Atos 9
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Kena mere Sauluse lalei kena ono susate kai bunu Yesuse Eni maka luluaru rame. Ikeu loko Imame elake me Yerusaleme,
1 Baise Saul i Regah ana bai’ufununayah rouw morob isan menan bi’arakok. Imih na firis ukwarih biyah tit, fef tab auman tan Damaskas wanawanan Kou’ay Bar ta ta hai ukwarih hitaso’ob isan
2 kai ikotie sulate beini kena supu kbasa leke ilikue ete tamata Yahudiaru elake me esi luma ibada ndi kota Damsike. Leke sepo itetue binaya pise mokwaia rebe esi hlaleke loko Yesuse, ikerikesi kai ikerisi lopai Yerusaleme.
2 ifefeyan, saise sabuw iyab Regah ana efamaim hima’ama orot o babin etei tafatumih tabow tan Jerusalem dibur taya.
3 Kena ikeu lori kota Damsike sakesa kai eni ebearu, kena esi tehaike kota mere peneka, iselu hitate elake bei ndete lanite ehita keholini.
3 Nati isan au Damaskas yen inan, na bar merar biyubin auman naniyan meyemeye marakaw marane namanamarabe bow sisibin roun roun etei e’arasib re,
4 Eleki klolikeni lope tapele. Eleki ilene lepate lokoi be, “Sauluse, le mula pine aono susate ete Aure?” Sauluse iselu hitate elake bei ndete lanite ehita keholini|src="CN02022b.tif" size="span" loc="Acts 9:4" ref="Maka Ulakaru 9:4"
4 naatu me yan re rab, orot fanan nowar wabin su’ub eo “Saul, Saul aisim ayu irabu kubia’akiru?”
5 Sauluse iralake be, “Ale mere sire, Ntuane?”
5 Saul ibatiy, “Regah o yait?” Orot fanan tit maiye iya’afut eo, “Ayu i Jesu o irabu kubia’akiru.
6 Po akeleke kai asiba lori kota Damsike. Ete mere asupu pleta kena saisa rebe suke aonore.”
6 Baise kumisir kwen bar merar gagamin kutit, nati’imaim boro hinao inanowar abisa boro inasinaf.”
7 Eni ebearu esi hkutukesi le esi lene lepate mere po esi selu tamata sae mo.
7 Orot afa Saul bairi hinan hai tur sawar hinutanub hibat orot fanan hinowar, baise men yait ta ana yumat hi’itin.
8 Sauluse ikeleke kai iksina mataije po iselu sasaisa moneka. Hoko esi kerike balaije kai esi rapai kusu kota Damsike.
8 Saul me yan inu’in misir matan nuw, baise matan isukway men abisa ta itin, basit uman hibai hi’unawiy hin Damaskas hitit.
9 Petua telu isupu selu mo kai ikane kai ikinu sasaisa mo.
9 Veya tounu na’atube matan ifim ma. Nati ana maramaim men kafa’imo bay ta eaan naatu harew tom.
10 Kena mere me kota Damsike Tuhane Eni maka lulua sae me, eni nane Ananiase. Nindaleini kena Tuhane Iluake lokoi kai Ibeteke be, “Ananiase!”
10 Baitumatumayan orot ta wabin Ananias Damaskas ma’am matan hibora’ah tainin tayowan Regah isan eafa’af fanan nowar, “Ananias!”
11 Tuhane Ibeteke be, “Akeu loko lalane rebe esi nane Lalane Ntoline kai anikwa loko tamata sae bei Tarsuse, me Yudase eni luma. Tamata mere eni nane Sauluse ikotie loko Au.
11 Regah eo, “Inabogaigiwas inan ef gagamin wabin mutufor imaim inatit naatu Judas ana baremaim Tarsus orot wabin Saul isan inibatiyih, i ma eyoyoyoban.
12 Kai ruai eri selu be ile sae eni nane Ananiase ikusu lokoi me luma kai itola balaiju kena uluije leke isupu selu suike.”
