Atos 15

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Eleki tamata Yahudi telu pise ata rebe esi hlaleke loko Yesuse pende esi luake me kota Antiokia bei mpai otoi Yudea. Eleki esi atetuke tamata Yahudi mo rebe esi hlaleke loko Yesuse ete mere be, “Kwalia imi, sepo imi supu sunate lulu Alla Eni pleta rebe Musa ibetekele mo, hoko Alla ono imi hlamate mo.
1 Orot afa Judea’ane hire hina Antioch hitit baitumatumayah nati’imaim hima’am hi’obaibiyih hio, “Kwa i Moses ana ofafar eo na’atube a’ar mo’oh hina’afuw kwa boro yawas kwanab.”
2 Po Pauluse kai Barnabase luasi rare ktili kaisi loko hnaune mere hoko luasi lepa ktili kai tamata Yahudia meru. Eleki jemate toini esi elakaru esi teu Pauluse kai Barnabase kai tamata maketa ilaru lekwe bei tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse ete mere leke esi keu lolete Yerusaleme kena esi lepa loko yelu meru kai Yesuse Eni maka ulaka kai penatua ete meru.
2 Paul, Barnabas hairi iti bai’obaiyen isan nati orot bairi higam tur manin maiyow hio, basit Paul Barnabas hairi naatu Antioch orot afa na Jerusalem tur abarayah naatu regaregah ai’in bairi iti tur yamutufurin isan hirubinih.
3 Hoko jemate toini esi elaka me Antiokiare esi betesi siri bei kotare, eleki esi keu keholi otoi Penisia kai otoi Samaria. Kai me otoi meru esi alenake be tamata maketa rebe tamata Yahudi more esi hlaleke loko Yesuse peneka. Hoko Tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse esi lene mere, lalesi ndina titinai.
3 Ekaleisia ana kou’ay wanawananamaim iti sabuw hiyafarih hin. Naatu hiremor hina Fonisia naatu Samaria’amaim hi’afuwabon hirabon. Ufun Sabuw mi’itube God hibai hibitumatum isan hai tur hi’owen, naatu baitumatumayah nati’imaim hima’am iti tur hinowar yasisir dogoroh awan karatan.
4 Eleki kena esi luake me Yerusaleme, tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse, Yesuse Eni maka ulakaru kai penatua ete meru esi sapasi. Eleki luasi alenake pusue rebe Alla Iono esi onoule ete tamata Yahudi more.
4 Hina Jerusalem hititit ana veya’amaim, God ana ekaleisia, Tur Abarayah, naatu regaregah ai’in etei nati’imaim hima’am hai merar hiyi. Naatu Paul Barnabas hairi hibinanawan ana veya God isah mi’itube sisinaf hai tur hio’owen.
5 Po sie ila bei tamata Parisi toini, rebe esi hlaleke loko Yesuse pende esi kele kai esi beteke be, “Tamata rebe tamata Yahudi more suke esi supu sunate kai esi lulu Alla Eni pleta rebe Musa ibetekule.”
5 Baise baitumatumayah afa Pharisee hai kou’ayane himisir hio, “Nati sabuw i boro hai ar kanabih hina’afuw naatu tana’uwih Moses ana ofafar hini’ufunun.”
6 Eleki Yesuse Eni maka ulakaru kai penatuaru esi lupuke lomai kena esi lepa loko lepate mere.
6 Tur Abarayah regaregah bairi hina hiku’ay iti baibat nutitiyin isan
7 Eleki petua ilaru bei esi lepae loko lepate mere mina, Petruse ikele kai ibeteke be, “Ei, kwalia! Imi rekwa be Alla ililake au bei ite bei akmena sa, leke au lepae Sou Misete ete tamata maketa leke esi hlaleke loko Yesuse.
7 Manin maiyow hibas inan ufunamaim Peter misir eo, “Taitu baitumatumayah kwa kwaso’ob marasika God ayu kwa wanawanamaim rubinu iti Tur Gewasin Ufun Sabuw isah binan isan, saise i auman iti tur hitanowar naatu hititumatum.”
8 Kai Alla rebe Irekwa tamata lalei, Iatetuke peneka be esi supu rue sakesa kaiNi, le Ro Misete Ikbasaesi, saka itere neka.
