Atos 21

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Ami baie tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse esi elakaru eleki ami keu beisi ne. Eleki ami sai sosoli lopai nusa Kose eleki ele bobanure ami roma me nusa Rodose. Eleki bei mere ami sai rame lopai kota Patara.
1 Nati’imaim aotuturih naatu aihamiyih hima aki wa abai mutufor arabon ana tafaram Kos atit; mar to ana Rodes atit, nati’imaim aikofan ana Patara atit.
2 Ete me kota mere ami supu kapale sae me, eono kena esai lopai otoi Pinesia. Eleki ami sai kena kapale mere.
2 Wa ta au Fonisia inan atita’ur aitafabon abai atit are arabon.
3 Ami selu nusa Sipruse sapleuke mapale, po ami lia bei rame lopai otoi Siria. Eleki ami tati me kota Tiruse, le ete mere kapale rebe ami sare eruluke taneia rebe elikure.
3 Yan ararabon anuwariy Cyprus a’itin naatu ai beyaw na’atune bat aki au Syria arabon ana Taiya imaim arun wa aiyut sawar hitarsuwai.
4 Ete mere ami keu loko tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse rebe esi rue ete mere kai ami rue petua itu kaisi. Kai Ro Misete Iono sie meru lalesi rekwa be tatike pine Pauluse isupu susate mpai Yerusaleme hoko esi ahnau Pauluse leke ikeu lopai kota Yerusaleme yake.
4 Nati’imaim bai’ufununayah afa atita’ourih fur ta’imon bairi ama. Naatu Anun Kakafiyin sabuw hai tur eowen Paul hitimatanuw, saise au Jerusalem men tayen.
5 Po petu kena ami rue ete mere pusue peneka eleki ami keu siba beisi. Hoko tamata meru bina, mokwai kai esi nanaru pususi bete ami siri bei kotare, roma ndau meite leini eleki ami pusuma tatu kai kotie loko Alla.
5 Baise bairi ama na fur yomanin tit, ai veya baib ufunamaim, ai hamiyih aki ai ef arura’ah maiye. Bai’ufununayah a’aawah natunatuh etei bairi hinawiy bar merar ai tumar ana tor dones yan are imaim sui ayowen ayoyoban.
6 Eleki ami baie lomai eleki ami sa lolete kapale yo esi leu lora luma ne.
6 Imaibo bairi abi’otututuren ufunamaim, wa afe’en ayen, naatu i hai ubar himatabir maiye hin.
7 Ami sai bei me kota Tiruse, ami luake mpai kota Ptolemaise eleki ami rulu ete mere. Eleki ete mere ami keu loko tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse ete mere kena beteke holmate etesi eleki ami rue kaisi petu esa.
7 Taiya’ane wa abai anan i Polemais imaim wa aiyut, nati’imaim taiti baitumatumayah hai merar ayi bairi veya ta’imon ama.
8 Ele bobanure ami siba rame eleki ami luake mpai kota Kaisarea. Ete mere ami keu loko maka lepa Alla Eni lepate sae me eni nane Pelipuse me eni luma, eleki ami rue kaini. Ile mere ile sae bei sie itua rebe bitikesi me kota Yerusaleme kena layani tamata susate.
8 Marto ai hamiyih hima aki ana Seseria atit, binanuyan orot Philip ana baremaim bairi ama. Philip i Jerusalemamaim orot 7 hirurubinih i orot ta.
9 Kai Pelipuse eni kwete bina ata esi kai mosa, Alla Iriluke ktiline etesi peneka kena esi lepa Alla Eni lepataru.
9 I natunatun baibitar etei kwafe’en biyah numih God ana tur orerereb isan ana usar hibai hima’am.
10 Kena ami rue ete mere petua ilaru, nabi sae me eni nane Agabuse iluake bei ndete otoi Yudea.
10 Seseria imaim veya bai’ab na’atube ama’am ufunamaim dinab orot wabin Agabus Judea’ane natit.
11 Iluake loko ami eleki irana Pauluse eni maka lo akware eleki Agabuse ruai ilo eni lelalaru kai balaiju, kai ibeteke ele meije be, “Ro Misete Iono laleku rekwa be: Ile rebe eni maka bali akwa meije namake tamata Yahudia ndete kota Yerusaleme esi loi ele meije. Eleki esi rilukeni ete tamata maketa rebe tamata Yahudi more.”