12 Naatu Saul matan hibora’ah orot ta wabin Ananias itin narun umanamaim matan butubun nuwanuw maiyen itin.”
13 Ananiase iralake be, “Tuhane, au lene tamata boka esi beteke ile mere peneka. Iono susate boka titinai ete tamata me Yerusaleme rebe esi hlaleke lokoMue.
13 Ananias iya’afut eo, “Regah sabuw moumurih na’in nati orot isan hio anowar, sawar kakafih maiyow o a sabuw Jerusalem hima’am isah sinaf.
14 Kai iluake lomeije isupu kbasa bei Imama elakaru leke ikerike pusue tamata rebe esi hlaleke lokoMue.”
14 Naatu boun i firis ukwarih biyahine fair bai na iti Damaskas tit sabuw iyab o tekwakwafiri bow fatumen isan.”
15 Po Tuhane Ibeteke lokoi suike be, “Akeu loko tamata mere le ile mere Au bitikeni kena lepae Sou Misete kena Au ete tamata Yahudi more, ete kamala kai ete tamata Israele lekwe.
15 Baise Regah iu, “O i boro inan anayabin ayu nati orot arubin isou nabowamih, wabu nab natit Ufun Sabuw, aiwob sabuw, naatu Israel sabuw wanawanahimaim nabosemor.
16 Au ruaKu tiluke etei be tatike pine isupu susata bokala le lepa loko Aure.”
16 Naatu ayu taiyuwu boro ani’obaiy bai’akir gagamin na’in ayu wabu isan ni’akir.”
17 Hoko Ananiase ikeu kai ikusu kena luma mere. Eleki itolae balaiju kena Sauluse uluije kai ibeteke be, “Kwaliku Sauluse, Tuhane Yesuse IaselukeNi ete ale me lalane rebe akeuele, Iulake au lomei lokomu leke asupu selu suike kai Ro Misete Ipletaemu.”
17 Basit Ananias misir in bar efan Regah eo’omaim tit naatu bar wanawanan run, uman Saul tafanamaim yara’ah eo, “Saul ayu taiu Regah Keriso efamaim o isa birerereb i ayu iyunu anan o mata nigewasin inanuw maiye, naatu Anun Kakafiyin niwani.
18 Kena mere sosoli neka, saka sare lupe memite eplelue bei mataije eleki isupu selu suike. Sauluse ikeleke eleki Ananiase ibaptiseni sosoli ne.
18 Naniyan meyemeye matan siy kanabinin na’atube ma’am hea’obow re, matan kubunai nuw maiye, naatu misir re bapataito bai.
19 Kena Sauluse ikane pelare eleki iktili suike.
19 Bay eaa ufunamaim ana fair matabir maiye bai.
20 Kena mere ikeu me Yahudiaru esi luma ibada kai ialenake Yesuse be Yesuse Alla Eni Nanae.
20 Saul misir mutufor in Kou’ay Bar run busuruf Jesu isan binan eo, “Jesu i turobe God Natun.”
21 Hoko pusue tamata rebe esi lene mere esi herane hoko esi lepa loko lomai be, “Ile meije pine ibunu tamata mpai Yerusaleme rebe esi hlaleke loko Yesuse pi moyo? Kai iluake meije kena ikerike tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse leke ilikusi loko Imama elakaru pi moyo?”
21 Sabuw etei hinowar hifofofor naatu hibabatiyih hio, “Orotoban iti Jerusalemamaim sabuw iyab Jesu wabinamaim hikwakwafir rouw himorob? Naatu iti’imaim nan ana’an i nati sawar ta’imon isan na, sabuw fatum bow na firis gagamin baitihimih?”
22 Po Sauluse Alla Eni kbasa eonoi ktili rame kena ialenake be Yesuse mere Ile rebe Alla Iulake kena ono hlamate tamata, hoko tamata Yahudia rebe esi rue me kota Damsike esi supu lelieni moneka.
22 Baise Saul binan inan ana fair ra’at, Jew sabuw iyab Damaskas hima’am hai not botabir naatu i’obiyih Jesu i anababatun Keriso, iti na’at eo sabuw tur omih hikasiy.
