1 Coríntios 9
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Yapine imi betinake saisa rebe au noake be enkenare, au ono lulure saisa mo piseo? Tuhane Ibitike au kena Eni maka ulake. Au selu iteki Tuhane Yesuse Kristuse peneka. Au kerike ete Tuhane, esi hasile imi hlaleke loko Tuhane.
1 Kwanotanot ayu i fatufatum wanawanan ama’am? Naatu kwanotanot ayu i men Regah ana tur abarayan? Naatu ata Regah Jesu Keriso men aitin? Naatu kwanotanot kwa i men ayu au abowabow ana ro’on?
2 Masike tamata makete esi naku aure Tuhane Eni maka ulake mo po suke imi naku be aure Tuhane Eni maka ulake hoko au beteke Eni lepataru ete imi eleki imi hlaleke lokoI. Mere Tuhane Itiluke be aure Eni maka ulake.
2 Sabuw afa ayu men tur abarayan na’atube hinabubuwu na’at, baise kwa boro ayu kwanabuwu, anayabin kwa ayawas Regah wanawananamaim ebi’obaiyi, turobe kwa i ayu au bowabow ana ro’on, imih ayu i Regah ana tur abarayan.
3 Sepo tamata esi leuke sala ete au, namake au beteke etesi elere:
3 Sabuw ayu tegam tiu’uwu ana maramaim ayu iti na’atube ao awawasfafaru.
4 Amiki hake kena supu manane bei amiki makerike.
4 Aki a bowabow isan ai ef ema’am boro anaa, anatom ai en?
5 Sepo auku binasa hoko isupu seli ele mere lekwe. Imi noake yake be ami keri amiki binaru saisa mo kena ami kerike sakesa loko amiki makerike meije. Sakesa neka, Tuhane Yesuse kwaliNisi, Petruse kai maka ulaka maketaru esi keri kai esi binaru lekwe.
5 Ai ef ema’am karam boro toutabin babin baitumatumayah bairi anaremor, tur abarayah, afa ata Regah Jesu taitin naatu Cephas tisisinaf na’atube ai en?
6 Imi noake yake be batuke au kai Barnabase pine suke kerike kena nikwa manane.
6 Ai ayu Barnabas airi’imo, ai aa ai tom isan anama anabow?
7 Sakesa neka, solalu toine sebeie esi nikwa esi manane ruasi mo. Maka andinu sae iaknane anggure kena eni ndinure eleki esi buaije ikane more sae mo. Maka pialae domba rebe ipialae domba eleki ikinu eni dobare esi susure more sae mo.
7 Baiyowayan orot ebowabow men i taiyuwin ana baiyan ebitin. Naatu orot yait masaw bowayan ana masawamaim grape ro’oro’on boro nirut, naatu bobaituw kaifenayah ana cow hai nun boro natom.
8 Saisa rebe au betekele meije lulu piasare tamata esi noakele mo po kena Tuhane Eni lepate rebe Musa ilekire ebeteke ele mere lekwe.
8 Ayu men orot ana roubabaruwen fairamaim ao’omih, anayabin God ana obaiyunen tur i ta’imon nati na’atube eo ema’am.
9 Kena Musa eni bukua rebe ilekire ebeteke be:
9 Moses ana ofafaramaim kikirum iti na’atube eo “Bobaituw wabin ox sanabey nawawas kweyakweyaren ana veya men awan kwana’utan.” God iti na’atube eo’o kwanotanot i ox isan eo?
10 po mere Ilepa loko ami rebe kerike loko Tuhane Eni makerike. Tinai, leki mere ete ami. Le tamata rebe iandinu kai tamata rebe iandita bei eni gandume, ikerike mere kena ihlaleke be ikane bei esi hasile. Ete amire, ele mere neka. Sape ekeleke gandume leke sirie esi inaije|src="HK00096b.tif" size="span" loc="1Cor 9:9-10" ref="1 Korintuse 9:10"
10 En baise, iti tur eo i anababatun it isat eo, turobe iti tur hikikirum it tananowar isan, anayabin orot yait me ebifufubiy naatu orot yait ai ro’on rab ekibikib, hairi nuhih fot hima tebowabow anayabin hairi boro nowah nowah hinafaramih hinabow.
