Atos 17

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Eleki Pauluse kai Silase luasi keu rame, esi keue kota Ampipolise kai kota Apolonia eleki esi luake ndi kota Tesalonika. Ete mere tamata Yahudiaru esi luma ibada me.
1 Hiremor hina Amfipolos naatu Apolonia bar merar hihamiy naatu hina Thessalonica hitit, nati’imaim i Jew hai kou’ay bar ta batabat.
2 Hoko Pauluse ikeu me luma ibada mere, le piasare tamata Yahudiaru esi luma ibada me, hoko ikeu ete mere. Mikua telu atutu esi petu pleiaru ilepae Alla Eni lepata rebe lekiule ete tamata ete meru.
2 Paul ana yawas mar etei esisinaf na’atube in kou’ay bar run, Baiyarir veya tounu wanawanahimaim buk rusasar tur hai yabih sabuw bairi hima hidudur.
3 Iatetukesi elere, “Kwali beta imi, Alla Eni lepata meru ebeteke be Ile rebe Alla IulakeNi kena Iono hlamate tamatare suke Isupu susate pine Imata kai Ikwana suike bei tamata matale. Yesuse mere pine au betekeNi ete imi be, Ile rebe Alla Iulakeni kena Iono hlamate tamatare.”
3 Buk wanawanan dinab hikikirum kubuna hai tur eowen eo, “Keriso i biyan nababan namorob naatu morobone namisir maiye.” Naatu Jesu isan iti aorereb kwanonowar, God ana Roubinen Orot. Keriso’oban i nati.
4 Eleki tamata Ibrani sie ilaru esi lene loko eni lepataru hoko esi lulu Pauluse kai Silase. Kai tamata Yunani bokala lekwe rebe esi hlaleke loko Allare kai tamata bina rebe esi ono elake, esi lulu Pauluse kai Silase lekwe.
4 Sabuw afa Paul yah ikitabir naatu Paul Silas hairi hikofanih. Na’atube Greek sabuw rou’ay gagamin God hikwakwafir auman hirun, naatu bar merar baibin ukwarih auman hirun. |alt="map" src="Pauljr2.tif" size="col" ref="Acts 17.4"
5 Po Tamata Yahudia maketaru lalesi tia hoko esi lupuke tamata neuna me Pasare rebe esi kerike more leke esi ono neuna me pusue kota mere. Eleki esi bala uru loko Yasone eni lumare kena nikwa loko Pauluse kai Silase leke sirie luasi me muli loko tamata bokalaru.
5 Baise Jew sabuw hibobowen sabuw ef yan rimurih hibow kou’ay gagamin himatar. Naatu nati bar merar gagamin wanawanan hibuyuw hinunuw hin Jason ana bar hiyi hirab. Hikokok Paul Silas tibunuwih hitama’am na’at tabotaitih sabuw titih.
6 Po esi tetue Pauluse kai Silase mo hoko esi kerike Yasone kai sie ilaru lekwe, rebe esi hlaleke loko Yesuse eleki esi nehasi loko elaka rebe esi kbasa me kota mere. Esi biuwe be, “Elaka imi, tamata meiju esi hoha papelake otoi. Meije esi luake mei iteki kotare peneka.
6 Baise hirun hinunuwet ana veya’amaim men hititourih. Basit Jason hibai hifatum baitumatumayah bairi hitainih hina bar merar hai orot gagamih biyah hitit hiwow hio, “Iti orot tafaram wanawanan sabuw hai ma hi’a’afiy hinan boun hina iti ata bar ata merar hitit.
7 Kai Yasone iono esi rue kaini. Pususi ono sala kena Kaisare Roma eni pletaru, le esi beteke be kamale makete me lekwe Eni nane Yesuse.”
7 Jason hai merar yi buwih ana baremaim hima aiwob orot Caesar ana ofafar hi’astu’ub teo, Aiwob orot ta i ema’am wabin Jesu.”
