Atos 26

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Agripa ibeteke loko Pauluse be, “Alepa le ale no.” Eleki Pauluse ikele, ibitike balaije loko tamata bokala meru kai ilepa lei be,
1 Agripa iu, “O i baibasit abit taiyuw isa inao.” Paul uman bora’ah naatu taiyuwin wasfafar eo,
2 “Ntuane kamale! Ntuane gubernure! Au blake laleku ndina titinai le au supu lepa leku mei ntuane ale oamu loko pusue yelu rebe tamata Yahudiaru esi elakaru esi tutuke au kenare.
2 “Aiwob Agripa, ayu i abiyasisir anayabin boun o namaim Jew sabuw abisa isan ayu ubar hibitu i boro ana wasfafaru anao inanowar. Paul aiwob Agripa isah ibibinan|alt="Paul speaking to crowd" src="cn01993b.tif" size="col" loc="Act 26.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="26.1-2"
3 Au blake lalekue ndina titinai le arekwa amiki atate titinai kai saisa rebe ami rare kai lomai lokore arekwae. Hoko au kotie bei ntuane ale be atahane lalemu kena lene loko auku lepataru mina.
3 Iti ao i turobe, anayabin o i Jew sabuw hai binanakwar naatu hai ofafar iso’ob kwanekwan, imih o abifefeyani yatenanub inama ana’o inanowar.
4 Tamata Yahudia boka esi rekwa be auku hidupe elia ndi auku henare kena akmena auru belu sare kai roma au ndete kota Yerusaleme.
4 Jew sabuw etei ayu kek ana veya mi’itube ama’am i hiso’ob, ayu au yawas no aneika au tafaramamaim mi’itube ama’am ana Jerusalem atit ama’ama etei i hiso’ob.
5 Esi rekwa bei au takwali peneka. Kai sepo esi suka hoko ruasi alenake ete ntuane ale ruamu be au bei tamata toini Parisi. Au ono lulu pusue atata ktiline rebe ami lulure.
5 Ayu i manin maiyow bairi ama, imih ayu i hisu’ubu kwanekwan. Hinakokok na’at hina’orereb. Anaika ayu i Pharisee orot, kwafiren ana ofafar fokarin wanawanan i ayu ama, naatu men kafa’imo ofafar ta astu’ub.
6 Kai petu meije au kele ete meije kena ateu lepate be au sala pibe mo le au hlaleke be Alla Iono tamata kwana suike lulu Italuke amiki ntuana menaru.
6 Naatu boun ayu iti ubar tibitu anayabin God ana’omatanen ai a’agir bitih imaim ayu nuhufot ama’am isan, ubar hitu bairi tao.
7 Tamata Yahudiaru bei sukua butu esa lesini lua esi isike Alla rame pita kpetu. Esi hlaleke be Alla Iono mere. Po ntuane kamale, esi tutukeku le au lekwe hlaleke ele mere.
7 Iti omatanen i aki ai big etei 12 hibitumitum mi’itube hita’itin titurobe, imih fai mar dogoroh tutufin etei God hikwakwafir, naatu anayabin iti baitumatum isan. Aiwobomon, Jew sabuw ayu ubar hitu iti tao.
8 Kwalia imi. Imi noake be Alla Iktili kena Iono tamata kwana suike more, mere tinai mo!
8 Kwa Jew sabuw iyab iti kwabatabat aisim God sabuw murumurubih ibiyawasih baitutumin isan kwa isa efofokar?
9 Akmenare au ruaku noake be suke au broka tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse, tamata Nasarete mere.
9 Ayu auman mat i na’atube anot, sawar moumurih na’in ata sinaf Jesu Nazareth mowan wabin ati’ib isan.
10 Hoko au brokasi mpai Yerusaleme. Au kusue sie bokala kena bui le imama elakaru esi riluke kbasa ete au. Kai esi supu hukume matale au suka lekwe.
10 Naatu nati na’atube Jerusalemamaim asinaf. Firis ukwarih biyahine fair abai God ana sabuw moumurih maiyow abow dibur aya. Naatu rouw morobomih teo ana veya ayu auman aibasit terouw temomorob.
11 Kai kena au hukumesi me pusu luma maka kotie loko Allare au ono esi lepa tiai loko Yesuse. Laleku musu lokosi titinai neka, hoko au ono susate etesi ndete kota Yerusaleme kai me kota maketa lekwe.