8 God orot etei dogoroh i so’ob, imih Anun Kakafiyin it bitit na’atube Ufun Sabuw auman itih, nati’imaim ebi’obaiyit God nati sabuw auman ibasit ebowabow.
9 Kai Alla Itebi ite beisi mo, kai Iampunesi lale neune le esi hlaleke loko Yesuse saka itere lekwe.
9 God it isat esisinaf na’atube i auman isah ef ta’imon esisinaf, anayabin i hai baitumatumamaim dogoroh eyayafur.
10 Ele mere hoko meije imi ono kena imi lene loko Alla mo yake. Mere imi ulake tamata Yahudi mo rebe esi hlaleke loko Alla pende, esi ono lulu Musa eni pleta bei Alla mere yake. Le iteki ntuana mena kai ite ruama lekwe ktili kena ono lulu mo.
10 Naatu boun aisim bit gagamin it uwatanah naatu it men karam tata’abar i kwabai bai’ufununayah tuwabuh kwayara’ah God routobon kwabitin.
11 Kai ite hlaleke be ite supu hlamate le Tuhane Yesuse Kristuse laleIje noa itere, eteise sakesa neka.”
11 En! Baise, manaw kabeber ata Regah Jesu’umaim nan it ta’ita’imon taitumatum tabai biyawasit na’atube ibo hitumatum hibai yawas itih.”
12 Hoko pususi ndene, eleki esi lene loko Pauluse kai Barnabase luasi alenake pusue yelu rebe heranelu rebe Alla iono luasi onolu ete tamata makete rebe tamata Yahudi more.
12 Kou’ay nati etei awah fot hima Paul Barnabas hairi God ina’inan fokarih naatu baifofofor mi’itube i wanawanahimaim Ufun Sabuw isah sisinaf i hai tur hiowen hima hinowar.
13 Eleki kena luasi lepa pelare, Yakobuse, tamata elake bei jemate toini me Yerusaleme, ibeteke be, “Kwalia imi lene loko au,
13 Hio in sasawar ufunamaim, James misir eo, “Taitu naatu tuwai’inah anao kwananowar!
14 minae Simone Petruse ibeteke Alla laleI noa tamata makete rebe tamata Yahudi more memenaije ete ite peneka. Hoko Ililake beisi kena rue kaiNi.
14 Simon iti boun mi’itube God ana naniyan wantoro’ot Ufun Sabuw wanawanahimaim bow i ana sabuw nowan himatar kakaifih isan iti kubuna tanowar.
15 Alla Eni lepata rebe nabia akmenaru esi lekiule lekwe elulu Petruse eni lepataru. Nabi sae ileki be,
15 Dinab oro’orot hai tur etei iti tur isan i tibasit. Bukamaim iti na’atube eo.
16 ‘Au luake suike,
16 ‘Iti ufunamaim ayu boro ana matabir, Regah eo,
17 Au bitikeni leke pusue tamata maketaru
17 Saise sabuw afa boro ayu hinanuwuhu hinan,
18 Aure, imi Tuhane,
18 Imih Regah eo, iti i marasika eo hinowaraka.’
19 Yakobuse ibeteke be, “Kwalia imi, ite pletae tamata Yahudi mo rebe esi hlaleke loko Allare kena esi lulu pusue Musa eni pleta bei Allare yake, le esi ktili kena esi ono lulu mo.
19 “Iti i ayu au not,” James ikofan eo maiye, “Ufun Sabuw God isan temamatabir men tana’otanih.
20 Po suke ite leki sulate etesi kai ahnausi leke batuke esi lulu hnauna meiju: Esi kane manane rebe rilukele ete berhalare yake, kane aklaline rebe ematae tlosekele yake, kai kane lalakwe yake. Kai esi ono ntasite yake!”
20 Baise nati efanin fef tanakirum hai tur tana’owen, bay sibor hiya’ay biyah eregubagub auman men hinaa, men hina’in tabitabir hiniwa’an kwanekwan, masanuw sikah birabir naatu wanawanah rara auman men hinaa.
21 Sepo esi lulu meru hoko esi mise kai ite tamata Yahudi. Esi rekwa meiju le bei akmena sa, Alla Eni lepata rebe Musa ibetekele, esi beteke me papelake kota. Kai eti roma meije Alla eni lepata meru baisele rame me luma ibadaru peneka pela petu pleije.
