Atos 7
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Eleki Imame Elake lakwai esare itneu Stepanuse be, “Yelu rebe ibetekelu meru tinai, o?”
1 Imaibo Firis Gagamin Stephen ibatiy, “Tur iti i anababatun o isa teo?”
2 Stepanuse iralake be, “Kwalia kai amaya! Imi lene loko au mina. Alla rebe Eni kbasare ela titinaije, IaselukeNi ete iteki ntuane mena Abrahame kena iheti me hena Harane mosa, kena eri rue me otoi Mesopotamia sa.
2 Stephen iya’afut eo, “Taitu tuwai’inah naatu tamai’inah anao kwananowar! Ata agir Abraham ufibo na Haram imaim ma, baise wan Mesopotamia ma’am ana veya’amaim Marakaw ana God isan irerereb eo. Stephen Ebibinan|alt="Stephen preaching" src="cn01914B.tif" size="col" loc="Act 7.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.2"
3 Alla Ibeteke lokoi be, ‘Siri bei amu henare kai amu luma toini pususi. Akeu kai arue kena otoi rebe tatike pine Au tilukele eteume.’
3 ‘A tafaram naatu taituwa inihamiyih inan tafaram ayu ana bi’obaiyi imaim inama.’
4 Hoko Abrahame isiri bei me otoi Kasdime, eleki iheti me Harane. Eleki kena amai imata peneka, Alla Iulake Abrahame iheti lomei kena tapele rebe ama kai kwalia ite pusuma ruekele meije.
4 Imih Kaldia tafaram ihamiy naatu na Haram imaim ma. Tamah momorob ufunamaim God nawiy na me tafaram iti bitin boun kwa iti kwama’am.
5 Kena mere Alla Iriluke tapele otoi sae ete Abrahame mo, masike otoi tone lekwe. Masike kena mere Abrahame eni nanae sae mosa, po Alla Italuke peneka be, ‘Tatike pine Au riluke tapele mere pusulu ete ale kai amu anubuaru.
5 God men abisa ta Abraham nowanamih itin naatu men kafa’imo me kikimin eafuw nowanamih itin. Baise God eomatan tafaram tutufin etei boro nowanamih nab naatu wawawan uf hinatutufuw boro hinab. Nati ana veya’amaim Abraham i aurin kek en ma’am God eomatan.
6 Kai namake amu anubuaru esi supu heti bei tapele meije kai rue kena nusa makete. Kai tamata nusa makete rebe esi rana tapele meije esi keri amu anubuaru kena tamata makerike kai onosi supu susate ete mere musuna utuna ata.
6 Naatu God iti na’atube eo, ‘O wawaw i boro nah toumanih hai tafaramamaim hinama, nati’imaim boro nah toumanih hai fair babanamaim hinama bowabow fokarin maiyow hinabow, hinarouw hini’a’afiyih kwamur etei 400 na’atube nasawar.’
7 Po Au ono susate ete tamata nusa makete rebe esi onosi kena tamata makerike mere. Eleki amu anubuaru esi siri bei nusa mere eleki esi isike Au me otoi meije. Esi isikeKu be: Alla, Amise titinai le Aono ami leu suike me otoi meije.’
7 Baise God iuwih eo, ‘Ayu nati tafaram hinabuwi babahimaim kwanama kwanabowabow boro baimakiy anitih. Nati ufunamaim boro tafaram kwanihamiy kwanatit efan iti’imaim ayu kwanakwafiru.
8 Kai Alla Italuke Abrahame kai eni anubuaru be mokwaiju suke pususi sunate. Mere kena esi nete loko Alla Italuke mere. Hoko kena Abrahame eni nanae Isake eni petua kwalure, isunateni. Eleki Isake lekwe isunate eni nanae Yakupe. Eleki Yakupe isunate eni nanae sie butu esa lesina luaru. Eni nanae meiju, pine iteki ntuana mena sie butu esa lesina luaru.