11 Mar moumurih maiyow Kou’ay Bar efan tata’amaim abow biyababan aitih, naatu hai baitumatum baihamiyin isan a’okikimih. Na’atube hai baitumatum baigigimin isan a’okimih, naatu atit an menah tatabirih hai bar hai meraramaim bai akir kakafin maiyow aitih.
12 Kena au keu lori kota Damsike le imama elakaru esi riluke sulate kbasa ete au,
12 Ana’an iti isan ayu firis ukwarih biyahine fair hitu hiyunu an Damaskas atit.
13 kena au me lalane tlai, kena mere kwata, au selu hitate elake bei ndete lanite esi hitaije lesi bei lemataije. Ehita keholi au kai auku tamata rebe esi keu sakesa kai aure.
13 Baise efamaim anan bi’auyit auman, Aiwobomon, marakaw no marane, mamarakaw men veya na’atube, marakaw kwanekwan re ayu au sabuw bairi anan tarbebera’uhi.
14 Kai kena ami pusuma koli lope tapele, au lene lepate lokoku kena sou Ibrani be, ‘Sauluse, Sauluse. Le mula pine aono susate ete Au rame? Mere aono susate ete ruamu, saka sape tulene eblake kera sepo epheta esi upuije eni ai buai kena tetare.’
14 Aki etei’imak me yan are, naatu ayu orot fanan anowar Hebrew turamaim iuwu eo, ‘Saul! Saul! aisim ayu irabu kubia’akiru? Ayu kubi’a’akiru i o taiyuw biya irab kubi’a’afiy.’
15 Eleki Au beteke be, ‘Ale sia mere, Ntuane?’ Tuhane Iralake be, ‘Aure Yesuse rebe aono susate eteIje baue aono susate ete tamata rebe hlaleke lokoKu.
15 Ayu aibatiy ao, ‘O yait Regah?’ Naatu Regah eo, ‘Ayu i Jesu, o irabu kubia’akiru.
16 Abetu kai kele! Au aseluke ruaKu meije ete ale kena Au bitikemu kena akerike ete Au kai kena alenake Au aselukeKu ete ale meije kai saisa rebe tatike pine Au aselukele ete ale petu susuike ete pusue tamata.
16 Baise kumisir kubat, ayu o isa abirerereb ana rubini isou inabow naatu boun abisa isa mamatar sabuw afa hai tur ina’owen. Naatu abisa isa namamatar boro ani’obaiyi.
17 Kai Au ono hlamate ale bei pusue tamata Israelaru kai bei tamata bei nusa otoi makete rebe tamata Yahudi mo rebe esi sukamu more. Au ulake akeu lokosi,
17 Ayu o a sabuw Jew umahine naatu Ufun Sabuw umahine boro anatafafari. Ayu abiyafari nati sabuw wanawanahimaim inan,
18 leke aono esi nati Auku hnaunaru saka abuka matasi leke esi selu. Au ulake ale kena aatetukesi leke ro tiare ekbasaesi yake, po Alla Ikbasaesi saka esi siri bei otoi melene loko otoi hitate. Ele mere hoko Alla Inete loko esi dosaru moneka hoko kena Ipleta tamatare esi rue sakesa kai sie rebe esi hlaleke loko Yesuse.’
18 matah inabotawiy naatu guguminane inanawiyih hinatit marakawamaim hinarun. Naatu Satan umane inabow God initin, saise bowabow kakafihine notawiyen hinab, naatu God ana rourubin sabuw wanawanahimaim hai efan hinab hinamare.’
19 Hoko Ntuane kamale, ele mere eti au atula rame kena lulu Yesuse rebe IaselukeNi loko au bei ndete surga.
19 Nati isan Aiwobomon Agripa, ayu abisa marane re ai’itin men ai fanasair.
20 Memenaije au atetuke tamata Yahudiaru ndete kota Damsike. Kai ndete kota Yerusaleme kai me pusue otoi Yudea, kai tamata makete rebe tamata Yahudi more lekwe. Au atetuke be, suke esi hleke bei ono dosa, kai suke ono lulu Alla, kai aseluke kena hidupe ete Alla kai tamata be esi hleke bei ono dosa peneka.
20 Bowabow wantoro’ot i Damaskas imaim abusuruf naatu ana sabuw iyab Jerusalem hima’am isah atit, Judea wanawanan etei abinan naatu Eteni Sabuw wanawanahimaim auman a binan. Abibinan anayabin sabuw bowabow kakafihine God isan hitatatabir naatu hai bowabowamaim titurobe i dogor baikitabir hibai.
