Atos 28

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kena ami tati kena hlamate me laiului mina, pine ami rekwa bei tamata ete mere be otoi mere esi nane nusa Malta.
1 Ataiy ana dones ayey men yait ta aboyouw, naatu nuw imaibo ai’inan, aki i ana Malta nuw ayen.
2 Tamata nusa mere esi ono loko amire mise titinai. Ulane tetu menai peneka kai ndiri kuate hoko esi lupuke auwe elake eleki esi koti ami ete mere.
2 Nuw sabuw merarayow gewasin maiyow hiti, ai merar hiyi wairaf hi’asir rari, anayabin toun i yarayar naatu tutuban ea’ani.
3 Kena Pauluse ilupuke ai sanai kena itutuele kena aure, niakwe sasune inai sae me esiri le aure musure pe. Eleki ekete balaije kai etie mo.
3 Paul ai heaf na wairaf wan yayara’aten, naatu kok wairaf wabuburin bai kayam tit, Paul uman yub fifin.
4 Kena tamata nusa meru esi selu niakwe mere tihlolo kena Pauluse balaije, hoko esi lepa loko lomai be, “Ei, Tinai. Ile meije tamata maka bunure tinai. Masike ndau meite imata mo po iteki tuhane tinai mo maka teu nsalale kai nkenale ibunui kena niakwe meije.” Tuhane tinai mo mere bina. Niakwe sasune ekete Pauluse balaije kai etihloko kenae|src="CN02048b.tif" size="span" loc="Acts 28:3-4" ref="Maka Ulakaru 28:4"
4 Nuw sabuw Paul umanamaim kok fifin inu’in hi’itin basit taiyuwih hio, iti orot i uman rara. Riy yan yawasin taiy na yen, baise koubaitotorayan ana god men ekokok boro yawasin nama.
5 Po Pauluse ibleluke niakwe mere bei balaije kena aure, kai isupu kera sasaisa mo.
5 Baise Paul uman ta’asiy kok wairaf wan yen earah naatu men abisa ta isan matar.
6 Esi betinake pakae balaije kai klolikeni, imata sosoli ete mere neka. Po esi tatike takwali yo esi selu isupu sasaisa mo. Hoko esi noake suike kai esi beteke be, “O, ile meije ile rebe ite hlaleke lokoije.”
6 Sabuw hima hi’itin hinotanot i boro uman tadaw o an ta’uy tare tamorob. Baise manin maiyow hima hikakaif men abisa ta isan matar, imih hai not hibotabir hio, “Iti orot i god wari’en!”
7 Lau bei otoi mere mo, nusa mere esi elake eni tapele otoi sae me, elake mere eni nane Publiuse. Ikoti ami kena rue kaini kai iono ami kane kena misete petua telu kaini.
7 Nati dones inan sisibin turin i orot wabin Publius ana bar merar. Publius i nati nuw hai orot gagamin. Ai merar yi, veya tounu ana nanawan na’atube bairi ama ituwi.
8 Kena mere amai intulu le kerakeni, imusute kai katu lalakwe. Hoko Pauluse ikusu lokoi eleki itola balai kenai kai ikotie loko Alla. Eleki imise.
8 Publius tamah sawow biyan ana fora’abin ra’at, naatu yan yub ana gem yan inu’in. Paul na ana bar run isan yoyoban, biyan butubun naatu yawas.
9 Kena tamata me nusa mere esi mere hoko tamata makeraka maketa esi luake lokoi eleki ionosi mise lekwe.
9 Sawar iti mamatar ana tur hinowar, sabuw iyab nati nuwamaim hisawow hi’inu’in hinan etei hiyawas.
10 Esi holmate ami titinai lekwe kai kena ami keu bei nusa mere, esi riluke taneia ete ami kena kane kai pakele me kapale.
10 Naatu hai kakaf gagamin na’in aki hiti, wa afe’en ayey ana veya ai remor isan abisa akokok etei hibaisi.
11 Bulana telu suike ami keu bei otoi mere, ami sa kapale sae me bei kota Aleksandria. Kena ndirine taleije kapale mere enamake me nusa mere. Kapale mere me esi oaije esi tolae tamata lakai rebe esi kotiele yelu rebe esi hlaleke lokoe rebe ktebale.
