Atos 27
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Kena teu lepate be suke Pauluse kai ami sa kapale lolete kota Roma me otoi Italia peneka, Pauluse kai tamata buia sie ilaru rilukesi ete solalu utune sae me esi elake, eni nane Yuliuse rebe elake ete solalu toini. Esi kotie solalu toini meru “Solalu toini Kaisare Roma.”
1 Aki au Italy na’at na isan hinot hiyayabuna ufunamaim Paul naatu dibur sabuw afa bairi hibuwih Rome baiyowayah hai orot ukwarin babanamaim wabin Julius umanamaim hiya’i. Caesar baiyowayah orot hai kou’ay wabin Aiwob ana Baiyowayah. |alt="map" src="Paulrome.tif" size="col" ref="Acts 27.1"
2 Ami sa kapale sae me bei kota Adramitiume rebe ekeue ootoi me Asia. Tamata Makedonia sae me bei kota Tesalonika, eni nane Aristarkuse isa sakesa kai ami.
2 Aki wa tafaram Adaramitiamane na batabat abai, iti wa i Asia wanawanan awar etei run titamih nununuw abai. Masedonia orot wabin Aristakus ana tafaram Thessalonica i auman is ra’at bairi an.
3 Ele bobanure ami sili me kota Sidone. Yuliuse iono misete ete Pauluse. Isebei Pauluse irulu bei kapale itetue eni ebearu nda kota, leke esi tapai kena sasaisa neka.
3 Anan marto Sidon arun, Julius, Paul isan i igewasin, baibasit itin ana ofonah bainanawanihimih itih ana kokok abisa baibaisin isan iu.
4 Bei Sidone mere ami sai siba. Po sanute ebei kapale esi oaije hoko ami sai lulu nusa Sipruse esi meite leini, leke sanute ktili kuate yake.
4 Nati’imaim atit maiye ana, baise yabat kufuti, imih aki wa abai ai kewakew Cyprus nuw sisibinamaim isinfafari anunuw an.
5 Ami sai siba keue meite sapleuke otoi Kilikia kai otoi Pampilia, eleki ami luake me kota Mira me otoi Likia.
5 Anunuw anan i atit are Silisia naatu Pamfilia hai riy yan foun autubun arabon ana Maira arun Laisia wanawanan.
6 Ete mere, kena ami rulu bei kapale pende solalu utune esi elake isupu kapale sae makete. Kapale mere eke luake resa bei mpai kota Aleksandria, kai esuka keu lolete otoi Italia. Eleki ihetie ami kena kapale mere.
6 Nati’imaim Julius orot ukwarin Alexandria hai wa ta au Italy nununuw tita’ur, basit aki imaim yara’ahi.
7 Ami sai kena kapale mere petua ilaru kai kapale susa kena keu nunu kai susa kena roma kota Kniduse po ami roma sapleuke Kniduse peneka. Kai le roka sanute hoko ami sai lulu nusa Kreta esi meite leini lia tanjune Salmone leke supu pele bei sanute.
7 Veya moumurih maiyow efamaim aremor, yabat rabi auman awani ayey ana bar merar Sinidus anatabir. Baise yabat i ra’at men karam boro mutufor atanunuw, imih aki Kurit nuw isinfafari anunuw Samone sisibin rounane.
8 Susa titinai kena ami lia tanjune mere, eleki ami luake kena hena sae me esi nane Pelabuhane Misete, tehaike kota Lasea me nusa Kreta.
8 Kufuti auman awani tor rewarewan anunuw ana efan wabin Umabibin imaim atit, bar merar Lasea sisibinamaim Umabibin imaim arun.
9 Kena mere petua bokala lia peneka hoko supu susa kena sai rame. Petu kena tahane tia senete lia peneka hoko takwali moneka tale ndirine kai kohu elake. Ele mere hoko Pauluse iahnausi be,
9 Nati’imaim veya manin maiyow ama naatu busurufin maiye na isan yabat i ra’at re sakirafut. Anayabin gagar ana veya i mar etei notawiyen ana hiyuw ufunamaim ebubusuruf. Imih Paul imatnuwih eo,
10 “Kwalia imi. Sepo ite sai rame hoko tatike pine ite supu susate. Sepo eono ete ite hoko kapale kohoe kai ite lekwe mata.”