23 Tamata Yahudiaru esi elakaru esi lepa lupu kena bunu Sauluse takwali peneka.
23 Fur bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Jew sabuw hiru’ay Saul morob isan hiyakitifuw.
24 Po Sauluse rekwa be esi suka bunui. Pita kpetu tamata Yahudiaru esi raka pusue kotare esi meture leke esi bunu Sauluse, po rekwasi.
24 Baise abisa sinafumih hiyayakitifuw i hio nowar, fai mar i etawan awan hima’afut hima’am tatitit hita’asabunimih.
25 Hoko kena kpetu rebai sae me Sauluse eni maka luluaru esi ranai kai esi rulukeni loko kotare esi temboke. Esi rulukeni kena kranjane buini pake mekute. Sauluse eni maka luluaru esi rulukeni loko kotare esi temboke|src="LB00333b.tif" size="span" loc="Act 9:25" ref="Maka Ulakaru 9:25"
25 Baise gugumin ta ana bai’ufununayah Saul kaifet wanawananamaim hiwan fur ana sou ta’amaim hiruru re.
26 Kena Sauluse iluake mpai Yerusaleme isuka rue lupu kai Yesuse Eni maka luluaru. Po rilasi lei le esi persaye mosa be Sauluse ihlaleke loko Yesuse pende, tinai.
26 Saul na Jerusalem tit sinaftobon bai’ufununayah bairi baita’imonin isan. Baise bai’ufununayah i Saul isan hai bir ra’at, anayabin men hibitumatum Saul i turobe baitumatumayan ta matar ai en.
27 Po Barnabase iluake lokoi eleki ikerini loko Yesuse Eni maka ulakaru. Eleki Barnabase ialena be, “Iteki Tuhane IaselukeNi ete Sauluse kai Ilepa lokoi kena ime lalane lori kota Damsike. Kai kena ilepae Yesuse ndi kota mere rilai le tamata Yahudi mo.”
27 Imaibo Barnabas na ibais bai in Tur Abarayah biyah tit, kubuna mi’itube efamaim Regah itin naatu Regah eo nowar. Ana binan fairin Jesu wabinamaim auman eo hinowar.
28 Eleki Sauluse irue sakesa kaisi kai ilepae Sou Misete me pusue kota Yerusaleme keholi. Rilai le tamata Yahudi ete meije mo lekwe.
28 Naatu hibai bairi hima Jerusalem ana uman men sanet etei remor Regah wabinamaim binan.
29 Ilepa kai irare kai tamata Yahudi rebe esi lepae sou Yunanire po esi ono kena esi bunui.
29 Jew sabuw iyab Greek tur hio bairi hi’o hibas naatu rabin morob isan hiyakitifuw.
30 Po kena tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse esi rekwa mere, esi keri Sauluse lori kota Kaisarea kai bei ete mere esi kerini lori kota Tarsuse.
30 Baise baitumatumayah afa tur hinowar basit, Saul hibai hire Caesarea hitit naatu au Tarsus hiyafar in.
31 Hoko tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse me pusue otoi Yudea, Galilea kai Samaria esi supu susate moneka. Hoko esi rue mise. Kai Ro Misete Itapasi hoko esi tapa boka kai pususi isike iteki Tuhane.
31 Imaibo ekaleisia sabuw Judea, Galilee naatu Samaria wanawanahimaim etei tufuwamaim hima hiyasisir. Naatu Anun Kakafiyin ana baibaisamaim fair hibai naatu hai kou’ay busuruf wowab ra’at yen, Regah nanamaim kakaf auman hima.
32 Kena mere Petruse ikeu loko tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse me papelake hena. Petu sae me isili selu tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse me hena Lida.
32 Peter efan ta ta etei run tit ana sabuw itih remor inan, veya ta God ana sabuw iyab Lydda bar merar gagamin hima’ama bainanawanihimih in.