11 Ami ono imi nati yelu bei Alla Eni Rore me lalemi peneka. Hoko sepo ami supu tanei bei imi, kena seli amiki knatile ete imire, imi noake be mere sala yake.
11 Ayubit ana ub gewasin kwa wanawanamaim atatanum isan, kwa biyane sawar baibaisi isan ana bifefeyani, kwanotanot i ra’at kwanekwan?
12 Sepo tamata makete esi supu hake kena esi supu tanei bei imi, hoko ami lekwe supu hake ela lesi beisi kena supu tanei bei imi.
12 Orot afa tebowabow baibais kwabitih na’atube, aki auman karam boro baibais kwaniti.
13 Kwali betaya! Imi rekwa peneka be tamata rebe esi kerike me Tuhane Eni Lumare, esi supu manane bei Tuhane Eni Lumare. Tamata rebe esi layani kena otoi kena pala tenei ete Allare esi supu bei tanei rebe rilukele ete Allare.
13 Kwaso’ob orot iyab Tafaror Bar gagamin wanawanan tebowabow hai bay i Tafaror Bar ana siwarane tebaib, naatu orot iyab gem kakafiyinamaim sibor te’aa auman i gem kakafiyin tafanamaim sibor turin tebaib.
14 Ele mere lekwe, Tuhane Ibeteke peneka be tamata rebe esi lepae Sou Misete, esi supu manane bei esi makerike mere.
14 Ef i ta’imon, Regah ana obaiyunen turamaim na’atube eo, “Sabuw iyab tur gewasin tibibinan hai ma gewas isan baibais kafai i nati’ine nan hinab.”
15 Po ete aure, au kotie tamata esi riluke pusue mere ete au kena seli auku knatile mo. Kai au natue sulate meije leke imi riluke tanei ete au mo. Yapine au kotie tanei bei imire, auku alasane sae mo kena lalekue ndina le sepo au lepae Sou Misete, au namake tamata esi seli auku knatile mo. Mise lesi au mata, bei tamata esi ono yelu rebe eono lelekue ndinare sirikele.
15 Baise ayu iti fair men kafa’imo ta abutubun, naatu iti fef akikirum i men sawar ta kwa biyane bain isan anot ao’omih! Baise mi’itube ata morob, men basit ata ma sabuw afa au ora’ara’at tur hitabotabir yabin en tamatar.
16 Le au lepae Sou Misete bei Allare, au isike rauaku mo le Tuhane Iulake au. Au supu susate sepo Au lepae Sou Misete mere mo.
16 Tur gewasin abibinan isan men imaim au fair anab anao ra’ara’atamih, nati bowabow i ayu hiyunu abowabow. Naatu tur gewasin men ana bibinan kakafin anababatun boro isou namatar!
17 Sepo au kerike meije pine bei laleku ruaku hoko au hlaleke kena supu seli. Po lepae Sou Misete meije, suke au lepaele le auku tugase le Tuhane Itiluke au kena makerike meije.
17 Anayabin iti bowabow au kokomaim ata rubin ata bowabow baiyan boro atab, baise God ana kokomaim ayu rubinu ana bowabow itu abowabow.
18 Sepo ele mere, namake riluke saisa kena seli aure? Rebe au supure ere: Lalekue ndina titinai sepo au lepae Sou Misete, au kotie kepene mo kena seli au. Au noake tanei rebe piasare tamata esi kerike kena Tuhane Eni makerike esi supure, namake au rana mo leke au lepae Tuhane Eni lepate esupu lake yake.
18 Imih baiyan isan men anao, baise veya kebor abaibimaim Tur gewasin ana binan, ana baiyan en. Naatu men ayu binanuyan anarouw kwa anifefeyanimih.
19 Au ono tamata makerike ete sae mo. Masike ele mere po au lulu pusue tamata esi sukare leke au ono saka aure tamata makerike ete pusue tamata. Au ono ele mere leke au ono tamata bokala esi supu hlamate.
19 Ayu i men yait ta ana fafatum wanawanan ama’ama’amih. Baise ayu taiyuwu ayara’iyu sabuw etei hai akir wairafin amatar, saise sabuw moumurih ananawiyih Keriso hinaso’ob.