21 Le au ono pusue meru tamata Yahudiaru esi kerike au bei me Tuhane Eni Lumare kai esi ono kena bunu au.
21 Ana’an nati isan Jew sabuw ayu Tafaror Bar wanawanan ana sebosebomaim hibuwu hifatumu rabu morobomih hiwa’an.
22 Po Alla Itapa au eti roma petu meije hoko au kele ete meije. Au lepa ete pusue tamata tone elake. Kai saisa rebe au atetuke kena Maka Hlamate mere sakesa kai saisa rebe akmena nabiaru kai Musa ruai ibetekeIne.
22 Baise God tafafaru yawasu ama ana it boun atit, imih o namaim abat orot babin kikimin yen in orot babin gagamin etei matahimaim abisa isou mamatar i ao’orerereb. Ayu au tur ao i dinab oro’orot naatu Moses sawar abisa mataramih hi’o inu’in mamatar imaim ao.
23 Mere Isupu susate, eleki Iono tamata memenai rebe imata eleki ikwana suike bei matale. Irue kai beteke ete tamata Yahudiaru kai tamata Yahudiaru more be Alla Ihlamatesi. Saka hitate eono tamata iselu. Alla hlamatesi kena Iono esi nati Eni lepataru.”
23 Roubininenayan boro biyan nababan ni’akir naatu morobone, moroboyah wanawanahimaim i boro wan namisir marakaw ana yawas Jew sabuw naatu Ufun Sabuw isah nakurereb.”
24 Kena Pauluse ilepa le ruai ele mere, Pestuse iklolo lokoi be, “Pauluse amake! Arekwa boka kuate eti eono amake.”
24 Paul iti na’atube taiyuwin wasfafar eo inan auman Festus Paul isan iwow eo, “O i kubikoko’aw so’obamaim nawiyi in kubikoko’aw!”
25 Po Pauluse iralake be, “Ntuane gubernure, au make mo! Au beteke nkenale kena lale misete!
25 Paul iya’afut eo, “Ayu i men abikoko’aw, au Aiwobomon! Tur abisa ao i turobe hai yabih auman.
26 Kamale ruamu arekwa pusue rebe ukena Yesuse meiju. Hoko au nehe kena lepae meije titinai mei kamale oamu. Kai saisa rebe au beteke kena Yesuse meiju, au rekware, alene pusulu peneka. Le saisa rebe uono kena Yesuse mei otoi meije uono kena otoi kbunite mo.
26 Aiwob Agripa, ayu o namaim men erebir auman ao’omih, anayabin iti sawar etei o iso’ob, naatu sawar iti himamatar boro men karam nuhinaburumih. Anayabin iti sawar men ta umasusunamaim mataramih.
27 Ntuane kamale, alene loko saisa rebe nabiaru esi betekele o? Au rekware ntuane alene lokole!”
27 Aiwob Agripa o dinab orot kubitutumih? Ayu aso’ob o kubitumatum!”
28 Ntuane kamale iralake be, “Abetinake aono au kena lulu tamata Kristene nunu meije neko?”
28 Aiwob Agripa Paul iya’afut eo, “O kunotanot iti veya ta’imon o boro ayu dogorou inikitabir anan Kirisiyan anamatar?”
29 Pauluse iralake be, “Au kotie loko Alla rame leke nunu pise takwali ntuane ale kai pusue tamata rebe esi lene au lepa petu meije esi ono lupe au. Batuke au suka ntuane asupu lo kena rante lupe au meije mo.”
29 Paul iya’afut eo, “Veya kabumin o veya manin ayu au yoyoban God isan i men o akis baise kwa iyab iti boun ao kwanonowar i mi’itube kwatan ayu ama’am na’atube kwatamatar. Baise men akokok hinafatum dibur hinayariyi kwanama.”
30 Eleki kamale, gubernure, Bernike kai tamata maketaru esi kele kai keu beini.
30 Naatu Aiwob orot, gawan orot Bernis, naatu sabuw afa hima’am etei himisir.
31 Kena esi me muli, esi beteke loko lomai be, “Tamata meije iono sala sasaisa kena isupu bunu pise kusu bui mo.”
31 Efan hima tur hinonowar hihamiy hitit, naatu taiyuwih turahinah bairi hibidudur hio, “Iti orot i men abisa ta kakafin sinaf boro namorob o dibur narun.”
32 Kai Agripa ibeteke loko Pestuse be, “Tamata meije mahake isake pakalare ete Kaisare mo hoko tiei peneka.”
32 Naatu Aiwob Agripa Festus isan eo, “Iti orot Caesar isan baifefeyanina’e tama’am, iti boun boro ata botait.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.