21 Anayabin Moses ana ofafar i kwamur moumurin maiyow Kou’ay Baremaim Baiyarir Ana Veya mar etei hibiyab hibinan hinonowar.”
22 Eleki Yesuse Eni maka ulakaru, penatuaru kai pusue tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse me Yerusaleme esi teu lepate esa kena esi rana tamata kuila beisi kena ulakesi keu lori kota Antiokia sakesa kai Pauluse kai Barnabase. Hoko tamata rebe ranasi meru, Silase kai Yudase. Yudase kotine Barsabase lekwe. Sie lua meru tamata elaka bei tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse me Yerusaleme.
22 Imaibo tur abarayah, Regaregah ai’in naatu kirisiyan sabuw bairi hita’imon hai not hibogaigiwas orot afa kou’ayomaim roubinih Paul Barnabas bairi au Antioch baiyafarih isan hio. Basit Judas wabin ta Barsabas, Silas hairi hirubinih, iti orot rou’ab i baitumatumayah hai bonawiyenayah orot gagamih.
23 Eleki Yesuse Eni maka ulaka kai penatuaru esi leki sulate lekwe kena natue kaisi. Sulate mere be,
23 Naatu fef i iti na’atube hikirum hitih hibai hin.
24 Ami lene be tamata sie ilaru bei ami esi luake lome eleki saisa rebe esi atetukele eono susae imi lalemi kai ehohae imi, po esi lome loko imire ami ulakesi mo.
24 “Aki tur anowar orot afa aki ai kou’ayane hitit hina hai turamaim abisa hio i kwa anot hikwaris. Naatu nati orot i men kafai aki biyai’ine fair aitih nati tur hibai hinamih.
25 Hoko ami pusuma lalema esa kena teu sie ilaru. Mere Silase kai Yudase kena ulakesi keu loko imi sakesa kai Barnabase kai Pauluse rebe ami nete lokoise.
25 Isan imih aki aru’ay ao aibasit tur abarayah afa arubinih kwa isa abiyafarih. Iti orot i boro ata ofonah Barnabas Paul bairi hinan.
26 Mahake Pauluse kai Barnabase luasi supu bunu le luasi lepae Sou Misete kena Yesuse Kristuse.
26 Iti orot rou’ab ata Regah Jesu Keriso wabin isan hai yawas etei hikwahir tebowabow.
27 Hoko ami ulakesi loko imi. Sie lua meru esi lepa ete imire sakesa kai lekie me sulate neka.
27 Imih Judas Silas hairi kwa isa abiyafarih, i boro hinao kwanowar sawar ta’imon iti fefemaim akikirum na’atube.
28 Ami ulakesi kai natue sulate meije kaisi le ami teu lepate mere bei Ro Misete. Lepate mere rebe ami teue be ami pletae imi ono lulu pusue Musa eni pleta bei Allare moneka rebe imi ktili kena ono lulu more po batuke imi lulu atata meiju:
28 Aki Anun Kakafiyin bairi aibasit men bit gagamin atit kwatab, ofafar iti bai’ufnunin isan aibasit abit sisibinamaim.
29 Imi kane manane rebe rilukele ete berhalare yake, kane binatane esi lalakwe yake, kane aklaline rebe ematae tlosekele yake kai heti bei ono ntasite. Sepo imi raka nanami mimise bei yelu meije hoko imi mise kai ami tamata Yahudi. Sou bei amire esale meije mina. Hlamate.”
29 Bay wagaburisah hisisibor men kwanaa, for rara auman men kwanaaf for sikah hibir himomorob men kwanaa, naatu in baisesebar kwanekwan i kwanahaiw. Sawar iti ao na’atube kwanasisinaf kwa a ef etei boro namutufor. Gewasinamaim aotuturi, kwanama.”
30 Hoko esi ulakesi keu lori kota Antiokia ne. Eleki esi luake ndi kota Antiokia eleki esi kotisi leke esi lupuke pusue tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse, eleki esi riluke sulate mere etesi.
30 Orot hiyafarih tur hibai hin Antioch hitit, nati’imaim ekaleisia tutufin etei hi’af ayuwih rou’ay gagamin hibai naatu fef hitih.