8 Imaibo God ar afu’afuw ana obaibasit Abraham itin ina’inanen na’atube kaif. Imih Abraham natun Isaac tufuw fur ta’imon sasawar ufunamaim ana ar kanabin e’afuw. Nati ufunamaim Isaac natun Jacob ana ar kanabin e’afuw naatu Jacob natunatun 12 it uwatanah wabih gagamin auman hai ar kanabih e’afuw.
9 Iteki ntuana mena meru lalesi tiake esi kwali Yusupe, hoko esi abelieni eleki iono tamata makerike me nusa Mesire. Po Alla Irakai.
9 Baise uwatanah wabih gagamin Joseph isan hibobowen akir wairafin na’atube hitih hitubun hibai hin Egypt imaim ma. Baise God i mar etei biyanamaim ma’am.
10 Alla Itiei bei pusue susataru. Alla Iono Pirone, kamale Mesire, inoake Yusupe tamata misete le Alla Iono irekwa sasaisa neka. Hoko Pirone ibitikeni kena tamata elake me nusa Mesire kai iriluke kbasa etei leke iraka Mesire kai pusue Pirone eni otoi maka ruere.
10 Naatu ana yababan ta ta wanawanamaim bibais. Veya ta Joseph Egypt hai aiwob nanamaim titit ana veya aiwob orot Joseph i’itin yan bai naatu ana kakaf isan ma, anayabin God ukwar rerekab Joseph itin. Imih aiwob orot Joseph bai ana gawanamih yai, naatu aiwob ana bar gagamin wanawanan auman kaifin isan ana fair itin.” Joseph Egypt sabuw ebobonawiyih|alt="Joseph as ruler" src="cn01917b.tif" size="col" loc="Act 7.10" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.10"
11 Eleki pusue hena me Mesire kai otoi Kanane, esi supu susate manane eti pusue tamataru esi susa titinai kena supu manane. Iteki ntuana menaru lekwe esi supu manane more neka.
11 “Nati ana veya’amaim baimar kakafin na, Egypt naatu Canaan tafaram wanawanan yababan gagamin na’in matar, naatu it uwatanah bayumih hi’akir.
12 Kena Yakupe ilene be mpe Mesire manane me, hoko iulake eni nanaru, iteki ntuana menaru, esi keu lope kena sabe gandume. Mere esi keu memenai.
12 Egyptamaim bay ma’am ana tur Jacob nonowar ana veya uwatanah hai nanawan wantoro’ot imaim hin.
13 Eleki kena esi keu suike, Yusupe isibakeni etesi be ile Yusupe. Eleki kena mere mina pine Pirone irekwa eni luma toinu.
13 Hai nanawan bairou’abin ana veya Joseph taiyuwin botait irerereb tuwahinah hai tur eowen, naatu Pharaoh nati’imaim Joseph ana nibur isah so’ob.
14 Eleki Yusupe inauke loko amai Yakupe kena kotini kai pusue eni luma toinu esi heti lope Mesire. Pususi sie butu itu lesini lima.
14 Nati ufunamaim Joseph tamah Jacob isan, naatu tamah ana nibur isah tur iyafar, nah etei 75 na’atube.
15 Hoko Yakupe kai eni luma toinu esi heti lope Mesire kena rue. Yakupe kai iteki ntuana mena maketaru esi rue kai mata ete me Mesire.
15 Imaibo Jacob rena Egypt tit, nati’imaim i natunatun bairi himorob, it uwatanah.
16 Eleki kerisi lora Sikeme kai tolaesi kena liane benai rebe Abrahame isabele bei soa Hemore me Sikeme. Isabele kena kepe perake.
16 Naatu biyah i hibow himatabir maiye tafaram wabin Shekem rahamaim hiya, nati me i Abraham orot Hamor natunatun biyahine tubun.
17 Kena lau moneka Alla Italuke misete ete Abrahame eono nere, kena mere eni anubuaru esi tapa boka titinai me Mesire peneka.
