Hebreus 12

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kwali betaya, tamata bokala me rebe esi hlaleke loko Tuhane akmenare esi aseluke ete ite peneka be esi hlaleke ktili. Hoko mai ite hleke bei ono dosa kai hleke yelu rebe pele ite kena hlaleke ktili loko Tuhane, leke ite atula titinai kena hlaleke ktili. Kai ono saisa rebe Tuhane Itiluke ite kena onore, saka tamata maka balare iatula titinai leke ikusu penese akmena.
1 Isan imih it i sabuw maramaim kau’ay gagamin na’in sisibit roun roun hi’ar bebera’uh hibat hi’itit tanununuw. Imih sawar kakafih erorowen tanit tanisrouwen naatu bowabow kakafihine fatumit tama’am tanarufamit tanatit, nunuwamih hi’u’uwit saise tanitarfofor tananunuw gewas.
2 Suke ite lalema loko Yesuse rame le Ile pine Iono ite hlaleke ktili rame bei menai eti pela. Yesuse Itahane kena supu susate ndete ai tutine. Yesuse Imata kena ai tutine Iblake asomi mo. Batuke Inoake saisa rebe tatike pine Alla Irilukele eteI ndete surgare. Meije Irue sapleuke Alla eni makwanale kai Iplete sakesa kaiNi.
2 Matat etei Jesu tana’itin, ata baitumatum an naatu yomanin, sabuw hibai onaf afe’en hi’onaf hibi’i’iyab, men biyan eohow. Anayabin yasisir nanamaim ma’am i so’ob, imih wainab in yomaninamaim yen God ana asukwafune mare bonamanamarinamaim ema’am.
3 Imi nete rame loko Yesuse Itahane neka kena Ibalale susate elake titinai bei tamata dosaru elia, leke imi ktili kai imi sele bei imi maka hlaleke yake.
3 Sabuw kakafih wanawanahimaim wawainab i kwananot, isan imih kwa men kwanahahar naatu gubam nahuriramih.
4 Le kena imi atula kena hleke bei ono dosare, sae kuesa eni lalakwe ponike saka Yesuse mosa.
4 Anayabin bowabow kakafih bairi kwabiyow ana veya kwa men yait hi’asbuni imorobomih.
5 Kai imi nete loko Alla Eni hnaune moneka. Tuhane Ibeteke hnaune mere le Iselu imire saka Eni nanae. Ibeteke be,
5 Buk Atamaninamaim God kwa i natunatun rouw koufair tur bit kwanotanot? Iti na’atube eo,
6 Le tamata rebe Iokine, Iatetukeni.
6 Anayabin Regah orot babin iyab isah ebiyabow boro baikwatutunen nitih, naatu orot babin iyab i natunatunamih ebowabow boro baimakiy nitih.”
7 Hoko kwali betaya, sepo imi supu susate hoko imi tahane neka. Imi noake be mere Alla Iatetuke imi, saka elake inai iatetuke eni nanare neka. Kwete sire pine isupu ahnau bei eni elake inaiju more?
7 Biyababan fokarih wanawanan kwana fair nawainabi nati i kwa a baikwatutunen na’atube, anayabin kwa i natunatun imih ebi’obaiyi. It tamatanah baikwatutunen titit tibi’obaiyit i kwaso’ob.
8 Sepo imi supu ahnau sakesa kai pusue Tuhane Eni nanae maketaru mo, hoko imire Tuhane Eni nanae tumute mo.
8 God natunatun etei baikwatutunen ebitih, naatu o baikwatutunen men inabaib na’at, nati ana itinin o i men natun anababatun. O i tamat en, ometakek.
9 Iteki amate mei nusare iatetuke itere, iteta ite lekwe. Kena mere ite holmatei. Hoko ete iteki Amate ndete surgare ite holmateI lesi leneka kai lene lokoI leke ite supu hidupe.
9 Kek ana veya, tamatanah baikwatutunen hibitit i taso’ob, naatu takakafiyih. Imih Tamat maramaim baikwatutunen nabitit ana maramaim tanakakafiy gewas, saise boro ma’ama wanatowanamaim tanama.
10 Iteki amate mei nusa meije, esi atetuke kai ahnau itere, esi lulu saisa rebe esi noakele nkenare, po mere etakwali mo. Po Alla Iatetuke ite, Isuka ite supu rebe misete leke iteki dosaru sae moneka, lupe Alla ruaI mise titinai le Eni dosa sae mo.
10 Tamatanah baikwatutunen titit tibi’obaiyit, nati i it ata ma gewasin isan. Baise God baikwatutunen ebitit i turobe naatu gewasin, anayabin i ekokok, i ana kakafiyin bairi tanafaram.