10 “Oro’orot ayu ai’itin it tanatit tananan i boro kakafin wan tanamara’at, wa boro nataseb, sawar etei boro tanisaroun naatu it auman boro tanamorob.”
11 Po solalu utune esi elake ilene loko kapale esi upuije kai kapale esi elake hoko ilene loko Pauluse eni lepata meru mo.
11 Baise baiyowayan hai orot gagamih Julius, Paul ana tur men nowar, baise wa ana kaifenayan, naatu wa matuwan abisa hio hai tur i’ufunun.
12 Kai le pelabuhane mere emise kena rue ete mere kena tale ndirine mo hoko tamata boka lalesi kena sai rame leke roma ndi kota Penikse kena rue ete mere eti tale ndirine lia. Kota Penikse mere pelabuhane sae me nusa Kreta rebe esupu balate bei lemataije suni sapleuke mapale kai makwanale.
12 Naatu nati awar wa rouwin rarab siba’u imaim ma isan men igewasin, imih orot etei hai kok i boro wa hitimtawiy takakaram na’at atarabon Phoenix imaim rarab siba’u atama. Phoenix awar i tafaram Kurit wanawanan naatu nati awar i gewasin anayabin umabibin oyaw na’atune veya ere’er boro ina’itin nare.
13 Kena mere balate tone ehbue bei ndau meite, hoko tamata makerike me kapale esi noake be mere petu misete kena ami keu. Eleki esi bitike kapale esi jankare kai ami sai, eleki kapale sai tehaike nusa Kreta lori.
13 Waruw kikimin gurufune tarsisin, orot hinotanot abisa hio i mamatar, imih aumor hitain hiyen naatu rarar hibora’aten Kurit dones sisibin akutitiy.
14 Po takwali mo makmale elake erulu bei nda nusa Kreta lorau. Makmale mere esi kotiele Makmale Lemataije Sa Sapleuke Mapale.
14 Baise men yok yabat gagamin wabin wowog oyawane babin re.
15 Ekena amiki kapale, hoko kapale ktili kena eroka makmale moneka, hoko ami sebeie ekeri kapale neka.
15 Wa rab, aki bai kewakew run maiye isan abiwa’an men karam basit yabat wan amara’at atit are.
16 Kena kapale manu le ami lorau eti ami tehaike nusa tone sae me esi nane nusa Kauda. Ete mere sanute ktili mo le nusa mere epele hoko ami supu sake kapale esi soa buine po nehae susa titinai.
16 Baise anunuw ana nuw kikimin wabin Kauda guruf na’atune bat aki sisibin umabibin isinfafari, naatu hifafair wa kikimin uranane atain yen,
17 Kena soa buine ndete kapale peneka, esi bali kapale keholi kena mekute leke kapale kuru. Kai rilasi le tinake kapale soraele kena ume bubui elake rebe esi kotiele Sirtise, hoko esi ruluke kapale esi layare leke sebeie kapale manu neka.
17 murab hibow hikiktatan gaigiwas, wa afe’en baginayah yabat buwih run Libia dones yen yara’ahih hirouw hibir, basit rar hitaiyen hire wa bat earuw.
18 Ele bobanure makmale tapa ktili rame hoko esi menai kena poie tanei rebe kapale keriule lope meite leke kapale miri toto.
18 Yabat i wan fus kubar rouw in marto, naatu wa afe’en sabuw sawar hibow hisrouruwen riy yan hire.
19 Eleki kena petua telu bei ami sai menaije esi poie kapale esi alata ilaru lope meite, kena balasi ruasi.
19 Naatu veya baitaunin i wa ana sawar afa: rar, murab, koutataren, naatu boy i hibow taiyan hitaiyen hire.
20 Ele petua ilaru ami supu selu lemataije kai kmalearu moneka, kai makmale ktili kai kohu elake ututu kapale rame. Hoko ami rekware be ami hlamate moneka.
20 Tafaram etei gugum aki sumar, daman men a’itah veya manin maiyow yabat kutuw rouw inan aki etei akasiy yawas isan anotanot ai not etei sawar.
21 Kai petu ilaru ami kane moneka, hoko Pauluse ikele mpe tla eleki ibeteke loko ami be, “Kwalia imi. Mahake imi lene loko auku hnaune be ite keu bei nusa Kreta yake hoko ite supu susate ele meije mo, iteki taneiaru sirikele mo kai kapale meije supu atia mo.