11 Na aki biyai tit basit Paul ana kikir bai i taiyuwin an uman iutatanen naatu eo, “God Anun Kakafiyin iti na’atube eo, Orot iti kikir matuwan Jerusalemamaim Jew sabuw boro iti na’atube isan hinasinaf hinab Eteni Sabuw hinitih.”
12 Kena ami lene ibeteke mere hoko ami kai tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse rebe esi rue me kota Kaisareare, ami kotie rame bei Pauluse be, “Ntuane akeu siba lolete kota Yerusaleme yake.”
12 Aki iti tur anonowar ana maramaim sabuw nati’imaim hima’am bairi ai fefeyan ayai Paul au Jerusalem na isan a’otan.
13 Po Pauluse iralake be, “Le mula pine imi ranire? Imi ono ele mere eono laleku tia titinai. Esi kerike au pise esi bunu au sebeisi neka le au lulu Tuhane Yesuse neka.”
13 Baise Paul iyafuti eo, “Kwa aisim iti na’atube kwao kwarerey ayu dogorou ana babanin kwabitin? Ayu i men buwu fatumu akisin isan abogaigiwasomih, baise Jerusalemamaim Regah Jesu wabinamaim morob isan auman abogaigiwas.”
14 Ele mere isuka lene loko amiki hnaune mo, eleki ami lului neka kai ami kotie loko Tuhane be, “Pusulu uono bei Tuhane Ale neka.”
14 Yan baikitabirin isan asinaf, baise men karam. Imih aibagun naatu ao, “Regah ana kok na’atube namatar.”
15 Ami rue ete mere petua ilaru eleki ami aknekae amiki taneiaru eleki ami keu siba lolete kota Yerusaleme.
15 Veya bai’ab na’atube nati’imaim ama’am ufunamaim ai sawar abobuna au Jerusalem amisir.
16 Hoko sie ilaru bei me kota Kaisarea esi keu sakesa kai ami kena esi bete ami loko Manasone eni lumare, le eni lumare pine ami rue kenare. Manasone mere tamata bei nusa Sipruse kai ihlaleke loko Yesuse takwali peneka.
16 Seseria’amaim bai’ufununayah afa hinawiyi bairi ana orot Mason ana baremaim atit, iti orot ana tafaram i Cyprus, naatu i auman marasika baitumatumayan matar ma’am.
17 Kena ami luake me kota Yerusaleme, tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse ete mere esi sapa ami kena lale ndinate.
17 Ayen ana Jerusalem atitit ana veya baitumatumayah nati’imaim hima’am hiyasisir ai merar hiyi.
18 Ele bobanure Pauluse ikeu sakesa kai ami kena keu loko Yakobuse, kai pusue tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse esi elakaru esi lupu ete mere.
18 Marto Paul bairi ana James a’itin naatu nati ana veya’amaim regaregah ai’in etei nati’imaim hiru’ay.
19 Kena ami kotie hlamate beisi, eleki Pauluse ialena etesi be, kena ilepa Yesuse ete tamata makete rebe tamata Yahudi more, Alla Ionosi hlaleke lokoI.
19 Paul hai merar yi naatu i ana bowabow etei Ufun Sabuw wanawanahimaim God mi’itube ibais bowabow ana tur etei aneika busuruf idudur in yomanin easa’ub.
20 Kena esi lene ialena pela, eleki pususi isike Alla. Eleki esi beteke etei be, “Kwali! Suke arekwa be tamata Yahudi rebe esi lulu Yesuse esi boka titinai peneka. Sie meru pususi ono lulu Alla Eni pleta rebe Musa ilekire mise titinai.
20 Eo hinonowar ufunamaim etei’imak God ana merar hiy hibora’ara’ah. Imaibo Paul isan hio, “Taiu inaso’ob Jew moumurih na’in thousand ana fofonin hina baitumatumayah himatar. Baise etei’imak tekokok i ofafar hinabukikin hinabosiyasiyar.
21 Po esi lene kena ale be atetuke pusue tamata Yahudia rebe esi rue kai tamata maketaru, leke ono lulu Alla Eni pleta meru moneka. Kai kwali ahnausi leke esi sunate esi nanaru yake kai esi ono lulu ite tamata Yahudiaru iteki atataru yake.
21 Baise iti’imaim tur i iti na’atube hinowar, O i Jew sabuw iyab nati Ufun Sabuw hai tafaramamaim tema’am kubi’obaiyih Moses ana ofafar i hinihamiy, naatu hai kek hai ar men hina’afuw naatu Jew hai binanakwar men hini’ufunun.
