Hebreus 10

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kwali betaya, agama Yahudi esi aturane eono ite supu pusue misete bei Allare mo po mere batuke eono conto neka kena ite rekwa misete kai hlamate rebe supue bei Kristuse. Lulu aturane mere, pela musune tamata esi keu me Tuhane Eni Lumare kena tatu loko Alla kena keri tanei ete Alla, po esi ono mere eono esi nkena me Alla oaI mo.
1 Moses ana ofafar hibi’ufunun i sawar gewasin boro uf hinan ana itinin, men yabin anababatun bi’obaiyihimih. Ana’an nati isan kwamur etei matan hiyi sibor yumatan ta’imon, na baiyubin God kwafirin isan hisisibor, wanawanah hai kakafin men kafa’imo kukusouwimih.
2 Le sepo aturane mere eampune tamata esi dosaru, hoko pela musune esi keri tanei ete Alla moneka. Batuke esi keri tanei rebai esa neka. Po mo, pela musune esi keri tanei kena rilukele ete Alla le esi blake be esi dosaru ampunelu mosa.
2 Baise nati siboromaim takukusouwih na’at, nati sibor boro hitihamiy. Anayabin kwafirenayah hisisibor ana veya hai kakafin tutufin etei mar moumurih ina’in isan mar ta’imon kusouwih. Naatu dogoroh naniyan hitatatam hai kakafih etei i sawar.
3 Po bei esi riluke tanei ete Alla pela musune mere, pine eono tamata esi nete loko esi dosaru.
3 Baise nati siboromaim kwamur etei nuhih ekukusib i bowabow kakafin wairafih.
4 Le tinai, sape tulene esi lalakwe kai pipi tulene esi lalakwe eono tamata eni dosare supu ampune mo.
4 Anayabin cow orot naatu goat hai rara’amaim men karam boro bowabow kakafih tabosairen.
5 Bei mere hoko kena Yesuse Kristuse Iluake mei nusare Ibeteke loko Alla be,
5 Isan imih Keriso tafaramamaim namih Tamah isan eo, “O men kukokok sibor o siwar, imih ayu biyau ibogaigiwas,
6 Tuhane, Akotie binatane rebe tamata esi palae
6 bobaituw gem yan hirouw te’aa naatu bowabow kakafin notawiyen isan sibor teya’ay, o men kubiyasisir.
7 Eleki Au beteke lekwe be,
7 Imih ayu ao, “God ayu iti, a notamaim abisa kukokok na’atube kuo asinaf, a Bukamaim isau i’o hikirum inu’in na’atube.”
8 Yesuse Kristuse Ibeteke loko Alla akmena peneka be, “Tuhane, binatane kai tanei makete rebe tamata esi rilukele, pise binatane rebe esi palae kena otoi maka pala tanei ete Alere, pise tanei makete rebe esi rilukele seli esi dosaru, pusue meru uono laleuMe ndina mo.” Masike Yesuse Kristuse Ibeteke ele mere lekwe po esi riluke pusue meru le esi lulu agama Yahudire esi aturane.
8 Wantoro’ot eo, “Sibor naatu siwar o bobaituw gem yan hirouw te’aa naatu bowabow kakafih notawiyen isan tisisibor, o men kubiyasisir.” Basit sabuw i ofafar eo na’atube tisisinaf baise o a naniyan i men ebibasit naatu men kubiyasisir.
9 Eleki Yesuse Ibeteke be, “Tuhane, Au meije! Au luake kena lulu Amu sukare.” Hoko Alla Ihleke pusue binatane rebe akmena esi rilukele eleki Iselie kena Yesuse Kristuse saka tanei beluke rebe rilukele eteIje peneka.
9 Imaibo eo, “Ayu iti God, abisa kunotanot na’atube anasinaf.” Imih God sibor atamanin ya’asair naatu sibor boubun bai na efanin yai.