11 Sumar tounu ama’ama ufunamaim wa ta Alexandria’ane nan abai. Iti wa wabin, “God Kikifu” anayabin iti wa nanamaim i Kastor naatu Folux hairi hai yumat hikirum hi’inu’in. Rarab siba’u aki nati nuwamaim wa tafan ama in rarab siba’u sawar.
12 Kena ami sai bei mere kai luake ndete kota Sirakusare ami rue ete mere petua telu.
12 Wa abai atit an tafaram wabin Sarakus imaim arun veya tounu imaim ama.
13 Bei mere ami sai kai tati ndete kota Regiume me otoi Italia. Eleki petu suike balate misete bei ndau meite hoko petu suike ami tati ndete kota Putioli eleki ami rulu.
13 Naatu nati’imaim atit anunuw ana Rhegium bar merar gagamin arun imaim a’in. Mar to waruw gurufune busuruf babin, naatu aki atit anunuw veya bairu’abin Puteoli arun.
14 Ete mere ami tetue tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse, kai esi koti ami hoko ami rue kaisi petua itu. Eleki ami keu siba rame lolete kota Roma. Ami luake ndete kota Romare elere,
14 Nati’imaim baitumatumayah afa hima’am atitourih naatu hifefeyani bairi fur ta’imon ama. Imaibo aremor ana Rome atit.
15 Tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse ndete kota Romare esi lene kena ami hoko esi sapa ami roma me hena Apiuse kai hena Luma Telu. Kena Pauluse iselusi, iisike Alla kai laleije tapa ktili.
15 Baitumatumayah Rome hima’am aki anan bigai hinowar basit hina Apius ahar ana efan hitit, naatu afa hina Nanawan Bar Tounu hibatabat imaim hi’iti ai merar hiyi, Paul iti sabuw i’itih ana veya God ana merar yi naatu i koufair gagamin maiyow bai.
16 Kena ami roma me kota Roma, solalua rebe Kaisare ipletaesi esi elake isebei Pauluse irue ruai kena luma tebike sakesa kai solalu esa rebe irakaIje.
16 Ana Rome atitit ana veya, Paul akisin ma isan ana baibasit hitin, naatu baiyowayah orot ta hiyai kaif hairi hima.
17 Petua telu suike Pauluse ikoti tamata Yahudiaru esi elakaru. Eleki kena esi lupuke lomaije, Pauluse ilepa lokosi be, “Kwalia imi. Masike au ono sasaisa mo kena lelie iteki tamataru pise ono sala ete iteki atataru mo, po iteki tamata mpai kota Yerusaleme esi kerike au. Eleki esi likuku ete Kaisare eni solaluaru.
17 Veya tounu ufunamaim Jew orot ukwarih etei Paul eaf hiru’ay. Eaf hiruru’ay ana veya’amaim iuwih eo, “Taitu ayu i men kafa’imo ata sabuw isah asinaf kakaf, naatu uwatanah hai binanakwar abisa hibitit aigigimimih, baise Jerusalem imaim ayu hifatumu naatu hibuwu Rome gawan umanamaim hiya’u.
18 Kena Kaisare eni tamataru esi tneu aure, esi tetue au ono sala sasaisa mo kena supu hukume hoko lalesi kena tie au.
18 Ayu ubar hitu bairi ao hinunutitiy au kakafin men ta hitita’ur boro ata morob, imih hikok boro hitabotaitu.
19 Po iteki tamataru esi lene lokosi mo, eleki au sake pakala meije ete Kaisare. Po mere laleku kena nanu auku tamataru mo.
19 Baise Jew sabuw men hikok ayu hitabotaitu, imih ayu Caesar isan ai fefeyan. Iti asisinaf i men ata sabuw ubar baitih na’atube abiwa’an.
20 Ele mere hoko au koti imi kena au selu imi kai au lepa kai imi. Au supu raka kena luma meije, le au hlaleke loko Ile rebe Alla IulakeNi kena hlamate tamata rebe ite tamata Israele hlaleke be tatike pine Iluake.”