20 Au me kai tamata Yahudiaru, au ono saka tamata Yahudi leke au onosi hlaleke loko Kristuse. Le auku hidupe lulu tamata rebe esi lulu hukume rebe Musa ilekire esi hidupe, saka au lulusi. Tinaije au lupe sie rebe esi lulu agamare esi hnaunaru mo. Po au ono ele mere leke au onosi lulu Kristuse.
20 Jew sabuw wanawanahimaim ayu Jew orot amamatar, saise ana buwih, sabuw iyab ofafar babanamaim tema’am ayu imaim ama’am, (baise ofafar men abi’ufunun) saise sabuw ofafarane ana botaitih.
21 Kena au me kai tamata Yahudi more, au ono saka tamata Yahudi mo, rebe esi lulu hukume rebe Musa ilekire mo. Au ono ele mere leke au onosi lulu Yesuse Kristuse. Po pusue meru elake au bei maka lulu Tuhane eni lepataru mo. Au ono ele mere, au lulu Yesuse Kristuse Eni hnaunaru.
21 Sabuw iyab ofafar ufunane tema’am, ayu i hai ma’abe bairi ama’am, (iti na’atube asisinaf i men God ana ofafar ufunane ama’am baise Keriso ana ofafar wanawanan ama’am) saise sabuw ofafar ufunane tema’am abow Keriso wanawanan tirur.
22 Sepo au rue kai tamata rebe esi hlaleke ktili loko Kristuse more au ono saka au hlaleke ktili mo leke au onosi lulu Kristuse. Au ono lupe tamata sia neka leke masike elia lekwe po tamata leini beisi au onosi supu hlamate.
22 Sabuw ririmih wanawanah ayu ariririm, saise ririmih anabuwih. Sawar ta ta etei hai naniyan amatar sabuw etei isah abotawiy, saise ef menatanane nabobotawiy sabuw turin aniyawas.
23 Au ono pusue mere leke tamata esi hlaleke loko Sou Misete bei Allare esi tapa boka kai leke au kai pusue tamata meru esi supu misete bei Tuhane le Sou Misete mere.
23 Ayu iti asisinaf anayabin Tur gewasin isan, saise tur gewasin ana baigegewasin turin anab.
24 Kwali betaya! Imi rekwa peneka be, kena balare pusue tamata esi bala, po rebe supu hadiare batuke ile esa neka. Mere sakesa kai imire neka. Imi rekwa tujuane loko Tuhane sakesa kai maka balare ibala titinai leke isupu hadia. Imi lekwe suke atula titinai leke supu hadia rebe Tuhane Irilukele.
24 Nunuwayah kwana’itih, sabuw etei tinununuw baise orot ta’imon boro nanunuw so’ar ana siwar nab. Imih yuwa kwana’asfofor kwananunuw saise siwar kwanab.
25 Tamata rebe ikusu klemane saisa neka, ilatihane ktili kai iraka nanakwalaije mise titinai leke ilesi, le inoake be namake isupu hadia liute ndete ulu rebe onoe bei bunare. Po takwali mo buna mere endulu. Po ite tahane lale kena sasaisa neka le ite hlalele be namake ite supu hadia rebe Tuhane Irilukele. Hadia mere endulu mo po erue eti pela.
25 Fafowayah etei bai’a’it fokarin wanawanan hinarun naatu hinan hai siwar hinab, nati siwar i boro natafofor, baise it abisa tasisinaf i ata siwar wanatowan ema’am bain isan tabowabow.
26 Hoko au meije saka tamata rebe ibala loko saisa rebe isupure pise saka klemane bluku lomaije, au bluku palani mo.
26 Isan imih ayu men orot afa tinununuw kwanekwan na’atube anununuwamih baise au etawanamaim anununuw, na’atube au baiyow i men asir aroberob kwanekwan, orot baiyowayan eroberob kwanekwan na’atube.
27 Aure saka tamata rebe isebeie eni nankwalaije tamata esi tetae leke nanakwalaije ktili, leke namake au supu hadia. Au ono nanakwalakue saka tamata elake iono ete eni tamata makerike. Au ono ele mere leke yapine au lepa loko Tuhane Eni lepate ete tamata yo namake esi muline Tuhane Isuka au mo eleki au supu hadia mo.
27 Baise ayu biyou arab baikwatutunen fokarin aitin ayamutufur. Imaibo tur sabuw afa isah abibinan saise etei nunuw wanawanan hinarun asir ayu boro hinabotaitu siwar baina’e anama.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.