10 Yesuse Kristuse Iono saisa rebe Alla Isukare peneka eleki Iriluke ruaI Eni nanakwalaIje ete Alla rebai esa eti pela neka. Bei Iriluke nanakwalaIje, mere eono itere Alla Eni tamata rebe dosa sae moneka.
10 Naatu God ana kokomaim Jesu Keriso na it etei ata kakafin isan mar maumurih na’in efanin mar ta’imon maiyow, i taiyuwin biyan siboromih yai, ata kakafinane kusouwit tana biyat kakafiyin matar.
11 Tamata Yahudiaru esi imamaru esi kele kena kerike esi makerike imame pela petu, kai esi riluke tanei rebe sakesa ete Alla susuike. Po taneia meru uono saisa mo kena ampune tamata esi dosaru.
11 Firis veya matan hiyi hibat kwafiren ana ef eo na’atube bowabow kakafin notawiyen isan sibor yumatan ta’imon hiya’iyai. Baise men kafa’imo nati siboromaim bowabow kakafih kusouwimih.
12 Po Yesuse Kristuse Iriluke ruaI Eni nanakwalaIje rebai esa kena ono tanei rebe rilukele ete Alla kena ampune iteki dosaru eti pela. Kena Iriluke ruaI Eni nanakwalaIje pela peneka eleki Irue sapleuke Alla Eni makwanale kena Ipleta sakesa kaiNi.
12 Baise Keriso na sibor mar ta’imon maiyow yai, bowabow kakafih etei bosairen, naatu yen God uman asukwafune mare ema’am.
13 Hoko menai bei petu mere Inamake petu kena Alla Inabu Eni musuaru.
13 Yen mamare ana veya’amaim na iti boun titit, i ma ekakaif God ana kamabiy sabuw nabow anamaim naya isan.
14 Yesuse Inamake neka le Iriluke nanakwalaIje batuke rebai esa mere, iono hlamate ite bei iteki dosaru peneka kai ite nkena me Alla oaI, kai eti pelare ite susae sasaisa moneka.
14 Anayabin Keriso na taiyuwin biyan mar ta’imon sisibor ana veya it iyabowat bowabow kakafinamaim tama’am wanatowan ana kouksouwen itit, naatu kubaituturit tana God ana sabuw tamatar.
15 Ro Misete Ibeteke mere ete ite peneka, le Ibeteke be,
15 Anun Kakafiyin wantoro’ot it isat kukurereb ana tur i iti,
16 “Namake Au ono janji kaisi kena petua susuike.
16 Regah eo, “Mar boro enan obaibasit sabuw isah boro iti na’atube ana sinaf, au ofafar etei boro dogorohimaim anayai naatu hai notamaim ana kirum saise hinanot hini’ufunun.”
17 Eleki Tuhane Ibeteke elere lekwe be, “Au nete loko esi dosaru kai esi neunaru moneka.”
17 Naatu iban eo maiye, “Hai bowabow kakafih naatu hai sinaf kakafih boro men ana notamih.”
18 Hoko kwali betaya, sepo Alla Iampune iteki dosaru peneka hoko riluke tanei ete Alla kena ampune iteki dosaru moneka.
18 Imih ata bowabow kakafih naatu ata sinaf kakafih etei bosairen naatu sibor ya bowabow kakafin notawiyen auman i sawar.
19 Kwali betaya imi, pamuli meije ite nehe kena balale Alla peneka, mere saka ite nehe kena kusu otoi moli titinaije peneka le Yesuse Eni lalakwe ponikele le itere pe.
19 Isan imih taitu, Jesu morob ana rara rara’iy ana maramaim it Sis Kakafiyin Kakafiyin anababatun run isan ana obaibasit i tabai, imih tana’abar totofar tanan tanarun.
20 Yesuse Ibuka lalane beluke mere ete ite, lalane mere pine ekeri ite loko hidupe. Ibuka lalane loko otoi rebe mise titinai mere baue Iriluke nanakwalaIje kena supu bunu. NanakwalaIje saka obite nurui nanuke rebe me kena lalane loko otoi moli titinai me Alla Eni tendare peneka, rebe kahie kena nurui lua kena buka lalane.