20 Ana’an iti isan ayu kwa aifefeyan kwatan kwata’itu bairit tatao isan. Ayu hifatumu dibur ama’am anayabin i Israel sabuw orot nati biyanamaim nuhih fot tema’am isan.”
21 Esi beteke lokoi be, “Ami supu sulate sae bei mpai Yudea ete ami rebe ebeteke ale ete ami mosa. Kai iteki tamata sae ibei mpai kena ialenake ale ete ami mo pise ilepae amu tiae ete ami mo.
21 Hiya’afut hio, “Aki Judea’ane men fef ta o isa abaimih, na’atube taituwat nati’ine men o asinaf isan naatu abisa isisinaf kakaf ana tur men ta na eo anowar.
22 Po ami lalema kena lene aalenake tamata esi hlaleke loko Yesuse elia. Le ami lene iteki tamata bokala esi lepa tiae loko tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse rebe luluI pende.”
22 Baise aki akokok o anot i ku’o anowar, anayabin efan ta ta etei sabuw iti o a kou’ay boubun isan hio tegamigam anonowar.”
23 Kena tamata Yahudiaru esi elaka meru kai Pauluse esi taluke petu kena esi lupuke lomai eleki petu mere tamata bokala esi luake loko Pauluse me luma rebe irue kenare. Eleki bei beleti eti kmau ilepa loko saisa rebe esi tneui lokore. Iatetuke Alla Ipletae ite tamatare elia. Kai isuka kena iono esi hlaleke loko Yesuse kamale hlamate lulu hukume rebe Musa ilekire kai nabiaru esi lekiulu.
23 Basit Paul bairi veya hiyai naatu nati veya’amaim sabuw rou’ay gagamin na’in hiru’ay. Paul ma’am ana efanamaim. Mar auman Paul busuruf God ana aiwob isan kubuna naatu eorerereb etei hinowar. Sinaftobon Moses ana ofafaramaim naatu dinab oro’orot hai turamaim sabuw botabirih Jesu dogoroh baitinin isan ma iuwih in veya re.
24 Leini esi lene loko ilepa mere po leini esi lene loko mo.
24 Sabuw afa abisa eo i hitumatum, baise sabuw afa i men hitumatum.
25 Esi keleke bei lomaije kena lale esa mo. Eleki Pauluse ibeteke etesi be, “Tinai. Lepate rebe akmena Ro Misete Iono nabi Yesaya ibeteke ete iteki ntuana menaru be:
25 Taiyuwih wanawanahimaim Paul ana tur yomanin eo isan hibusuruf hibibas ufunamaim himisir hitit hin. Paul eo, “Anun Kakafiyin i turobe uwatanah isah dinab orot Isaiah iwan eo,
26 ‘Akeu beteke ete imi tamataru be,
26 ‘Kwen sabuw iti isah kuo,
27 Meije tatike pine eono
27 Anayabin nati sabuw fudirih i fokar.
28 Kwalia imi. Suke imi rekwa be, pamuli meije sou rebe ebeteke Alla Iono hlamate tamata bei dosare, lepaele ete tamata makete rebe tamata Yahudi mo. Esi lene loko rame.”
28 Isan imih ayu akokok kwa kwanaso’ob, God ana yawas i Ufun Sabuw isah ebiyafar naatu i boro tur hinanowar!”
29 [Kena Pauluse ilepa ele mere pela, esi keu beini kai esi nasuke lomai.]
29 Tur iti eo ufunamaim Jew hihamiy taiyuwih higam auman hin.
30 Pauluse irue musuna lua kena luma rebe isebae mere, kai pusue tamata rebe esi luake lokoije iono lokosi kena misete.
30 Kwamur rou’ab tutufin Paul bar ta tutubun imaim ma naatu sabuw iyab itinamih hinan i mar etei hai merar yiy.
31 Ilepa loko Alla Ipletae ite tamatare kai loko Tuhane Yesuse Kristuse etesi. Pauluse iono meru rilai mo kai isupu lake mo.
31 Nati’imaim ma’am men kafa’imo bir naatu men abisa ta ana ef ya’afutimih, baise God ana aiwob isan ma binan, naatu Jesu Keriso isan sabuw i’obaibiyih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 28, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.