Atos 19
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Kena Apolose indi kota Korintuse sare, Pauluse ikeu papelake hena me otoi mere peneka eleki iluake me kota Epsuse. Ete mere itetue sie ilaru esi hlaleke loko Yesuse.
1 Apollos Corinth ma’am ana veya Paul tafaram ta ta oyaw wanane run tit remor na Ephesus tit. Nati’imaim bai’ufununayah sabuw afa titaurih.
2 Itneusi be, “Kwalia imi. Kena imi hlaleke loko Yesuse, imi supu Ro Misete peneko?”
2 Naatu bai’ufununayah ibatiyih, “Kwabitumatum ana maramaim Anun kakafiyin re iwani?” Hiya’afut hio, “Aki nati Anun Kakafiyin ana tur men kafa’imo hio anowar.” |alt="map" src="Pauljr3.tif" size="col" ref="Acts 19.2"
3 Itneu suikesi be, “Hoko kena baptise imire, imi hlaleke loko saisa kai sire iatetuke imire?”
3 Basit Paul ibatiyih, “Bo kwa bapataito i menatan kwabai?” Hiya’afut hio, “John Baptist nowan.”
4 Ibeteke lokosi be, “Yohanese ibaptise tamata rebe esi hleke bei lale tiare kai kotie ampune bei Alla kai lulu Alla leke ono dosa suike moneka. Kai ibeteke ete pusue tamata Israelaru be, “Suke imi hlaleke loko Ile rebe Iluake pamuli bei aure. Mere Yesuse.’ ”
4 Paul iuwih eo, “John ana bapataito i dogor baikitabiren kakafih hibihamiyen isan. Naatu orot ta wabin Jesu i ufunamaim nan baitutumin isan iuwih.
5 Kena esi lene Pauluse ilepa mere, esi suka supu baptisesi kena iteki Tuhane Yesuse Eni nane.
5 Tur iti na’atube eo hinonowar ufunamaim etei Regah Jesu wabinamaim bapataito hibai.
6 Kena Pauluse ibatake balai ndete babaisu, Ro Misete Ikbasa laleisu, Iono esi lepa kena sou mamaketa rebe esi rekwa mo kai esi lepae Sou bei Allare.
6 Naatu Paul uman tafah yara’aten yoyoban ana veya Anun Kakafiyin re iwanih menah botabir tur ta ta hio naatu tur Godane nan hi’orerereb.
7 Tamata meru kasuke sie butu esa lesini lua.
7 Orot nah etei i 12 iti kou’ay wanawanan.
8 Bulana telu Pauluse ikeu rame me luma ibada kai Iatetuke nehe titinai kai irare kaisi be, “Suke imi ono Alla Ipletae imi.”
8 Paul Kou’ay Bar run itafofor sumar tounu wanawanan sabuw bairi hio, God ana aiwob isan sabuw iuwih dogoroh rouw tafofofor.
9 Po sie ilaru ulu buasi ela hoko esi suka hlaleke loko Yesuse mo kai Pauluse eni lepate rebe Yesuse Isuka ihidupe eleire, esi lepa tia lokoe. Hoko Pauluse ikeu beisi kai ikeu sakesa kai eni maka luluaru lopai hkola rebe Tiranuse iatetuke kenare. Kai iatetukesi pela petu ete mere.
9 Baise sabuw afa dogoroh fokar, men kafa’imo hikok boro hititumatum naatu bebeyanamaim Regah ana ef gewasin isan tur kakafih maiyow hi’o. Basit Paul ihamiyih naatu bai’ufununayah buwih bairi hin. Veya matan yimo Tyrannus ana bai’obaiyen efanamaim ma bi’obaibiyih.
10 Iatetuke ete mere musuna lua. Hoko pusue tamata Yahudi kai tamata Yahudi mo me nusa Asiare esi lene Alla Eni lepate.
10 Iti na’atube ma sinaf kwamur rou’ab sawar, naatu sabuw etei nati Asia wanawanan Jew naatu Ufun Sabuw etei Regah ana tur hinowar.
11 Alla Iono Pauluse iono tanda herane.
11 Paul wanawananamaim God ina’inan fokarih maiyow sisinaf.
12 Mere, sepo tamata esi rana Pauluse eni lensore pise obite nurui rebe ilo kena akwaije rebe ipake pende kai esi tolae kena tamata makerakaru, esi mise sosoli kai ro tia rebe ukbasa lalesi usiri beisi.