17 “God ana omatanen Abraham eo’omatan na baiturobe isan ana veya na kabom, naatu ata sabuw Egypt hima’am busuruf ra’at tafaram awan karatan.
18 Eleki esi bitike Pirone beluke rebe irekwa Yusupe mo, ipleta me Mesire.
18 Imaibo aiwob orot ta Joseph men susu’ub i busuruf Egypt isan i’aiwob.
19 Pirone mere ilemake iteki ntuana menaru kai iono susate etesi. Iulake poie esi kwetela tona rebe eku ruelesi leke esi mata.
19 Ata a’agir ifufuwih, biyababan kakafin anababatun itih, eokikinih hai kek sosof hisrouwen hi’in himorob.
20 Kena mere ruele Musa. Ile kwete tone rebe inteki titinai. Eleki inai kai amai esi pialaeni me luma bulana telu.
20 “Nati ana veya’amaim Moses tufuw, kek ana itinin gewasin maiyow. Baremaim hinah tamah hibunwa’ir ma sumar etei tounu na’atube sawar.
21 Eleki esi bunikeni me kwele leini. Po Pirone eni nanae binare isupui eleki iranai kai ipialaeni lupe erini eni nanae.
21 Imaibo barene hibotait titit ana veya, Pharaoh natun babitai natunamih bai ituw ra’at yen orot matar.
22 Eleki saisa rebe tamata Mesire esi atetukele esi atetuke Musa kenae. Musa ilepare mise kai iono sasaisare mise.
22 Egypt ana ukwar rerekab etei Moses hi’obaiy so’ob, naatu ana tur ana sinafumaim eo sisinaf etei i fairih.
23 Kena Musa eni musuna butu atare, lalei kena ikeu selu kai itapa kwalinisi kai betaisi, tamata Israelaru.
23 “Moses ana kwamur etei 40 na’atube baib ana maramaim ana not bogaigiwas tit ana sabuw Israel inananawanih.
24 Ikeu lokosi eleki iselu tamata Mesire sae me iono susate ete tamata Israele sae, eleki laleije tia. Hoko itapa tamata Israele mere, eleki ibunu tamata Mesire.
24 Tit inan Egypt orot ta Israel orot boborabirab itin, basit na ibais wasfafar naatu anasa bow Egypt orot rab morob.
25 Musa ibetinake eni tamataru esi rekwa be Alla Iulakeni kena ihetiesi bei susate. Po esi nati mere mo.
25 Moses not eo, ‘God ana baibais ayu wanawana’umaim esisinaf au sabuw boro hina’itin hinaso’ob, baise men hi’itinimih.’
26 Eleki ele bobanure iluake lokosi lekwe iselu tamata Israela lua esi teta lomai. Eleki ikeu lo luasi kai ibeteke lokosi be, ‘Silua, imi akwali lomai. Hoko ono lomai yake.’
26 Marto Israel orot rou’ab hairi hibiyow itih, basit na fafar naatu iuwih, ‘Kwa airi i ain uf, aisim taiyuw kwabiyow?’
27 Po ile rebe iteta eni ebe irupake Musa kai ibeteke lokoi be, ‘Sire ibitike ale kena aono elake leke lake ami kai ateu pakala ete amire?
27 Baise orot ta biwa’an kakafene Moses rukouw eo, ‘O aki bainabatani naatu baibabatiyi isan yait rubini?’
28 Lalemu kena abunu au lupe memane abunu tamata Mesire, o?’
28 ‘O kukokok ayu ina’asbunu fai Egypt orot ia’asabun na’atube?’
29 Musa ilene lepate mere, eleki inaya bei Mesire. Inaya eleki iluake me tape Midiane. Irue ete mere eleki ikai. Kai isupu kwete mokwaia lua.
29 Moses iti tur nonowar ana veya Egypt ihamiy bihir in tafaram wabin Midian imaim ma, nati’imaim touman orot na’atube ma’am natunatun orot rou’ab hitufuw.
