.
21 Makerike rebe ela lesire elere: AmaKu Iono tamata matalaru esi kwana suike, kai Iono esi supu rue kai Alla eti pela. Au lekwe ele mere neka. Namake tamata sae neka rebe Au suka isupu rue kai Alla eti pelare Au ono isupu rue kai Alla eti pela.
21 Tamah murumurubih imisiruwih yawas ebitih na’atube, nati ef ta’imon Natun ekok yait yawas baitinamih boro nitin.
22 AmaKu Iteu pakala ete tamata mo, le Iriluke pusue Eni kbasa kena teu pakalare ete Au, Eni Nanare.
22 I na’atube Tamah men yait ta ebibatiy, baise baibabatiyen ana fair tutufin etei Natun itin.
23 AmaKu Iono ele mere leke pusue tamata esi holmate Au lupe esi holmate AmaKue neka. Sire pine iholmate Au mo, hoko iholmate AmaKu mo lekwe, rebe Iulake Au lomei nusa meije.
23 Saise sabuw etei Tamah tirurusagiy na’atube, Natun boro hinarusagiy. Imih o yait Natun men kururusagiy, Tamah, i ana baiyonenayan auman men kururusagiy.
24 Saisa rebe Au beteke meije tinai: sire pine ilene loko Auku lepataru kai ihlaleke loko AmaKu rebe Iulake Aure hoko isupu rue kai Alla eti pela. Ile mere isupu hukume mo, le isupu tie bei matale peneka hoko isupu rue kai Alla eti pela.
24 “Turobe a tur ao’owen, o yait ayu au tur inowar naatu menatan ayu iyafaru anan kubitumitum, o i yawas ma’ama wanatowan ibaika, naatu o boro men baibatebat inab, anayabin morobone irabon yawas wanawanan irun.
25 Lene mimise! Namake lau mo petua kena tamata rebe esi saka tamata matale le esi hlaleke lokoKu mosare esi lene Au, Alla Eni Nanare naKue, kai petua meru luake meije peneka. Kai sire pine ilene naKue, isupu hidupe misete.
25 Turobe a tur ao’owen, veya i enan naatu i na titaka, nati ana veya murumurubih boro God Natun fanan hinanowar naatu iyab fanan hinanonowar boro yawas hinab hinama.
26 Le Amakue hidupe esi uwei, hoko Iono Au, Eni Nanae meije hidupe esi uwei lekwe.
26 Anayabin Tamah taiyuwin i yawas an, imih nati yawas ta’imon Natun itin yawas an matar.
27 Kai Iriluke kbasa eteKu kena teu pakala ete tamata le kotie Aure Tamata Eni Nanae.
27 Naatu i baibabatiyen ana fair Natun itin, anayabin i, i Orot Natun.
28 Imi herane Auku lepate meije yake le roma esi peture tamata matalaru esi lene naKue,
28 “Tur iti ao isan men kwana’ororsa’ir; veya i nati namamataramaim enan, murumurubih etei boro fanan hinanowar,
29 eleki esi siri bei nitulataiju. Sire pine kena eri kwana sare iono misete, ikwana kena petu mere neka kai irue eti pela. Yo sie rebe esi ono tiare esi kwana suike kena supu hukume.
29 hai rahane hinatit, naatu iyab gewasin hisisinaf boro hinamisir yawas hinab, iyab kakafih hinasisinaf boro hinakusairih.”
30 Saisa neka rebe Au onore, pusulu bei Au ruaKu sukare mo. Au teu pakala ete tamatare lulu pleta bei Alla. Kai saisa rebe Au teure enkena le Au teue lulu ruaKu sukare mo po batuke Au lulu AmaKu rebe Iulake Aure Eni sukare.
30 “Ayu men karam akisu au kok ana sinaf, baise abisa God iu’uwu’umaim sabuw abibabatiyih, imih ayu au baibatiyen i mutufor, anayabin men ayu au kokomaim asisinaf, baise orot yait ayu iyunu anan i anakok asisinaf.
31 Sepo Au lepa le ruaKu hoko saisa rebe Au lepaele, tamata esi noakele tinai mo.
31 Ayu taiyuwu au sinaf isan ana’o’orereb na’at, au tur i men turobe’emih.
32 Po kena Tuhane Alla Ilepae Au kena tamata esi lenele, Au rekwa be saisa rebe Ilepaele tamata esi lene lokole.
32 Baise orot ta ayu isou eo’orereb, i a tur ao’owen i ana orereb ayu isou i turobe.
33 Imi ulake tamata loko Yohanese maka baptise leke lene ilepare peneka, kai ilepae nkenale kena Aure ete imi peneka.
33 Kwaso’ob gewasomih kob abarayah John isan kwaiyafarih hinan John i turobe kwa a tur eowen.
34 Saisa rebe Au onoule Au nikwa tamata kena ilepaele ete imi mo, po Au beteke Yohanese eni lepate ete imi leke imi ruami lenele leke Alla Ihlamate imi.