12 Paul ana agesaf naatu ana faifuw i biyan gubamin hibai hin sawusawuwih biyah hiyayanowahih i hiyayawas naatu afiy kakafih auman i hibibihir.
13 — ausente —
13 Jew sabuw afa bar merar ta ta hirun hitit sabuw iyab biyahimaim afiy kakafih hitar sumih hima’am Regah Jesu wabinamaim hinununih. Naatu hai tur i iti na’atube hio, “Demon kakafih hinununih seven Paul ana orot wabin Jesu isan ebibinan i wabinamaim kwa abi’a’ari kwatit!”
14 — ausente —
14 Naatu Jew hai Firis Gagamin wabin Skeva natunatun etei seven i iti na’atube auman hisisinaf.
15 Po ro tiare ebeteke lokosi be, “Yesuse au renaI, kai Pauluse au rekwai, po imi kbasa kena sirie au mo.”
15 Baise afiy kakafin iuwih eo, “Jesu i ayu aso’ob naatu Paul auman i ayu aso’ob, bo kwa iyab?”
16 Eleki tamata rebe ro tiare ekbasaeni ibua lolete, ikakisi kai itetasi ktili titinai leke esi naya bei luma mere. Esi nayare esi lakwai elaka kai naya kalakue le ikahi esi pakiana me nanakwalaisu.
16 Naatu orot nati afiy kakafih hiwan ma’am misir bow yow tar, hai faifuw seb nunih ufun hitit segar biyah ererara ana bar hihamiy hibihir.
17 Tamata Yahudiaru kai tamata Yahudia mo rebe me kota Epsuse pususi lene mere, hoko rilasi kai esi isike Tuhane Yesuse Eni nane rame.
17 Jew sabuw etei naatu Ufun Sabuw etei iyab nati Ephesus wanawanan hima’am iti tur hinonowar ana veya, etei yah birubir fafar, naatu Regah Jesu Keriso wabin bora’ara’aten gagamin maiyow hitin.
18 Eleki tamata bokala rebe esi hlaleke loko Yesuse pende, esi luake naku neuna rebe akmena esi onolu me tamata maketa bobokala oasi.
18 Sabuw moumurih na’in iyab hina bai’ufununayah himamatar bebeyanamaim hitit abisa kakafin hisisinaf isan etei hi’e’en.
19 Tamata bokala beisi lekwe rebe akmena esi ono makmaure, esi lupuke esi buku makmauaru eleki esi busae me tamata bokala oasi. Bukua meru esi beline kasuke kepene perake usata butu lima.
19 Sabuw moumurih na’in iyab hikwerakwer hai buk hibow hina hibutuw naatu sabuw etei matahimaim hi’afusar. Naatu buk ta’ita’imon hai baiyan hibiyab i 50,000 drachma ana fofonin. Paul Efasis hai kwerakwer buk hi’afusar bat i’itah|alt="Paul watching Ephesians burn books" src="cn02003B.tif" size="col" loc="Act 19.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="19.19"
20 Bei mere hoko lepate kena Tuhane Yesuse elei rame ete tamata bobokala kai sie bokala beisi hlalekeNi.
20 Sinaf fairih iti himamataramaim Regah ana tur tasasar tit naatu busuruf ra’at ana fair bai yen.
21 Eleki kena meiju uono pelare, Alla Eni Ro Iono Pauluse lalei kena isuka keu lori otoi Makedonia kai otoi Akaya pine ilopai kota Yerusaleme. Ibeteke be, “Suke au keu lopai kota Roma sa kena au keu mpai kota Yerusaleme pelare.”
21 Sawar iti himamatar ufunamaim Paul ana not bogaigiwas Akaiya naatu Masedonia tafaram hairi wanawanahiwat remor na. Naatu na Jerusalem titamih ana not bogaigiwas eo, “Iti tafaram anabinanawan ufunamaim ayu boro anan Rome ana’itin.”
22 Hoko iulake eni tamata maka tapa luaru, Timotiuse kai Erastuse lori otoi Makedonia. Hoko luasi keu eike lori, eleyo irue ruai takwali mpai otoi Asia.
22 Basit ana baibais orot rou’ab Timothy, Erastus hairi iyafarih hin Masedonia wanawanan hima, i baise veya au gagaminaka Asia wanawanan imaim ma.