8 Hoko kena tamata bokala kai elaka me kota mere esi lene lepate mere, kaplalesi.
8 Tur iti na’atube hio hinonowar sabuw rou’ay gagamin na’in naatu bar merar hai orot gagamih hai not hikwaris.
9 Eleki elaka meru esi ulake Yasone kai sie maketa rebe esi hlaleke loko Yesuse esi seli kepene mina, pine esi supu tie.
9 Basit bar merar orot gagamih Jason naatu orot afa bairi kabay hi’uwih hibaiyan, imaibo hibotaitih hin.
10 Kena kpetu mere neka tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse esi bete Pauluse kai Silase luasi lori kota Berea. Eleki kena luasi luake ndi Bereare, luasi keu me tamata Yahudiaru esi luma ibadare.
10 Hima in mar fo, basit baitumatumayah Paul Silas hairi hiyafarih au Berea hin, naatu hina nati’imaim hititit ana veya mutufor hin Jew hai Kou’ay Bar hirun.
11 Tamata Yahudia ndi kota Bereare lalesi mise lesi bei tamata Yahudia mpai kota Tesalonikare, le esi lene Alla Eni lepate rebe lekie kena Yesuse kena lale ndinate. Kai pela petu esi baeke buku rebe ebeteke Alla Eni lepataru leke esi rekwa be Pauluse eni lepata meru sakesa kai Alla Eniele pibe mo.
11 Nati sabuw i dogoroh hibotawiy men Thessalonica sabuw na’atube’emih. Tur hinonowar i yah bai kwanekwan hima hinowar veya matan hiyi hai buk hiyab hikok hitaso’ob Paul abisa eo i turobe Buk eo’omaim eo ai en?
12 Tamata bokala beisi esi hlaleke loko Yesuse, kai elaka bokala bei me otoi Yunanire, bina mokwai esi hlaleke loko Yesuse lekwe.
12 Naatu sabuw moumurih maiyow hitumatum, Greek baibin gagamih afa naatu orot moumurih na’in auman hitumatum.
13 Po kena tamata Yahudia mpai kota Tesalonikare esi rekwa be Pauluse ilepae Alla Eni lepataru ndi kota Berea lekwe, hoko esi lori kota Berea leke esi rana tamata Berea laleisu leke laleisu tiake Pauluse.
13 Baise Jew Thessalonica hima’am Paul Berea bibinan ana tur hinonowar ana maramaim hirabon hina yare baimatarin isan hikukeraker.
14 Hoko tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse me kota Bereare esi ulake Pauluse ikeu akmete lope meite leini, eleyo Silase kai Timotiuse luasi rue rame me kota Berea sa.
14 Naatu baitumatumayah marta’imon Paul hibai hiyafar autor re. Baise Silas Timothy hairi Berea hima.
15 Eleki tamata rebe esi bete Pauluse roma mpe kota Atenare esi leu lolete Berea. Pauluse inaukesi loko Silase kai Timotiuse leke luasi luake nununu lokoi.
15 Orot afa Paul hinawiy bairi hina Athens ana fofoninamaim hihamiy, imaibo i himatabir. Paul iuwih eo, “Kwanan Silas Timothy hairi kwana’uwih saisewat hinan bairi anita’imon.”
16 Kena Pauluse inamake Silase kai Timotiuse luasi me kota Atenare, laleije tia titinai le iselu berhala me kota mere uboka kuate.
16 Paul Athens imaim Silas Timothy hairi ma kakaifih wanawanan, nati bar merar hai totob awan karatan hima’am i’itih isan men iyasisir.
17 Hoko Pauluse kai tamata Yahudiaru kai tamata maketa rebe esi hlaleke loko Allare esi lepa kai lomai me luma ibadare. Kai pela petu ilepa kai tamata rebe itetuesi me pasare lekwe.
17 Basit in Kou’ay Bar run Jew naatu Ufun Sabuw iyab God hibitumitum bairi hio, naatu mar etei ahar efanamaim sabuw iyab nati’imaim hinan iti sawar isah i hai tur eo’owen.