30 Eleki musuna butu ata suike Alla Eni malekate iluake loko Musa me tapele otoi nsekile tehaike ulate esi nane Sinai. Iselu malekate kena auwe klitini kena ai butui.
30 Kwamur 40 sasawar ufunamaim oyaw Sinai sisibinamaim arar yan tounamatar Moses isan irerereb wairaf na’atube wa’ab wanawanan to’ab.
31 Kena iselu mere iherane. Hoko ikeu lokoe kena iselu mimise be mere saisa. Eleki ilene iteki Tuhane Ilepa lokoi be,
31 Moses iti wairaf to’ab i’itin ana veya ana kasiy ra’at, naatu itinbunai isan na biyubin auman Regah fanan nowar;
32 ‘Aure, amu ntuana menaru esi Allare. Alla rebe Abrahame, Isake kai Yakupe esi hlaleke lokoIje.’ Hoko Musa rilai kai rarelei eti inehe kena selu loko ai butui mere moneka.
32 ‘Ayu i o uwatanah hai God, Abraham ana God, Isaac, naatu Jacob.’ Moses yan wanawanan birubir fafar an uman hioror naatu men karam boro tanuw ta’itin.
33 Eleki Alla Ibeteke lokoi lekwe be, ‘Lesu amu lelale usai mere le otoi rebe akele kenae mere otoi moli. Le Au me kenae.
33 Imaibo Regah eo, ‘A ana sumasum kubosair anayabin iti kamar i kakafiyin yan kubatabat.
34 Au selu tamata Mesire siono Auku tamataru esi supu susate peneka. Kai Au lene esi lepata malerenaru peneka. Kai Au rulu kena tiesi bei susata meru. Hoko Au ulake ale kena aleu lopai Mesire.’
34 Ayu au sabuw Egypt imaim bai’akir kakafin maiyow hibaib aitih, naatu hitef hirererey anowar, imih rufamih botaitih isan are ana. O kuna aiyafari kumatabir maiye au Egypt.’
35 Musa mere pine akmenare iteki ntuana menaru esi sukai mo hoko sibeteke lokoi be, ‘Sire pine ibitike ale kena aono elake kai teu pakala ete amire?’ Alla Eni malekate luake lokoi kai ilene Alla Ibeteke lokoi me ai butuije leke ileu lope loko tamata Israele, ipletaesi kai ihetie iteki ntuana menaru bei susate.
35 “Moses i orot ta’imon Israel sabuw hikwahir hiu, ‘O yait rubini aki bainabatani naatu baibatiyi isan?’ Nati orot ta’imon sabuw bainabatanih naatu rufamih botaitih isan God taiyuwin ana tounamatar iyafar na wa’ab toto’abamaim irerereb Moses fair itin.
36 Musa mere pine iono tanda herana me Mesire, eti ikerisi siri bei Mesire kai tanda herana makete lekwe kena esi keue Meite Lalakwe kai otoi nsekile musuna butu atare.
36 Sabuw nawiyih Egypt hihamiy hitit, naatu ina’inan men hi’i’itah efa’efanin Egyptamaim, Red Sea imaim, naatu kwamur 40 arar yanamaim iwa’an hi’itah.
37 Musa ruai pine ibeteke ete tamata Israelaru be, ‘Tatike pine Alla Iulake ile sae ete imi bei ite ruama kena iono nabi molupe Alla Iulake aure.’
37 “Iti orot Moses i boun Israel sabuw hai tur eowen, ‘God boro dinab orot kwa wanawananamaim a orot ta niyafar nan, ayu biyafaru na’atube.’
38 Musa mere pine isa lolete ulate Sinai kena lepa kai malekate eleki irana Alla Eni lepata rebe uono ite rue eti pelare eleki irulu, iatetukele ete iteki ntuana menaru kai meije atetukelu ete ite lekwe.