23 Kena mere, tamata ilaru esi hoha titinai me kota Epsuse le esi suka lene Pauluse eni lepate kena Yesuse mo.
23 Nati ana veya’amaim yare kakafin anababatun Ephesus wanawanan matar, anayabin Regah ana Ef isan.
24 Ete mere ile sae me eni nane Demetriuse, tamata tukane perake. Iono luma tone bei perake saka luma kena esi isike tuhane tinai mo, esi nane Artemise. Artemise mere bina. Eni makerike mere eono isupu kepene kokala etei kai eni tamata makerikaru.
24 Orot wabin Demetrius silver imaim sawar ebu’ur temamatar i nati’imaim ma’am. Iti orot i god babin wabin Artemis ana kwafiren gagamin ana yumatabe, silver amaim bu’ur sabuw hitotobon. Naatu nati bowabowamaim kabay gagamin maiyow bai ana sabuw isah rur.
25 Ilupuke pusue eni tamata makerikaru kai pusue tukane perake maketaru eleki ibeteke lokosi be, “Kwalia imi. Imi rekwa be ite supu kepene boka bei iteki makerike meije.
25 Basit ana bowayah etei e’af ayuwih naatu sabuw afa i bairi hai bowabow ta’imon auman e’af hiru’ay iuwih eo “Au sabuw kwanaso’ob, ata bowabow iti’imaim kabay gagamin tatain erur.
26 Po meije imi ruami selu kai lene saisa rebe Pauluse iono tamata meije esi hlaleke loko eni Allare kai ibeteke be Artemise mere Alla tinai mo. Batuke mei Epsuse mo, po mahake pusue otoi Asia meije, iumauke kai ilemake tamata bokala.
26 Naatu boun iti orot Paul abisa esisinaf i kwa taiyuw matamaim kwa’itin naatu tainimaim kwanonowar, god orot umahimaim tibiwa’an i men kafa’imo godamih.” Tur iti na’atube eo i orot babin moumurih maiyow yah ikitabir. Iti sawar i men Ephesus wanawanan akisin emamatar, baise Asia wanawanan etei kafa’imo nisawar.
27 Esi lepa tiae loko iteki makerike meije hoko sae sabe luma rebe ite kerikele meije moneka. Po batuke mere mo, esi noake be Artemise mere tuhane tinai mo rebe elake moneka. Hoko namake iteki tamata esi isike Artemise mone piseo. Mere malere titinai le pusue tamata mei otoi Asia kai tamata mei pusue nusa kai ite hlaleke lokoe sa.”
27 Iti ata bowabow i kakafin wanawanan run naatu ata bowabow wabin boro na’af, men wabit akisin na’af, baise god babin Artemis ana kwafiren bar gagamin auman boro yabin en namatar. Naatu sabuw nati Asia wanawanan, naatu tafaram wanawanan sabuw etei iti god babin hikakafiy hikwakwafir boro nuhih nabur.”
28 Kena esi lene lepate mere hoko esi nasu kai esi biuwe rame be, “Artemise elake! Tamata Epsuse esi maka hlaleke!”
28 Sabuw hiru’ay hima iti tur hinonowar higagamat himisir hiwow hio, “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe gagamin.”
29 Eleki tamata meiju kai tamata maketa bokala lekwe esi nasu papelake otoi me kota mere eleki esi kerike Gayuse kai Aristarkuse tamata bei otoi Makedonia rebe luasi keu sakesa kai Pauluse ramere. Eleki esi lihi luasi loko otoi elake kena tamata me kotare esi lupu kenare.
29 Basit nati bar merar gagamin wanawanan uruw ra’at, na hibuyuw ne hibuyuw hinunuw. Masedonia orot rou’ab Gaius Aristakus hairi Paul bairi hinanawan hinan hibuwih hinunuw hin sabuw hai rou’ay efan gagaminamaim hitit.
30 Pauluse isuka kusu loko tamata bokala meru po eni tamata maka luluaru esi lakeni.
30 Paul akisin i kok sabuw nahimaim tatit, baise bai’ufununayah hi’otan.
31 Kai tamata elaka me otoi Asia rebe Pauluse eni ebearu esi nauke lokoi leke ikeu me luma elake kena otoi maka lupure yake.