33 Ete mere itetue ile sae eni nane Enease. Musuna kwalu peneka iheti bei niane moneka le ikeu tekwa mo.
33 Nati’imaim orot ta wabin Aeneas, an uman murubin bai’etaw en gem yan inu’in kwamur etei eight sawar.
34 Petruse ibeteke lokoi be, “Enease, Yesuse Kristuse Iono amise. Akeleke kai aluluke amu niane!” Eleki ikeleke sosoli.
34 Basit Peter isan eo, “Aeneas Jesu Keriso o ebiyawasi kumisir, a ir kunu ku’abar.” Orot mar ta’imonamo misir.
35 Pusue tamata me Lida kai otoi Sarone esi selu Enease hoko pususi hlaleke loko iteki Tuhane.
35 Sabuw etei Lydda naatu Sharon wanawanan hima’am abisa matar hi’i’itin etei hitumatum naatu Regah isan hitatabir.
36 Me kota Yope, tamata bina sae me, tamata rebe ihlaleke loko Yesuse, eni nane Tabita (kena sou Yunanire Dorkase, natire maralane). Bina mere iono misete boka titinai peneka kai iriluke taneia ete tamata susate kai itapasi.
36 Joppa bar meraramaim babin ta wabin Tabitha, Greek fanahimaim i Dorcas. Iti babin i baitumatumayan ta mar etei gewasin esisinaf naatu yababan wairafih ebibaisih.
37 Po kena mere kerakeni eleki imata. Eleki kena sukui pela esi tolaeni kena sokati ndete tetu.
37 Nati ana veya’amaim sawow bai naatu morob biyan hisouw hibai hiyen bar tafantoro’ot hi’inuw.
38 Hena Lidare etehaike kota Yope. Hoko kena Yesuse Eni maka luluaru esi lene be Petruse inda Lida, esi ulake sie luaya esi keu beteke kenai be, “Lomei nunu loko ami.”
38 Joppa na Lydda titit i men ef yok, imih bai’ufununayah Joppa hima’am Peter na Lydda’amaim titit ana tur hinowar. Basit orot rou’ab hiyafarih hin hifefeyan hio, “Are Peter akokok saise inan biyai inatit, men inarubir.”
39 Hoko Petruse ikeu sosoli kai luasi. Kena esi luake, esi sa kaini lolete. Kai pusue matabina baluaru esi kele tehaikeni kai pususi rani kai esi aseluke esi pakiana rebe kena Dorkase imata mosare ibolilu eteise.
39 Basit Peter bobuna misir bairi hin, hina hitit hiyen bar awan yate tafan imaim hirun. Naatu kwafukwafur baibin etei hai faifuw Dorcas yawasin ma’am ana veya sakir bitih auman hibow hina hi’obaibiy hirerey auman hirun.
40 Po Petruse iulake pususi siri eleki itatu kai ikotie loko Alla. Eleki ihali ilimese lokoi. Kai ibeteke be, “Tabita, betu!” Eleki Dorkase iksinae mataije kai kena iselu Petruse, ibetu eleki irue.
40 Peter sabuw etei iuwih ufun hitit, i sun yowen yoyoban imaibo eo, “Tabitha kumisir!” Babin matan nuw naatu nura’at Peter i’itin ana maramaim misir mare ma.
41 Petruse ikerike balaije kai itapai kena ikele. Eleki ikoti loko tamata rebe esi hlaleke loko Tuhane kai matabina baluaru. Eleki iaseluke Dorkase etesi be ikwana suike peneka.
41 Peter eof babin bai ibais misir bat, imaibo baitumatumayah naatu kwafukwafur isah eaf hina yawasin batabat i’obaiyih hi’itin.
42 Esi alenake ete pusue tamata me kota Yope hoko tamata bokala esi hlaleke loko iteki Tuhane.
42 Tur tasasar tit Joppa sabuw etei hinowar naatu moumurih na’in Regah hitumitum.
43 Petruse irue takwali me kota Yope me Simone eni luma. Simone mere maka andulike binatana usai.
43 Peter veya moumurih na’in Joppa’amaim orot wabin Simon ana baremaim hairi hima.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.