38 Iti orot Moses Israel sabuw bairi kou’ay hibai arar yanamaim hibat naatu ata a’agir bairi Sinai oyawemaim tounamatar tur yawasin bai re itin naatu ya’abun it isat rena.
39 Po iteki ntuana menaru esi lene lokoi mo, kai sukai mo. Kai lalesi batuke kena leu suike lope Mesire.
39 Baise it ata a’agir fanan men hibosiyasiyar, naatu fanan hikwahir hikokok i mi’itube hitamatabir maiye hitan Egypt hitatit.
40 Hoko esi beteke loko Harune be, ‘Ono binatane lakai ete ami kena ami hlaleke lokoe kai epletae ite leu lope Mesire. Le Musa isirie ami bei mpe Mesire, kai ami rekwa moneka be saisa eono kenai pende.’
40 Imih Aaron hiu, ‘Aki akokok god ta kusinaf au nai i’iyon ebonawiyi. Moses Egyptane nawiyi atitit men aso’ob abisa isan matar.’
41 Hoko kena mere esi ono binatane lakai molupe sape anai sae me. Eleki esi bunu binatane bokala leke isike binatane lakai mere. Kai laleisu ndina le saisa rebe esi onoe mere, hoko esi ono pesta.
41 Nati ana veya’amaim aibat ta cow natun ana yumatabe hibu’ur. Naatu sibor hibow hina sawar i umahimaim hisinaf mamatar ana sibor hiyai naatu ana hiyuw hibow hiyasisir.
42 Hoko Alla Ilene lokosi moneka kai Isebei esi isike kmalea ndete lanite. Mere saka akmenare nabi eni nane Amose ileki lepata bei Alla kena eni bukure be:
42 Baise God mafutih, naatu mar ana sawar kwafirih isan ibasit. Dinab orot hai Bukamaim hikikirum na iturobe,
43 Po batuke imi hlaleke loko alla tinai mo lupe Moloke kai kmale esi nane Refane esi lekite rame.
43 Kwa i god Moloch ana sis kwa’abar kwareremor,
44 Lesi bei meije kena iteki ntuana menaru esi ndete otoi nsekile, esi keri tenda rebe Alla Iluake kenare. Tenda meije Alla Iulake Musa leke iteki ntuana menaru esi onoe molupe Alla Ibetekele eteije.
44 “Ata a’agir God ana sis arar yanamaim hiyai hima’am i God ana itinin nati’imaim bairi hima’am. Nati sis i God mi’itube Moses iu bi’obaiy na’atube naatu God yayakitifuw na’atube hiwowab.
45 Eleki takwali mina pine tenda mere iteki ntuana menaru kai Yosua esi kerie luake mei tapele meije. Esi kerie lomei leke esi rana tapele meije kena lisa kai henaru. Alla Isuisi bei tapele meije me oaisu. Tenda mere esi pakele roma kamale Dauta ipleta.
45 Nati ufunamaim, ata a’agir sis tamahinah biyahine nan hibai hi’abar Joshua babanamaim bonawiyih bairi hirun sabuw afa hai tafaram God nunih hititit i hai tafaram hibai. Naatu nati sis i ma’am David ana veya’amaim tit.
46 Alla laleije ndinake Dauta kai ikotie bei Alla leke Isuka kena Dauta ieleke luma ete Alla rebe Yakupe isikeNi.
46 David ana baibais gagamin na’in God biyanane bai, imih ifefeyan bar tawowab. Jacob ana God isan
47 Po eni nanae Salomo rebe iono kamale seli Dautare pine ieleke luma ete Alla. Tenda rebe Alla Iulake Musa ionore|src="LB00259b.tif" size="span" loc="Act 7:47" ref="Maka Ulakaru 7:47"
47 baise iti bar i Solomon wowab.