34 Iti i men kwa orot maiyow isou kwataorereb, baise iti ao saise mi’itube kwa yawas kwatab isan.
35 Yohanese saka lampu rebe ekliti kai ehita keholi. Kai lalemi ndina kena selu esi hitaije batuke petua ilaru neka.
35 John i hinow na’atube to’ab marakaw kwa it, naatu mar kikimin kwa ana marakaw isan kwaiyasisir.
36 Po makerike rebe AmaKu Iteue kena Au kerikele, rebe kena meije Au kerikele, elesi bei saisa rebe Yohanese ilepae kena Aure. Makerike meije pine etiluke be AmaKu Iulake Au.
36 Baise ayu au orererebayan orot i gagamin, men iti John eo’orereb na’atube. Ayu au orererebayan i abisa Tamai iyunu ana asisinaf i eo’orereb, naatu nati ebi’obaiyi ayu i Tamai iyafaru anasinaf isan, orot ta eo’orereb i John eo’orereb natabir, anayabin iti bowabow ayu Tamai bitu i anisawar, naatu iti bowabowamaim eo’orereb Ayu Tamai iyunu ana i ana bowabow anabow.
37 Kai AmaKu rebe Iulake Aure Ilepae Au ete imi lekwe. Imi lene naIje mosa kai imi seluI mosa.
37 Naatu Tamai iyunu anan i taiyuwin ayu isou eo’orereb. Kwa men kafa’imo fanan kwanowar naatu yumatan kwa’itin.
38 Eni lepataru imi hnoukelu me imi lalemi mo le Au rebe Iulake Aure, meije imi hlaleke lokoKu mo.
38 Kwa ana tur men dogor wanawanan run, anayabin menatan ayu iyunu anan i men kwabitumitum.
39 Alla Eni lepata rebe lekiule imi atetuke rame le imi noake be ono ele mere namake imi supu rue kai Alla eti pela. Alla Eni lepata rebe lekiule otoi leini me ulepae Au lekwe,
39 Kwa Buk Atamaninamaim hikikirum kwaiyab kwabinotanot anayabin boro imaim yawas wanatowan kwanab. Nati tur i ayu isou eo,
40 po imi suka luake loko Au mo leke imi supu rue kai Alla eti pela mo.
40 baise men kwakokok kwanan ayu biyau yawas kwanab.
41 Au nikwa tamata esi holmate Au mo.
41 “Ayu men orot babin bora’ara’ahu isan ao’omih.
42 Po imire lupe Au mo. Au rekware imi oki Alla mo.
42 baise kwa orot babin a yawas ayu aso’ob, kwa a yabow God isan dogoromaim i men ema’am.
43 Au luake le AmaKu Eni kbasare, imi trima Au mo po sepo tamata makete iluake le ruai eni kbasa, imi trimai.
43 Ayu Tamai wabinamaim anan kwa men kwabuwu au merar kwayi, baise orot babin ta i taiyuwin wabinamaim nanan boro kwanab ana merar kwanay.
44 Sepo batuke imi nikwa tamata esi holmate imi, yo imi suka supu holmate bei Alla rebe Esane mo, hoko namake imi hlaleke loko Au moneka.
44 Kwa taiyuw baifa’i isan a kok gagamin, baise God ta’imonamo ana baifa’en i men kwakokok, imih ayu abisa ao boro kwanitutumu?
45 Imi noake be namake Au tutuke imi me AmaKu oaIje yake, le namake Musa rebe imi hlalekeine pine itutuke imi.
45 Men kwananot ayu boro Tamai nanamaim ubar kwa bait kwanarouw en, baise Moses kwa a not tutufin imaim kwayai kwama’am boro ubar nabit kwana’itin.
46 Le sepo imi persaye saisa rebe Musa ilekiule hoko suke imi persaye Au lekwe, le kena buku rebe Musa ilekiule ubeteke Au lekwe.
46 Moses kwatabitumitum na’at, ayu boro kwatitutumu, anayabin i ayu isou kirum.
47 Po sepo imi pesaye loko saisa rebe Musa ilekiule mo, hoko saisa rebe Au betekele lekwe imi persaye loko more neka.”
47 Baise Moses abistan kikirum kwa men kwanabitumatum na’at, boro mi’itube ayu ao kwanitumatum?”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.