21 Orot nati wa afe’en veya bai’ab ama yabat rarabi bay men yait ta eaan, Paul misir nah yan foun bat eo, “Oro’orot kwa gewasin ayu fanau kwatanowar Kurit tatama’am iti sawar boro men hita’af naatu boro men ta yababan tab.
22 Po meije au kotie bei imi leke kaplalemi yake le masike kapale meije atia nekale po bei imia meru sae imata mo.
22 Baise boun i kwa abifefeyani koufair kwanab, anayabin kwa orot etei boro men ta inamorobomih. Wa akisinamo boro natafofor na’unun.
23 Au rekwa meije le mempetuke Alla rebe au hlalekeNi, Eni malekate iluake kele mei leiku,
23 Fai gugumin God ayu aru, naatu God ayu akwakwafir i ana tounamatar iyafar ayu sisibu’umaim bat,
24 kai ebeteke lokoku be, ‘Pauluse, rilamu yake! Le namake suke abalale Kaisare Roma sa. Kai Alla Ibeteke lokomu be Iono tamata rebe esi keu sakesa kai ale mei kapale meije esi supu hlamate.’
24 naatu iuwu, ‘Paul men inabir, o i boro Caesar nanamaim ubar hibit hinibabatiyi. God i ana kabeberamaim sabuw iti bairi wa afe’en kwanan hai yawas etei o umamaim ya, imih boro men yait ta namorob.’
25 Bei mere hoko kwalia imi. Kaplalemi yake! Le au hlaleke loko Alla be pusulu meiju uono lulu rebe Ibetekele ete aure.
25 Imih oro’orot koufair kwanab! Anayabin ayu God abitumitum abisa eo anonowar na’atube boro nasinaf.
26 Po namake pine iteki kapale soraele ite kena nusa sae me.”
26 Baise it i boro narabit tanan nuw ta ana donesamaim boro nayara’ahit.”
27 Kena petua butu esa lesini ata esi kpeture ami manu me meite Adria, kena kpetu tlaije tamata makerika me kapale esi blake be kapale tehaike kmalane peneka.
27 Yabat rabi Mediterenean tor yan areremor fur rou’ab sawar veya 14 baib ana veya nati ana gugumin imaim wa afe’en baginayah naniyah hibaib aki i ana tafaram abiyubin.
28 Hoko esi lo batu kena mekute eleki esi sue meite otoi mere esi nanuke, mahake leai butu lua. Eleki kapale manu totonai, esi sue suike. Otoi mere esi nanuke mahake leai butu esa lesini lima.
28 Basit murab hibai aumor hi’utan hitaiy re taiy hifufufum ana fofonin i 40 metres naatu hima kafai naatu hifufun maiye hi’tin i 30 metres.
29 Eleki rilasi le tinake kapale sorae kena batu. Hoko esi suka poie jankara ata me kapale esi muline. Kai ami hlaleke pita nununu neka.
29 Naatu hai bir i ra’at yabin yabat boro wa nab anan ar afe’en nayara’ah, imih aumor etei kwafe’en wa uranane hitaiyen hire naatu mar saise to isan hima hiyoyoban.
30 Tamata makerika me kapale sie ilaru esi ono kena naya bei me kapale. Hoko esi ruluke kapale esi soa buine kai esi ono lelemake be esi poie jankare me kapale esi oaije.
30 Imaibo wa afe’en bowayah wa baihamiyin bihiramih hima hiyakitifuw. Naatu wa kafai hirufam harew yan hitaiy re, hitifuwen wa nanane aumor baitaiyin hitarouw hitanan i aunah hitanamih.
31 Hoko Pauluse ibeteke loko solalu utune esi elake kai eni solaluaru be, “Lakesi, po mo hoko ite pusuma mata.”
31 Baise Paul baiyowayah hai orot ukwarin bobonawiyih naatu baiyowayah iuwih eo, “Iti wa afe’en bowayah wa afe’en men hinama’am na’at, kwa etei i men karam boro yawas kwanab.”
32 Hoko solalua meru esi tete soa buine esi mekute leke sebeie manu.
32 Basit baiyowayah kaiy hibow wa kafai ana murab hi’afuw naatu hitumar e’aruw in.
33 Kena susupa, kasinake mosare, Pauluse ibeteke loko pususi leke kane be, “Kwalia imi. Petua butu esa lesini ata peneka batuke imi raka, tahane tia senete kai kane sasaisa mo.