11 Kena ite supu hnaune pise supu tetare, ite lalemaru ndina mo le ite blake kera. Po namake pine bei hnaune mere iteki hidupe lulu Tuhane Eni sukare kai ite lalemaru ndina titinai.
11 Baikwatutunen tabaib ana veya’amaim biyat i ebababan tarererey naatu men tabiyasisir. Baise biyababan ufunamaim sabuw iyab baikwatutunen hibai hibi’akir hai yawas boro namutufor yasisiramaim hinama gewas.
12 Ele mere hoko suke imi raka mimise kai hlaleke titinai.
12 Isan imih kwanunuw uma tehahahar kwana’awanfairen, naatu a hiririm ra’iyemih kwabiwa’an kwanabat gewas.
13 Imi lulu Tuhane, luluI ntontoli leke tamata rebe esi hlaleke ktili mosare esi tetu yake po esi maka hlaleke etapa ktili rame.
13 A i namutufor efatut kwanan, saise sabuw afa ah umah ririmih naatu kiyatabirih kwa hi’ufnuni tenan boro men hinawasdidir hinare, baise kwane i boro hai fair hinab maiye hini’ufnuni.
14 Atula leke imi hidupe mise kai pusue tamata. Kai atula leke imi hidupe mise titinai le dosa sae mo. Le sepo hidupe ele mere mo, hoko sae isupu selu Tuhane mo.
14 Kwanasinaftobon taituwa bairi tufuwamaim kwanama, naatu kwanayasairi kakafiyinamaim kwanama. Anayabin orot yait ana yawas men ya’asair kakafiyinamaim ema’am Regah ana yumat boro men na’itin.
15 Imi ahnau lomai leke imi maka hlaleke loko Tuhane rebe supue bei Eni lale misete, imi hleke yake. Raka mimise leke bei imire sae kuesa iono dosa yake eti eono susae jemate toini kai eono tamata bokala esi ono dosa yake. Tamata rebe iono ele mere, saka tapuane malete eono eti tapuana maketaru uono tapuane malete.
15 Mata toniwa’an gewas, men yait ta God ana manaw ana kabeberane namatabiramih. Kwana’itin gewas men yait ta kwa wanawanamaim ihitutu na’atube ub nakufaifaiy, naatu ana fafa’amaim sawar etei hinakokoramih.
16 Raka leke sae iono ntasite yake, pise ono saka Esau rebe Tuhane Iriluke misete eteije ituli kai more yake. Esau eni kbasa kwete mena rebe Alla Iriluke eteije, itukare kena batuke manane pikane toini esa bei kwalini.
16 Kwana’itin gewas men yait ta na’in nisesebar kwanekwanemih, o Esau sisinaf na’atube nasinaf koun God nitinimih. Anayabin Esau bay tew ta’imonamaim kek ai’in hai onowaten sawar tutufin etei bora’ah tain itin.
17 Imi rekwa peneka be pamuli lomei Esau lalei kena isupu misete mere suike bei amai, po amai suka moneka, kai kesempatane etei kena kotie salare sae moneka. Masike irani kai iatula titinai kena supue po saisa moneka.
17 Naatu sawar abisa uf himamatar i kwaso’ob, Esau tamah ana baigegewasin isan erererey auman bifefeyan tamah rutawiy. Anayabin abisa marasika sisinaf men dogor baikitabir bai.
18 Kwali betaya, akmenare Alla Ilepa loko tamata Israelaru bei ndete ulate Sinai. Ulate mere kerikele yele. Kena esi balale ulate mere, esi selu auwe klitini, auwe kweini, mailene kai sanute elake.
18 Kwa i men kwana oyaw an kwatit Israel sabuw sawar hi’i’itin na’atube kwa’itinimih. Anayabin Israel sabuw hina oyaw Sinai anamaim hititit ana veya wairaf in bitakir hi’itin, gugumin kakafin anababatun hi’itin, wowog gagamin maiyow re’er hi’itin. Naatu nidun hinonowar i
19 Esi lene trompete tulei kai Alla naIje. Kena esi lene mere, esi kotie leke esi lene mere suike yanoma.
19 tour nidun hinowar, naatu orot fanan hinonowar ana veya yah birubir fafar Moses hi’u, “Orot ku’otan aki men akokok tur ta nao maiye ananowar.”
20 Le esi tahane kena lene na elake mere mo, rebe epletaesi be: “Pusue rebe kerike ulate meije, masike binatane pise tamata lekwe, suke supu raba kena batu eti mata.”
20 Anayabin God ana ofafar tur fokarin iti na’atube eo isan i hibir, “Bobaituw ta nan iti oyaw sisibinamaim natit nabubutubun na’at kabayamaim kwanarab namorob.”