18 Kai kurua bei tamata toini rebe esi nane Epikurose kai Stoare esi rare kaini lekwe. Eleki leini esi beteke be, “Eh, tamata meije irekwa eni saisa? Irekwa misete sasaisa mo po ilepa boka titinai.” Kai leini lekwe esi beteke be, “Mei saka ilepae yelu rebe tamata bei nusa maketa esi kotie lokoule.” Esi lepa ele mere le Pauluse ilepae loko Yesuse kai Yesuse Ikwana suike.
18 Naatu orot afa Epikuria kirum efanane hititit naatu orot afa Sitoik kirumane hititit Paul bairi hibas, so’obayah afa hio, “Iti orot rarik kartatanenayan abisa eo’oweh?” Afa hio, “I ana itinin nanawan hai god isah eo.” Iti na’atube hio anayabin Paul i Jesu morobone mimisir maiye isan bibinan.
19 Hoko esi betei kena ikeu lupu kai esi ntuana me Ulate Areopaguse. Eleki esi beteke lokoi be, “Ntuane, ami suka rekwa amu sou beluke rebe alepaule,
19 Basit Paul hibai hinawiy hina kaniser Areopagus kou’ay nahimaim hitit naatu hio, “Aki akokok iti bai’obaiyen boubun sabuw kubi’obaibiyih inao ana nowar gewas.”
20 le ami lene alepae yelu rebe ami nati more, hoko ami suka rekwa pusue meru esi natire.”
20 Sawar afa i’o aki anonowar i tur afa boubun aki isai, imih akokok o inakubunabuna gewas inao ananowar.”
21 Esi kotie ele mere le pusue tamata Atena kai tamata maketa rebe esi rue ete mere esi kerike moneka, le batuke esi suka lepae kai lene sou beluke.
21 Athens tafaram matuwan naatu nahtoumanih iyab makwaniyih hai bowabow mar etei tur boubun menamaim tenonowar i boro hinab nati ef yanamaim hinao hinareremor aurih bowabow en.
22 Hoko Pauluse ikele me tamata rebe esi lupuke lomai me Ulate Areopaguse mere oasi, ibeteke lokosi be, “Ina kai amaya mei Atena! Au selu imi ono sasaisa neka imi lulu imi maka hlaleke titinai.
22 Paul kaniser hai kou’ay Areopagus nahimaim misir eo, “Athens orot! Ayu kwa ai’iti kwa etei i a yawas yayasairenamaim kwama’am.
23 Le kena au keu mei imi kotare keholi, au selu imi otoi maka kotie lakwaiju, au tetue lekite kena otoi maka tolae tanei kena riluke ete Alla sae me be, ‘Ete Alla rebe renaI mo.’ Hoko Alla rebe imi kotie lokoIje po imi renaI more, Ile mere pine au lepaeNi ete imire.
23 Anayabin iti bar merar abat areremor akwafiren efan etei aitah, na’atube sibor ana gem ta aitin tafanamaim iti na’atube kwakirum. ‘God wa’iwa’irin takwakwafir.’ God nati wa’iwa’irin kwakwakwafir, baise men kwaso’ob nati God i yait, imih boun akokok nati isan anaorereb kwananowar.
24 Mere Alla rebe Iono lanite kai tapele kai pusue taneia mei kenare, Ile mere pine Tuhane rebe Ipletae lanite kai tapele. Kai luma rebe tamata esi onolu ete saisa rebe esi hlaleke lokoule, Irue kena mo,
24 God iti tafaram sinaf naatu tafaram wanawanan sawar etei auman sinaf himatar. I mar tafaram ana Regah baise i men orot umahimaim Tafaror Bar hiwowowab imaim ema’amamih.
25 kai tamata itapaI moneka, le Ile mere pine Iono tamata ihidupe. Iono tamata inasi kai Iriluke pusue yelu ete tamata.
25 Naatu orot umahimaim abisa mamatar i men ekokok nab, anayabin yawas naatu yourabad naatu sawar tutufin etei i akisin biyanane na sabuw yawas tebaib.