20 Naatu run isan Jesu etawan boubun botawiy, yawas ana ef anababatun, naatu faifuw hitaiy re efan kakafiyin anababatun hir inu’in i Jesu biyan it isat momorob ana maramaim ef botawiy.
21 Hoko kwali betaya, meije ite supu Imame Elake Lakwai esa peneka rebe Ikbasae Alla Eni Luma ndete surgare.
21 Naatu boun it ata firis gagamin God Ana Bar wanawanan sabuw tutufin etei ekakaif.
22 Hoko mai ite balale Alla kena lale misete kai hlaleke lokoI titinai, le ite lalemaru supu koa kena Eni lalakwe peneka leke ite rekwa be iteki dosaru supu ampune peneka. Ite nanakwalamaru supu baptise kena kwele kena tanda be Iono iteki dosaru sae moneka.
22 Isan imih dogorot tutufin etei ere baitumatum auman tanan taniyubin Tamat God sisibinamaim tanabat. Anayabin ata not kakafih ana biya’ohowane etei kusouw, naatu biyat auman harew matan koumedarinamaim ikifuw.
23 Mai ite kele kuru kena saisa rebe ite nakue me tamata bokala oasi be ite hlaleke loko Yesuse. Le Alla Ibeteke peneka be saisa rebe Italukele, namake Ionoe.
23 Baitumatum iti tabai nuhit fot tama isan ta’orereb i tanabukikin tanama, anayabin God ana omatanen etei isah i ebobosunusunub.
24 Kai suke ite selu lomai leke ite lepa ete lomai kena misete, beteke loko tamata makete be suke ite oki lomai kai ite ono yelu rebe misete.
24 Imih taiyuwit wanawanatamaim taituwat bairi taninuwatet tanibaibaisbonen, naatu yabow itinin auman tanasinaf bowabow gewasin tanabow.
25 Mai ite nkwakwa kena kotie kai isike Alla sakesa kai tamata rebe esi hlaleke loko Allare. Ite lulu tamata rebe esi suka kena kotie kai isike Alla more yake. Po suke ite ahnau lomai rame le ite rekwa be takwali mo Tuhane Iluake suike reneka.
25 Men sabuw afa baita’ay hikwahir bar tema’am na’atube tanasinaf ata kou’ay tanihamiyimih, baise taiyuwit koufair tanitit aumetawat tanabow, anayabin Regah na isan ana veya i na ekakabom.
26 Suke ite ono ele mere. Le sepo sou nkenale bei Allare lepaele ete ite peneka po ite lalema kena ono dosa rame, kai ite ono saka ite nete loko sou nkenale mere mo, hoko tanei kena rilukele ete Alla kena eono sirike iteki dosare sae moneka.
26 Baise it turobe ana so’ob i hini’obaiyit tanasoso’ob ufunamaim bowabow kakafih sinaf isan tanayakitifuw tanama tanasisinaf na’at, a tur ao’owen bowabow kakafin ana sibor men ta ema’am.
27 Po sepo ite ono neune lupe mere hoko batuke ite namake kai ite rilama le Alla Iteu pakala ntaute ete ite kena auwe klitini, rebe ekotu pusue tamata rebe esi lene lokoI more.
27 Baise nati efanin it boro birumaim tanama baibatiyen ana veya tanakaif, naatu ana’ar fofor wairaf auman tanakaif, nati wairaf i sabuw iyab God isan tibikamabiy boro na’arahih!
28 Tamata rebe ilulu hukume rebe Musa ilekire mo, isupu hukume matale, sae laleije noai moneka, sepo sie luaya pise telu esi beteke be iono sala tinai.
28 Nati ana veya’amaim sabuw iyab Moses ana ofafar hi’a’astu’ub orot rou’ab o tounu hi’itih hina baibatiyenayan orot matah hikukurereb mutufor himomorob baiwan babanih en.