21 Saisa rebe tamata Israelaru esi selure, endila kuate eti Musa ibeteke be: “Rilaku kai rareleku!”
21 Abisa matahimaim hi’i’itin i hai bir ra’at, Moses auman ana bir ra’at eo, “Ayu iti sawar aitin abir au umau teo’oror.”
22 Po kwali betaya, imi balale ulate saka mere moneka. Le Alla Ilepa loko imi bei ndete surga baue Eni Nanare ruaI. Imi balale ulate Sione kai kota Yerusaleme rebe endete surga, otoi rebe Alla rebe Ikwana eti pelare Irue kenare. Kai imi tetue malekata boka titinai esi lupu kai isike Alla.
22 Baise boun kwa i kwana oyaw wabin Zion imaim kwatit, God wanatowan ma’ama’anin ana bar ana merar, mar ana Jerusalem, tounamatar kou’ay gagamin na’in dones na’atube tibiyasisir wanawanah kwarun bairi kwabiyasisir.
23 Imi tetue Alla Eni tamata rebe esi nanaru lekilu ndete surgare. Pusue Alla Eni tamataru saka Eni nanae menaru neka rebe esi supu misete bei Alla rebe mise titinaije. Kai imi balale Alla rebe Iteu pakala ete pusue tamatare. Kai imi tetue tamata rebe kena esi mei nusare esi hidupe nkena me Alla oaIje, kai meije esi ono sala kwale moneka.
23 Kwa i kwana God natunatun ai’in hai yasisir wanawanan kwarun, natunatun wabih maramaim hikikirum, kwa i kwana sabuw etei hai baibatiyenayan ana God biyan kwanatit. Naatu sabuw gewasih ayubih kouksouwen hibaika tema’am biyah kwatit.
24 Imi balale Yesuse. Ile pine Iliku imi loko Alla Italuke beluke rebe eono tamata esi esa kai Allare. Kai imi hlaleke Yesuse Eni lalakwe rebe ponikele. Eni lalakwe esi kbasare ela titinai, lesi bei akmena Habela eni lalakwe.
24 Kwana Jesu obaibasit boubun ana foun batayan biyan kwatit naatu rara boubun suware’er i igewasin kwanekwan men Abel ana rara na’atube.
25 Bei mere hoko suke imi raka mimise, imi lene loko Alla Eni lepate rebe betekele ete imi kena meije. Akmenare sepo tamata Israelaru esi lene loko na elake rebe elepa lokosi ndete ulate Sinaije mo, esi supu hukume. Hoko itea meiju lesi bei mere leneka, sepo ite lene loko Alla rebe Ilepa loko ite bei ndete surgare mo, ite supu tie bei hukume mo.
25 Kwana’itin gewas God abisa boun eo kwananowar, men kwanakwahir. Anayabin sabuw iyab marasika oyaw anamaim Moses eo hinowar fanan hisasair i baimakiy men kafa’imo hihaiwimih. Naatu boun God fanan i mutufor marane re eo tanonowar, baise kwanitafasar fanan kwanasasair na’at, kwa i kwamorob sawar. Baimakiy kakafin anababatun boro men karam kwanahaiw!
26 Kena Alla Ilepa loko tamata Israelaru ndete ulate Sinaije, naIje eono tapele enlisu. Po meije Italuke be: “Namake rebai suike, Au ono tapele ruale nlisu mo po lanite enlisu lekwe.”
26 Oyaw Sinai anamaim i fananawat eo, me etei i’uruyuy, baise boun it ata veya’amaim ana omatanen hikirum inu’in na’atube boro namatar, “Veya ta boro men me akisin aniyuwiyuw, baise mar tafaram etei boro aniyuwiyuw.”
27 Lepate matai “namake rebai suike” meije natire be Alla Ilisuke kai Iatia nusa rebe Itolae meije, le nusa meije erue eti pela mo. Leke pusue rebe lulu Tuhane Eni sukare ruae rue eti pela le supu nlisu mo.
27 Tur mar ta’imon i bebeyan i’obaiyit taitin, God umanamaim abisa eo himatar tema’am boro etei niyuwiyuw hai efan hinasa’iren. Baise sawar abisa wanatowan ma’amih bimataren boro hai efanika hinama.
28 Hoko kwali betaya, suke ite kotie trima kasi bei Alla kai kotie lokoI lulu Eni sukare. Le ruaI pletae ite hoko ite supu lisuke mo. Suke ite holmateI kai ite tatu lokoI titinai.
28 Imih God ana merar tanay anayabin, it i God ana aiwobomaim tarun, nati efan God boro men niyuwiyuw. Imih God tanifai tanabora’ara’ah ata not tutufin etei kakaf bir auman.
29 Suke ite lene lokoI kai holmateI le Eni kbasa kena hukume tamatare saka auwe rebe ekoture.
29 Anayabin ata God i turobe tafaram gurusenayan ana wairaf.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.