Gálatas 5

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kwali betaya imi, kena meije Kristuse Itie ite bei tamata Yahudiaru esi agamare esi hukume peneka. Hoko ite tahane lalema rame leke ite supu tie rame kai ite atula leke hukume mere ekbasae ite yanoma.
1 Turobe it i kakafinane tama’am Keriso rufamit botaitit tatit, imih kwanabatkikin, naatu men kwanamatabir ofafar ana dibur kwanarun maiye’emih.
2 Imi nete mimise! Sepo imi kotie kena sunate imi lulu Tuhane Eni lepate rebe Musa Ilekire, hoko saisa rebe Kristuse Ionoe ete imire esi guna sasaisa moneka. Au, Pauluse ruaku betekele.
2 Ayu Paul tur iti ao’o, Kwananowar gewas! Kwa a baibasitamaim a’ar mo’oh hina’a’afuw na’at, Keriso ana baibais kwa isa i boro men nama.
3 Meije au ahnau sie rebe esi kotie kena sunateise be suke esi lulu pusue tamata Yahudiaru esi agamare esi hukume.
3 Iban abimatnuwi maiye, orot yait ibasit ana ar hina’a’afuw, nati orot i gewasin ofafar tutufin etei ni’ufunun.
4 Sepo imi atula kena ono mise suike kai Allare baue imi lulu Tuhane Eni lepate rebe Musa ilekire, hoko mere imi esa kai Kristuse moneka. Kai imi supu Alla Eni misete moneka.
4 Kwa iyab kwasinaftobon ofafaramaim rumutufuri na God biyan tit isan kwananotanot, kwa a ef Keriso biyanamaim i turu’um kwatit, naatu God ana manaw ana kabeber ufunane kwama’am.
5 Po amire, Alla Eni Ro Misete Itapa ami, hoko ami hlaleke be Alla Iono ami mise suike kaiNi le ami hlaleke loko Kristuse. Hoko mere pine ami namake titinaije.
5 Baise it ata baitumatumamaim God yamutufurit naatu Anun Kakafiyin ana fairamaim abisa God eo’omatanit isan nuhit fot tama takakaif.
6 Le sepo ite esa kai Kristuse Yesuse peneka hoko lulu atate sunate pise lulu more mula mo le esi nati sasaisa mo kena ite ono mise suike kai Allare. Po pentine hlaleke loko Kristuse, kai mere aselukele baue ite oki tamata makete.
6 Anayabin it Keriso Jesu bairit tabita’imon ana veya’amaim ata ar hi’afuw o afuwina’e nati i men ana’an gagaminamih, baise ana’an gagamin i o inabitumatum ana veya nati baitumatum boro nakura’ahi sabuw afa iniyabuwih.
7 Akmenare imi aseluke be imi lulu Sou Misete kena Kristuse mise titinai. Sire pine iumauke imi eti Sou Misete rebe lepaele ete imi pende pamuli meije imi lulu monde?
7 Kwa i kwabusuruf gewasin maiyow kwanunuw! Baise yait eotani turobe kwabi’ufunun kwaihamiy kwanutanub kwama’am?
8 Maka umauke imi mere bei Alla rebe Ikoti imire mo.
8 Nati o’otanen i men God kwa eafi kwanan i eotani kwama’amamih.
9 Tamata esi atetuke nsalale boka mo po eono tiae ete pusue, saka ragi tepuite eono rotire sare neka.
9 Sabuw teo na’atube, “Tur kakafin ta’imon awamaim titit ma etei boro ni’afiy, ana itinin yeast kikimin faraw wanawanan teyai tekamat erara’at na’atube.”
10 Masike ele mere po ite esa kai Tuhane peneka hoko au hlaleke be tamata rebe esi atetuke hnaune nkenale more, imi lulusi mo. Au hlaleke lekwe be sire pine iono susae imi, masike ile mere sia lekwe po namake Alla Ihukumeni.
10 Baise ayu abitumatum Regah boro nabonawiyi kwanamatabir maiye Regah wanawananamaim abisa ai’itin bairi ta’imon tana’itin, naatu orot yait kwa a not ebikwakwaris, men aso’ob orot yait, nati orot boro God ana baimakiy nab.
11 Kwali betaya imi, sie leini esi beteke be au atetuke be suke sunate lulu Tuhane Eni lepate rebe Musa ilekire. Mere tinai mo. Sepo au atetuke ele mere hoko tamata Yahudiaru esi nasuke au mo. Po au atetuke be suke ono misete kai Allare, lalane makete sae mo batuke hlaleke loko Kristuse rebe Imata kena ai tutine. Au atetuke ele meije hoko tamata Yahudiaru esi nasuke au titinai.
11 Taitu, ayu ar afuw isan ana bibinan na’at, aisim ayu boro’ika hi’uwu tibi’a’akiru? Ayu nati ana sisinaf turobe na’at, ayu Keriso onaf afe’en momorob isan abibinan i boro men yare ta timatar.
12 Tamata rebe esi ono susae imi laleime, mise lesire esi siri bei imi jemataru.
12 Oare, au kok nati sabuw iyab kwa a not tibikwakwaris kwaihamiyih hai kok tisinaf ten yanoh foufuh tebow erubarih tema.