22 Meije esi rekwa be amei peneka hoko esi tetamu neka.
22 Aki boro abisa ana sinaf, anayabin o ina ititit a tur i sabuw hinowaraka.
23 Hoko mise lesi aono lulu saisa rebe ami betekele meije be bei amia meiju sie ataya mei esi la loko Alla peneka.
23 Imih abisa anao na’atube inasinaf? Orot etei kwafe’en i hai omatanen ta God isan hio baifaro.
24 Akeri kaisi me Tuhane Eni Luma kena andita nanakwala lulu atate sakesa kaisi kai aseli kepene lesi kena koki esi buaru mina. Aono ele mere leke pusue tamata esi rekwa be soua kena ale rebe esi lenelu meru tinai mo kai ara lulu Alla Eni pleta meru sa.
24 Imih o i boro inikofanih bairi kwanan kouksouwen ana yohar wanawanan kwanarun naatu aribuh mafur o inibaiyanih aribuh hinamafur, saise o isa iti’imaim hibifufuwen sabuw boro hinaso’ob nati tur i baifuwen, anayabin i hiso’ob o i ofafar kubi’ufunun.
25 Kai arekwa lekwe be tamata makete rebe tamata Yahudi mo rebe esi hlaleke loko Yesuse pende, ami natue sulate lokosi peneka kena beteke saisa rebe ami teure be manane rebe rilukele ete tuhane tinai more kane yake. Kai kane lalakwe yake pise aklaline rebe emata le klosekele yake kai ono ntasite yake.”
25 Baise Ufunane sabuw baitumatumayah isah, aki fef ta ai yafar in hai tur a’owen bay uma matamatar isah hisisibor men hinaa, masanuw rara auman men hinaa, o for sikah birabir men hinaa naatu men hina’in hinisesebar kwanekwan.”
26 Eleki ele bobanure Pauluse ikeu sakesa kai sie ataya meru eleki esi ono lulu atate andita nanare. Eleki esi kusu me Tuhane Eni Luma kena esi beteke ete imame be petu ila atate andita nanare pela kai esi binatana kena palalu ete Allare esi palaule.
26 Marto Paul orot buwih bairi hai binanakwar eo na’atube kousouwih isan hirun, orot kwafe’en hikukusouwih i auman kusouw. Imaibo i na Tafaror Bar hai tur eowen veya biy boro kouksouwen ana yomanin nasawar naatu siwar orot ta’ita’imon isah hinasibor.
27 Petua itu kena andita nanakwala lulu atate mere elia nere, tamata Yahudia sie ilaru bei otoi Asia esi selu Pauluse me Tuhane Eni Lumare. Hoko esi umauke tamata bokala leke esi kerikeni.
27 Kousouwen in fur ta’imon yomanin tit baisawarinamih auman Jew sabuw afa Asia wanawanane hina hima’am Paul Tafaror Baremaim hi’itin. Sabuw kou’ay gagamin na’in hikura’ara’ahih himisir Paul bain bai’a’afiyin isan hinunuw,
28 Esi kloloe be, “Ei kwalia! Tamata Israele! Tapa ami mina! Tamata meije ikeu etia-etia neka. Iatetuke pusue tamata leke esi suka ite yake, kai lene loko lepata rebe Musa ilekilu yake. Ilepa tiae loko Tuhane Eni Luma meije. Meije ikeri tamata Yahudia mo kena kusu Tuhane Eni Lumare peneka. Esi ono tiae kena otoi moli meije!”
28 hitar koukuw hi’af hio, “Israel Oro’orot kwana kwaibaisi! Iti orot efan etei remor ana bai’obaiyenamaim it ata sabuw isah tur kakafin maiyow eo, naatu ata ofafar baihamiyin isan eo’o, naatu iti Tafaror Bar wabin ebi’afiy. Naatu kakafin gagamin anababatun sisinaf i kwana’itin, Ufunane Sabuw buwih hina hirun ata Bar Gagamin gubagub tibitin.
29 Esi beteke ele mere le esi selu Tropimuse tamata bei kota Epsuse, isakesa kai Pauluse me kotare, kai esi betinake Pauluse ikerini me Tuhane Eni Luma peneka.
29 (Iti na’atube hio anayabin Trofimus, Ephesusine nan hairi nati bar merar gagaminamaim Paul bairi hima hireremor hi’itih, naatu hinot i hibuwih bairi Tafaror Bar ana efanamaim hirun.)
30 Hoko pusue kota laleije hoha, kai pusue tamata esi bala uru lokoi, eleki esi kerike Pauluse kai esi lihini siri bei Tuhane Eni Lumare. Eleki esi kwara pusue pagare rebe ekeholi Tuhane Eni Lumare esi meture sosoli.