29 Sepo tamata rebe ilulu hukume rebe Musa ilekie mere mo isupu hukumane ele mere, hoko tamata rebe ihleke eni maka hlaleke, isupu hukume ela lesi bei mere lekwe. Le tamata mere isobue Alla Eni Nanare. Isobue Yesuse Eni lalakwe rebe Alla Italukele kena ampune eni dosaru. Kai isobue Ro Misete rebe Iokine.
29 Kwanotanot orot yait God Natun nab urar nararauwariy ana baimakiy boro kikimin nab? Naatu obaibasit ana rara’amaim i ana kakafin kukusouw nab ni’ib anayabin en nao, naatu Anun Kakafiyin manaw kabeberayan nigigim isan tur kakafih nao. Kwanotanot nati orot ana baimakiy boro kikimin nab?
30 Le ite rekwa Alla Ibeteke be:
30 Anayabin it etei tur iti na’atube eo i taso’ob, “Ayu boro sa anabow naatu aniwayow,” naatu eo maiye, “Regah boro ana sabuw nibatiyih.”
31 Ntau titinai neka, sepo ite supu Alla rebe Irue eti pelare Eni hukumane mere.
31 God wanatowan ma’ama’anin na’of nabuwi uman wanawanan inarur boro kakafin kakafin anababatun inab.
32 Po kwali betaya, imi nete loko kena akmena imi trima Alla Eni Sou Misete. Kena mere imi supu susate po imi naya bei imi maka hlaleke mo.
32 Kwananot boubuntoro’ot God ana marakaw kwabaib ana veya’amaim, biyababan moumurih na’in kwabai, baise a baitumatum kwabukikin kwabat.
33 Rebai sesi tamata esi lepae tiae lokomi, kai esi ono neune ete imi me tamata bokala oasi. Kai rebai sesi lekwe imi tapa sie rebe tamata esi ono susate etesi eti imi supu susate ele mere leneka.
33 Veya afa sabuw etei matahimaim tur kakafih hi’uwi naatu hirukoukuwi biyababan hit, afa turanah tur kakafin hi’uwih biyababan hibaib wanawanah kwarun bairi hai biyababan kwabai.
34 Kai imi blake malereke tamata rebe esi kusu buije, eleki imi tapasi. Kai kena tamata esi rana imi taneiaru, imi lepae sasaisa mo po lalemi ndina neka, le imi rekwa be imi tanei me rebe emise lesi bei rebe esi ranare. Tanei mere namake etahane eti pela.
34 Sabuw afa dibur hima’am hai biyababan bairi kwafaram kaununub kwaitih, sabuw afa hiyayakiyi yasisiramaim kwaihamiyih hiyakiyi. Anayabin kwa kwaso’ob sawar gewasin naatu wanatowan sawar boro uf hinan.
35 Hoko kwali betaya, imi hleke bei imi maka hlaleke yake. Le sepo imi hlaleke rame hoko namake imi supu hadia elake.
35 Isan imih a baitumatum men naririm, baise kaufair kwanab kwanabat kwanan yomaninamaim boro a baiyan kwanab.
36 Hoko imi persaye rame leke imi supu ono lulu Alla Eni sukare. Kai bei mere hoko imi supu saisa rebe Alla Italukele.
36 Yate nanub kwanitafofor kwanatit God abisa ekokok kwanasinaf, abisa eo’omatani boro nit.
37 Imi ono ele mere le me Alla Eni lepate rebe lekire ebeteke be,
37 Anayabin,
38 Auku tamata rebe esi nkenare,
38 Baise au orot menatan ana ef mutufurin boro baitumatumamaim nama, naatu au’uf nabatabat na’at ayu boro men aniyasisir.”
39 Po itea rebe hlaleke lokoI meije, itere tamata rebe sele bei iteki maka hlaleke mo hoko namake ite supu hukume bei Alla mo. Itere Alla Eni tamata rebe hlaleke lokoI kai namake ite supu hlamate.
39 Baise it men sabuw iyab au’uf hibat gurugurusen hibaib na’atube’emih, it i baitumatumayah boro yawas tanab.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.