13 Kwali betaya, imi supu koti kena supu tie bei tamata Yahudiaru esi agamare esi hukume peneka. Po imi supu tiere imi pakele kena alasane leke ono neune yake, po imi oki lomai kai tapa lomai.
13 Taitu kwa i hi’afi kwatit roufamen kwabai, baise men iti roufamen kwabaib imaim nuhinafot kwa biya ana kok nanawiyimih, baise nati efanin kwa i yabowamaim nanawiyi taituwa isah kwanabow.
14 Le pusue hukume rebe Musa ilekire lupukele kena pleta esa be, “Aoki tamata makete lupe aoki ruamu.”
14 Anayabin ofafar etei i bai na ita’imon an ta’imon matar, “Taituwa iniyabuwih o isa kubiyabow na’atube.”
15 Po sepo imi nasuke lomai kai ono tiae ete lomai hoko imi keta le namake imi supu susate sakesa.
15 Baise o sigarafor na’atube inabat hauhuh iniwa’an turanah inayob inabi’a’afiyen na’at, i mata toniwa’an a kou’ay i boro inagurus ni’en.
16 Kwali betaya imi, ele mere hoko au suka beteke ete imi be ite sebei Ro Misete Ikbasae ite leke ite lulu iteki lalema kena ono tiare yake.
16 Abisa ao i iti. Anun Kakafiyin ana yawasamaim nakaifi kwanama, saise kwa boro men biya ana kok kakafih sinaf susuwimih kwaniwa’an.
17 Le tamata eni suka kena ono tiare tebikele bei Ro Misete Eni sukare. Kai Ro Misete Eni sukare tebikele bei tamata eni suka kena ono tiare. Sepo ite lulu Ro Misete Eni sukare hoko ite lulu iteki lalema kena ono tiare mo. Le ite lulu lualu saisa mo.
17 Anayabin abisa biyat ekokok Anun Kakafiyin i men ekokok naatu abisa Anun Kakafiyin ekokok biyat i men ekokok. Iti sawar rou’ab i tibirakit naatu nati ana naniyan i o men karam abisa kukokok boro inasinaf.
18 Po sepo imi kotie Ro Misete Ikbasae imi hoko tamata Yahudiaru esi agamare esi hukume ekbasae imi mo.
18 Baise Anun Kakafiyin nananawiyi na’at, o boro men ofafar nabonawiy babanamaim inama’amih.
19 Yelu rebe ite onoule, rebe lulu iteki lalema kena ono tiare lupe, lale ntasite tahane rua moneka eti sablia, ono ntasite ete bina pise mokwai kai ono ntasite makete lupe meru,
19 O biya ana naniyan kakafinamaim nananawiyi ana ro’oh i, baiwa’an kwanekwan not kakakafih not kwanekwan,
20 hlaleke loko tuhane tinai mo, ono palmane kena atia lomai, lale tiake lomai, ono musu kai lomai, lale loko tamata makete eni tanei, nasu nunu, ono saisare tuli kai tamata makete mo, lene loko tamata makete mo kai tebi lomai,
20 umataratar kwafirih, kwerakwer sabuw baitutumih, bai’a’awanen, yaso’ar, gamin, baiyow; baibobowen kwanekwan, mata baifefek, naatu kau’ay kausisibin gidigidih matar,
21 lale tia le suka selu tamata makete esi misete mo, kinu nseli, kane kinu eti ono yelu tiaru, kai yelu makete lekwe. Hoko meije au anete imi loko pusue meru, lupe akmenare au anete imire be sire rebe iono meru, kena Alla Ipletae ite tamatare isupu rue kai Alla mo.
21 bahiy kwanekwan, tom kwanekwan baikoko’aw naatu kakafih sinaf kwanekwan na hanef tetebon, naatu sawar kakafih afa auman. Marasika abimatnuwi na’atube boun iban abimatnuwi maiye. Sabuw iyab sawar iti tisisinaf God ana aiwobomaim boro men hinarun hiniyasisir.
22 Eleyo sie rebe Ro Misete Ikbasaise esi oki lomai, lalesi ndina, esi rue mise kai lomai, esi tahane lale, esi suka tapa tamata makete, esi ono misete ete lomai, esi lene loko pleta rame,
22 Baise Anun Kakafiyin ana ro’oh i yabow, yasisir, tufuw, yatenub, kabeber, gewagewasin, kakaf,
23 kwakwaesi mo kai laleisu kuru. Hukume kena elake yelu meiju sae mo.
23 yara’iyen naatu yawas roumutufuren. Sabuw iyab iti yawasamaim tema’am ofafar boro men nafatumih.
24 Tamata rebe esi hlaleke loko Kristuse Yesuse pende, esi atate tiare kai lale loko neune esi hleke pusulu peneka.
24 Sabuw iyab Keriso Jesu nowan i biyah ana kok naatu biyah ana yababan etei onaf afe’en hi’onaf morob.
25 Ro Misete Iriluke hidupe beluke ete ite peneka, hoko suke iteki atate mise lulu Ro Misete Eni sukare.
25 Yawas boubun iti boun tabai tama’ama i Anun Kakafiyin itit. Imih i Anun Kakafiyin ana kokomaim nabonawiyit.
26 Kai kwakwae ite yake, ono tamata makete laleije musu yake, kai lale tiake tamata makete le eni misete yake.
26 It men tanio’o’orot o men taituwat tania’awanih o men taituwat isah tanibobowen.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.