30 Nati bar merar gagamin ana sabuw etei kura’ara’ahih nan ufun hinunuw hitit Paul hibai hitain kwekwekwetar hitit Tafaror Bar gagamin ufunane hire. Naatu marta’imon etawan hihir.
31 Kena tamata rebe esi hoha mere esi ono kena esi bunu Pauluse, tamata sae me ibeteke ete solalua rebe Kaisare ipletaesie, esi elake be pusue kota Yerusaleme ehoha.
31 Paul hita’asabunimih hibiwa’an, baise tur marta’imon nunuw Rome baiyowayah hai ukwarin nowar Jerusalem wanawanan i uruw giririf mamatar.
32 Hoko solaluaru esi elake mere irana solalu utune esi elake sie ilaru kai solalua makete lekwe eleki esi bala lolete otoi rebe hohare. Kena tamata rebe esi hoha mere esi selu solaluaru hoko esi hleke bei teta Pauluse.
32 Matan kabiy baiyowayah orot afa hai ukwarih bairi buwih hinunuw hire kou’ay wanawanah hirun, sabuw kakafih baiyowayah hai orot ukwarih bairi hinan hi’itih Paul hirabirab hihamiy.
33 Eleki solaluaru esi elake mere ikeu loko Pauluse eleki ikerikeni, kai iulake esi loi. Kai itneu be, “Tamata meije sire? Iono saisare?”
33 Baiyowayah hai ukwarin na Paul biyan tit bai ana orot uwih chain rou’ab hibow hifatum, imaibo ibatiyih, “Iti orot i yait naatu abisa sinaf?”
34 Tamata bokala meru leini esi kloloe be elere, leini esi kloloe be elere. Hoko hoha titinai eti solaluaru esi elake irekwa mo be andia tinai. Hoko iulake keri Pauluse me esi otoi maka ruere.
34 Sabuw kou’ay wanawanan hibatabat asir hi’af hi’o kwanekwan, baiyowayan ukwarin sawar yabin abisa isan mamatar nowar gewasomih biwa’an men karam, anayabin uruwane ra’at imih baiyowayah iuwih Paul hibai hirun baiyowayah hai bar hiyari’y.
35 Hoko kena esi kerini roma me elana buai rulu bei Tuhane Eni Lumare, solaluaru esi tohini le tamata meru esi uru boka kuate kena bunui.
35 Paul hibai hirun wawanamaim hitit rakit sabuw hiturafef hi’itin, basit baiyowayah Paul hibora’ah hi’abar.
36 Hoko tamata bokala meru esi lulu mulisi kai esi kloloe be, “Bunui!”
36 Sabuw ufuh hitarkoukuw hina hio, “Kwa’asabun emorob!”
37 Kena solaluaru esi ono kena kusu le Pauluse me esi otoi maka ruere, Pauluse ibeteke loko solaluaru esi elake be, “Ntuane, au lepa kai ale totore saisa moyo?”
37 Paul hibai baiyowayah hai bar hirur auman baiyowayah hai ukwarin isan eo, “Karam boro tur ta atao itanowar?” Baiyowayan hai orot ukwarin Paul ibatiy, “O Greek tur iso’ob?
38 Yapine ale mere tamata Mesire rebe beluke meije ihohae pemerintare eleki ipletae tamata maka bunu usata ata me otoi nsekile, piseo?”
38 O men Egypt orot iti boro’omo sabuw 4,000 baiyow kwanekwaneyah ibow arar yan itit gawan isan ibirakit wari’en?”
39 Pauluse iralake be, “Mo, aure tamata Yahudi bei kota Tarsuse, kota elake me otoi Kilikia. Au kotie leke asuka kena au lepa ete tamata bokala meru mina.”
39 Paul iya’afut eo, “Ayu i Jew orot, Tarsus imaim atufuw Silisia wanawanan, bar merar gagamin ayu i ana matuwan ama’am imih akokok o baibasit ititu sabuw isah atao.”
40 Kena solaluaru esi elake isuka kena Pauluse ilepa etesi, eleki ikele kena elane eleki ibitike balai lokosi leke esi ndene, eleki pususi ndene. Pauluse ilepa lokosi kena sou Ibrani be,
40 Baiyowayah hai orot ukwarin baibasit Paul itin yen wawan afe’en bat umanamaim sabuw etei rutanih etei awah fot, imaibo Paul Hebrew turamaim eo hinowar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.