26 Iono pusue tamata nusa totoini mei nusa meije bei tamata esa neka, kai Iono esi rue papelake otoi mei nusa meije. Ile lekwe pine Iono petu kena ruele tamata kai tamata imata kai otoi kena esi rue etiare bei menai sa.
26 Orot ta’imon biyanane sabuw menan ta ta tafaram tutufin etei karatan, nowanowah hibai tema’am. Naatu marasika yakitifuw hai veya anababatun yai, sabuw iyab tafaram menatan hinab nowanowah namatar hinama’am i so’ob hai veya yai.
27 Alla Iono ele mere ete tamata leke esi nikwa lalane kena hlaleke lokoI. Kena esi nikwa lokwoije esi tetueNi noma. Yo esi tinaije, Tuhane Ilau bei ite pusuma mo.
27 God iti na’atube sinaf, saise sabuw hitatit hitanuwih naatu umah hitaruteteyan hitanan boro hitatita’ur. Baise i men ef yok na’in ema’am, it ta’ita’imon sisibitamaim ema’am.
28 Ile mere Alla rebe Iono ite hidupe, kai aleli kai ite mei nusa meije. Mere lupe tamata maka rekwa sie ilaru bei imi esi beteke be,
28 Anayabin ’i ana fairamaim it yawasit tama taremor biyat ebi’e’etaw. Kirumamaim tur kabumih kwakikirum na’atube, ‘It i natunatun.’
29 Ina kai amaya, ite meiju Alla Eni nanae. Hoko ite noake be Alla Isakesa kai yelu lakai bei mase pise perake pise batu yake. Yelu lakai meru batuke tamata sionolu lulu esi rekwaule.
29 Isan imih it i God natunatun ai’in, men tananot God ana itinin i gold o silver o kabay ta sabuw tar so’obayah i hai yumatabe hitar hirouwen ebatabatamih.
30 Akmenare tamata esi rekwa Alla Isuka esi onore mosa, hoko Iteu pakala kena iteki dosaru mosa. Po pamuli meije Iulake pusue ite tamata mei nusa meije leke hleke bei ono dosa.
30 Marasika God it ata kasiy ata tengogor i’itah etei was tanen, baise boun sabuw tutufin etei dogorot baikitabir isan ebiyunit tanasinaf.
31 Le Alla Iteu petu sae me peneka kena teu pakala ete pusue tamata mei nusa meije kena nkenale. Alla Ibitike Ile sae kena ono mere peneka. Ile mere Yesuse rebe Alla Iono Ikwana suike bei matale kai ite rekwa be namake Iteu pakala ete ite tamata lulu iteki nsalalaru.”
31 Anayabin veya ta yayakitifuw i ema’ama, nati’imaim orot ta tafaram tutufin etei ef gewasinamaim baibatiyin isan i rubinika, naatu nati orot it itinin baiturobe isan i morobone bora’ah maiye.”
32 Kena tamata meru esi lene Pauluse ibeteke be Alla Iono Ikwana suike bei matale, hoko sie ilaru esi malie Pauluse. Kai sie ilaru lekwe esi beteke be, “Ami suka lene alepae loko meije rebai makete neka.”
32 Morobone misir maiye isan Paul eo hinonowar ana maramaim hi’iyab himarib. Baise afa hikok veya ta na maiye baidudur nowar isan hifefeyan.
33 Eleki Pauluse ikeu bei maka lupuke lomai mere ne.
33 Nati’imaim Paul kaniser hai kou’ay ihamiyih misir in.
34 Po sie ilaru esi lene loko Pauluse kai esi hlaleke loko Yesuse. Bei sie meru, Dionisiuse, esi ntuane sae me ulate Areopaguse kai bina sae eni nane Damarise, kai sie ilaru lekwe.
34 Orot afa hitumatum Paul hi’ufunun, naatu Areopagus ana kou’ay wanawananamaim orot wabin Dionysius auman itumatum naatu babin wabin Damaris naatu baibin afa auman hitumatum.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.