31 Nati tafaram wanawanan hai orot gagamih, iyab Paul ana ofonah auman tur hiyafar hifefeyan men hikok boro tan kou’ay ana efan gagaminamaim yumatan ta’ototait.
32 Hoko leini esi biuwe elere, yo leini esi biuwe ele mere, le tamata bokala bei sie meru esi rekwa mo be esi luake ete mere kena saisa.
32 Nati ana veya’amaim kou’ay ana efanamaim uruw i na’at, sabuw afa nati’imaim i tur ta hiwow hio, sabuw afa ni’imaim ibo tur ta hiwow hio. Naatu sabuw au moumurihika i men kafai hiso’ob aisim hina iti kou’ayamaim hitit.
33 Eleki tamata Yahudiaru esi ulake tamata sae eni nane Aleksandere leke ikele mpe tla. Eleki ibitike balai loko tamata bokala meru kena ilepa.
33 Naatu Jew sabuw afa Alexander hibonawiy hitit nahine bat, naatu sabuw afa roube’aten tur hitin, imaibo Alexander umanamaim sabuw rutanih awah fot naatu i taiyuwin wasfafarin isan ana tur eo.
34 Po kena esi rekwa be ile mere tamata Yahudi, hoko esi suka lene lokoi mo eleki esi biuwe be, “Artemise elake, tamata Epsuse esi maka hlaleke! Artemise elake, tamata Epsuse esi maka hlaleke!” Esi biuwe kasuke olasa ului lua.
34 Baise nati veya’amaim i hi’inan Alexander i Jew orot, imih sabuw etei au ta’imon hiwow sawar ta’imon isan hio inan hours rou’ab sawar. “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe Gagamin!”
35 Eleki kota mere esi sekertarise iono tamata bokala meru esi ndene kai ibeteke lokosi be, “Kwalia imi, lene mina! Mei nusa meije pusue esi rekwa be kota Epsuse maka raka luma Artemise elake kai batu moli rebe etetu bei ndete lanite moyo?
35 Inan yomaninamaim bar merar ana kirumayan sabuw rou’ay gagamin eotatanih inan nuwarob e’afuw basit eo, “Ephesus ana orot ana babin! Sabuw etei hiso’ob Ephesus bar merar i god gagamin Artemis ma’uh ema’am. Iti kabay kakafiyin marane hea’obow re’er boun iti inu’in auman ma’uh ema’am.
36 Hoko imi ndene mina kai ono saisare akmete kuate yake le yele mere pusue rekwae.
36 Iti sawar i boro men yait ta nayaubamih, isan imih kwa yate enub kwamare naatu men abisa ta nota’e mata nakabiy kwanasinafumih.
37 Le tamata lua meiju imi kerisi lomei peneka, po esi ndeae yelu molia bei iteki luma Artemise mo kai esi sobue esi nane mo.
37 Kwa iti orot kwabow kwana ai’itih i men Tafaror Bar ana sawar ta hi’afiy o ata god babin isan tur kakafih hi’omih.
38 Sepo Demetriuse kai eni tamata makerikaru esi nanu sae, hoko suke esi kerie ete tamata maka teu pakala, leke esi teu pakala kenae. Tamata elaka maka teu pakalaru esi me otoi ete mere.
38 Baise Demetrius ana bowayah orot bairi orot babin isan hai gamin tur afa hinama’am na’at, ata orot gagamih tur nowarayah i tema’am. Naatu tur nowar yababan yabaituturin isan ana efan i bobotawiyin inu’in boro hinan imaim hiyabaitutur.
39 Po sepo imi suka saisa maketa lekwe, hoko suke tamata elaka mei kotare lupu lokole leke lepa polie.
39 Baise yababan tur gagaminaka omih na’at i kwanan Kou’ay Bar gagaminamaim orot tur nowarayah matahimaim a yababan kwanaorereb tur nowarayah boro hinayabunei.
40 Le saisa mo yo petu meije imi hohae kota meije. Mere imi ono sala. Sepo tamata elake iluake lomei pine esi tutuke ami hoko au lepa sasaisa mo.
40 Naatu boun hibubuyuw isan hina’af tanarun hinabibatiy boro tanao kwanekwan, anayabin tur ana’an it men taso’ob naatu it men karam boro asir tanao tanifufuwen.”
41 Eleki kena ilepa mere pela, iulake esi leu bei mere.
41 Iti eo ufunamaim, sabuw iuwih hai ubar hin.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.