33 Mar sibisib auman, Paul orot etei iuwih eo, “Kwa i bay kwanaa, anayabin bay en kwama’am boun fur rou’ab sawar naatu ya wanawanan i men abisa ta ema’am.
34 Hoko au ahnau imi leke kane mina, leke nanami ktili. Ite pusuma supu hlamate, lakwai tone lekwe sae mo.”
34 Imih abifefeyani bay kwanaa fair kwanab, arib boro men ta nata’uy nare nakasiyomih.”
35 Kena Pauluse ilepa mere pelare, irana roti, kai ikotie trima kasi bei Alla me pusue tamata meru oasi eleki ibire rotire eleki ami kane.
35 Paul iti eo ufunamaim rafiy bai orot etei nahimaim God ana merar yi, imasib naatu busuruf eaan.
36 Eleki ami pusuma lalemaru ndina suike kai ami kane sakesa.
36 Etei hi’itin koufair hibai naatu etei’imak bay afa hibow yah hirutan.
37 Ami pusuma me kapale utuna lua butu itu lesini ne.
37 Naatu aki nati wa afe’en anan nai etei i 276.
38 Kena kane pila peneka, esi poie ganduma rebe me kapale lope meite leke kapale emiri. |src="ALP_Paul4-BW_Indo.tif" size="span" loc="Acts 27:1-28:14" ref="Maka Ulakaru 27:38"
38 Orot etei bay hi’aa yah biw ufunamaim, wheat nati wa afe’en hi’iuin hibow harew yan hitaiyen hire wa kerer.
39 Kena pita peneka, esi selu nusa sae me kai esi meite sokati lora esi laiuluije mise kena saike kapale masike esi rekwa mosa be otoi mere etia. Lalesi kena atula leke saike kapale ete mere.
39 Mar totoririb ana veya wa afe’en baginayah dones men hi’inan, baise umabibin ana dones hi’itin naatu wa hibai hisinaftobon nati dones yen baitet ra’ahin isan hinunuw.
40 Hoko esi tete jankare esi mekutaru eleki esi sebeie umolo lope meite. Kena mere neka esi tie mekuta rebe lo kemudire kenare, eleki esi sake layare me kapale esi oaije leke balate eliku kapale mere. Eleki esi saike kapale lora laiului.
40 Wa ana aumor hi’afuw tai yan hi’in naatu gunig ana murab au ta’imon hirufam, imaibo rar hibora’ah wa bai aki au dones anunuw arun.
41 Po kapale keue ume bubui sae me hoko kapale esi oaije kusu kenae hoko ekeu tekwa moneka. Eleki kohu elake papa kapale esi muline hoko atia.
41 Baise wa nunuw rur yabat rab mamay yan yen naatu yara’ah nanane re tatab bai’etaw isan men karam, naatu uranane yabat rab tagurugurus.
42 Eleki kena mere solaluaru lalesi kena bunu pusue tamata buiaru, le rilasi le tinake sae inasa lora laiului kai inaya.
42 Baiyowayah dibur etei rouw morob isan hiyakitifuw, men hikok boro hitataiy dones hitayen hitabihir.
43 Po solalu utune esare esi elake isuka kena bunu Pauluse mo hoko ilakesi bei esi maka noake mere. Ipletae tamata rebe nasa tekware bua akmena kai nasa lora laiului.
43 Baise baiyowayah hai orot gagamin i Paul tiyawas imih baiyowayah abisa hinot hio i eotanih, naatu iuwih eo, “O yait itaiy isoso’ob wan kukununuw kure kutaiy kwen dones kuyen.
44 Kai ipletae sie maketaru esi nasa pamuli kena ai siniti pise kapale esi sasaisa neka. Ele mere eti ami pusuma supu hlamate roma nda laiului.
44 Naatu afa i boro uf hinare wa rab tatagurugurus rebarebah afe’eh hinayen hinataiy hinarun.” Aki iti na’atube asinaf etei yawasi ataiy an dones yan ayen men yait ta morob. Wa tafofor hire au dones tetataiy|alt="shipwrecked people making for shore" src="cn02045B.tif" size="col" loc="Act 27.44" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.44"
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.