31 Kena tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse ete mere esi baise sulate mere pela, lalesi ndina le sulate mere beteke sou misete etesi.
31 Fef hibai hibiyab ana maramaim dogor wanawanan yasisir awan karatan koufair tur hinonowar isan.
32 Eleki Yudase kai Silase rebe luasie nabi lere esi lepa ete tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse ete meru takwali kai luasi akbere lalesi leke esi hlaleke loko Alla rame.
32 Judas Silas hairi i God ana dinab oro’orot, imih i tur manih maiyow hima hidudur, baitumatumayah koufair hitih naatu tafah fair hiyai.
33 Kena luasi rue ete mere mikua ilaru peneka, tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse me kota Antiokia meru esi tie luasi leu kai esi nauke beteke hlamate ete ntuana mpai Yerusaleme rebe esi ulake luasi. [
33 Fur bai’ab na’atube hima’am ufunamaim himisir taih tuwah tufuwamaim hio tuturih naatu sabuw iyab hibiyafarih isah himatabir maiye hin.
34 Po Silase isuka kena irue ete mere hoko irue sa.]
34 Baise Silas nati’imaim ana not bogaigiwas iban ma maiye.
35 Po Pauluse kai Barnabase luasi rue petua ilaru me kota Antiokia. Luasi sakesa kai tamata bokala maketa lekwe esi atetuke kai esi lepae Tuhane Eni lepataru.
35 Naatu Paul Barnabas hairi Antioch imaim mar kafai hima, naatu baitumatumayah afa nati’imaim bairi sabuw afa hi’obaibiyih naatu Regah ana tur gewasin hibinan hiremor.
36 Petua ilaru suike Pauluse ibeteke loko Barnabase be, “Kuebe, mai luai leu loko sie rebe esi hlaleke loko Yesuse me kotaya rebe luai lepae Sou Misete etesi pende leke luai selu be esi mula.”
36 Veya bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Paul ana not bogaigiwas Barnabas isan eo, “It boro tanamatabir maiye bar merar etei taituwat tema’ama’amaim tanarun tanatit taninanawanih, Regah ana tur nati’imaim tabibinan tana’itin sabuw basit tema’am.
37 Barnabase isuka keu lekwe kai lalei kena ikeri kai Yohanese rebe kotine Markuse ikeu sakesa kaisi,
37 Nati ana veya Barnabas i kok John Mark tab bairi hitan.
38 Po Pauluse ilepa ktili lokoi be, “Mise mo, sepo ite keri kai tamata rebe ikeu bei ite kena ite ndi otoi Pampiliare. Kai ite kerike pela mosare isuka kena kerike kai ite monde.”
38 Baise Paul i men kok boro John Mark hitab bairi hitan, anayabin i men bairi hima hai bowabow hibow in yomanin hisawarimih, baise i Pamfilia imaim ihamiyih matabir maiye.
39 Bei mere hoko esi rare kai lomai ktili eti esi keu bei lomai. Hoko Barnabase ikeri kai Markuse, luasi sai lorau nusa Sipruse.
39 Nati’imaim Barnabas Paul hairi higam tur fokarih hio, naatu hairi hikusib Barnabas Mark bai hairi wa hibai au Cyprus hin.
40 Pauluse ibitike Silase kena ikeu kaini, kai tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse me kota Antiokiare esi kotie ktili loko Tuhane leke Irakasi kai Iriluke misete etesi kena esi keure. Eleki esi keu ne.
40 Paul Silas rubin bai naatu tafaram bihamiy ana veya, baitumatumayah orot rou’ab hibuwih higegewasinih Regah ana manaw ana kabeber wanawanan hiyari’iyih takaifih isan.
41 Esi keu keholi otoi Siria kai otoi Kilikia, me otoi meru Pauluse iakbere tamata rebe esi hlaleke loko Yesuse lalesi leke esi hlaleke ktili. Pauluse ikeu lepae Alla Eni lepataru kena rebai luare|src="ALP_Paul2-BW_Indo_landscape.tif" size="span" loc="Acts 15:36-18:22" ref="15:36–18:22"
41 Basit Paul misir Syria naatu Silisia wanawanahimaim run remor ekaleisia koufair itih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.