48 Po Alla rebe Eni kbasa elake Irue kena luma rebe tamata esi kerikele mo. Akmenare Alla Eni lapate rebe nabi sae ilekire be:
48 “Baise Auyomtoro’ot ana God i men orot bar tewowowabimaim ema’ama’amih, dinab orot eo kikirum na’atube.
49 — ausente —
49 ‘Mar i ayu au urama’ama,
50 — ausente —
50 Sawar iti kwanotanot men ayu asinaf himatar?’
51 Kwalia kai amaya, ulu buami uela kuate kai imi lupe tamata rekwa Alla mosa. Imi lupe imi ntuana menaru rebe lelie Ro Misete rame.
51 “Kwa i dogor fokarih naatu dogor wanawanan gugumin naatu tain gugurih God ana tur men kwanonowar! Kwa i a’a’agir ah kwabat, mar etei Anun Kakafiyin kwarurukouw!
52 Nabi sae neka isupu susate beie imi ntuana menaru. Esi bunu pusue Alla Eni maka ulaka rebe kena akmena esi beteke etesi be Yesuse rebe Eni sala sae more, Iluake. Kai meije imi rilukeNi ete tamata rebe suka bunuIje pende.
52 Kwa a’agir dinab orot marasika hima’am etei hirouw hi’a’akirih, nati dinab oro’orot i marasika iti orot gewasin nan isan hikurereb. Baise kwa uwatanah hirouw himorob, naatu boun kwa iti orot gewasin nan baban kwao kwarab morob.
53 Imi supu Alla Eni pleta rebe malekate ibetekelu ete imire, po imi suka lenelu mo hoko roma meije imi ono lulu mo.”
53 Kwa i God ana ofafar tounamatar hiyafar re’er kwabai, baise men kwabobosiyasiyar!”
54 Kena elaka maka teu pakalaru esi lene Stepanuse eni lepata meru, hoko esi kete neli lokoi le esi nasu titinai.
54 Kaniser hima Stephen eo hinonowar yah so’ar gagamat bufutih hikarmusiyan himisir
55 Po Ro Misete Ikbasae Stepanuse, eleki ilimese lolete lanite. Eleki Iselu Alla Eni kbasare saka hitate elake, kai iselu Yesuse Ikele sapleuke Alla Eni makwanale. Nati kena Eni makwanale mere Yesuse supu Alla Eni kbasare.
55 Baise Stephen God Anun Kakafiyin biyan etei karatan batabat au mar nuwra’at God ana marakaw itin naatu Jesu sisibin asukwafune batabat itin.
56 Eleki ibeteke be, “Selu, surga esi meture ebaeke kai au selu Tamata Eni Nanare Ikele sapleuke Alla Eni makwanale.”
56 Basit eo, “Kwanuw ra’at! Ayu mar ana etawan botawiy Orot Natun God ana asukwafune bat ai’itin!”
57 Po kena esi kloloe esi sou tlina loisu kai esi bua kerikeni.
57 Fanah aumetawat hiwow tainih higibud, imaibo etei au ta’imon hinunuw hibai
58 Esi lihini siri bei kotare, eleki esi lesu esi lapu nanukaru kai esi tolaelu kena kwete beluke sae me eni nane Sauluse oaije. Eleki esi rabai kena batu.
58 hitain hitit bar merar gagamin ufunane hitaiy re kabayamaim hirab, orot iyab baifuwenamaim sif hirurubon, hai faifuw nati orot boubun wabin Saul anamaim hiya.
59 Kena erisi raba Stepanuse sa, ikotie loko Yesuse be, “Tuhane Yesuse, rana auku nasite.”
59 Kabayamaim hibat hirabirab auman Stephen Regah isan ifefeyan eo “Regah Jesu ayubu kubai!”
60 Itatu kai ikotie kena na elake be, “Tuhane, esi raba au meije, Aampune esi dosaru noma.” Ilepa mere pela eleki imata ne.
60 Sun yowen fanan aumetawat erererey auman i wow eo, “Regah abisa ayu isou tisisinaf hai
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.