1 Coríntios 15

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kwali betaya, meije au suka lepa suike loko Sou Misete bei Alla rebe akmena au betekele ete imire. Kena imi trima Sou Misete mere, eti imi hlaleke loko Kristuse ktili eti roma meije.
1 Taitu, boun i akokok tur gewasin abinan kwanowar, imaim yawas kwabai, naatu imaim kwabatabatkikin isan nuhi akukusib.
2 Sepo imi lulu loko Sou Misete rebe au betekele ete imire rame hoko imi hlamate. Po sepo imi hlaleke rame loko Sou Misete rebe au betekele ete imire mo hoko imi maka hlaleke esi guna sasaisa ete imi mo.
2 Iti tur gewasinamaim kwa iyawasi, imih tur abinan kwanonowar kwanabubukikin, baise men kwanabubukikin kwa a baitumatum boro nan yabin en namatar.
3 Saisa rebe au supu bei Tuhane, au beteke suike ete imi: rebe pentine, Yesuse Kristuse Imata le iteki dosaru lulu Alla Eni lepata rebe lekire.
3 Ayu abisa abaib i kwa isa aya’abun, naatu nati tur ana’an gagamin i iti, Keriso it ata bowabow kakafin isan morob, Bukamaim eo na’atube.
4 HnoukeNi peneka po ele petu luare Ikwana suike. Mere lekwe Alla Eni lepata rebe lekire, ebetekele.
4 Hibai hin hubemaim hiyai, veya tounu ufunamaim misir maiye, Bukamaim eo na’atube.
5 Kena Kristuse Ikwana suike, IaselukeNI ete Petruse, eleki ete Eni maka lulua sie butu esa lesini luaru.
5 Peter isan irerereb, imaibo tur abarayah nah 12 isah irerereb.
6 Pela bei mere IaselukeNi ete sie rebe esi luluIje sie utana lima lesi. Bei sie rebe esi selui meru sie ilaru esi mata peneka po bokala esi rue eti roma meije sa.
6 Nati ufunamaim veya ta’imon wanawanan ana bai’ufununayah etei 500 tafanamaim auman isah irerereb, moumurih na’in i boun yawasih tema’am baise afa i himorob.
7 Eleki IaselukeNi suike ete Yakobuse pine ete pusue Eni maka ulakaru.
7 Nati ufunamaim James isan irerereb, imaibo ana tur abarayah etei isah irerereb.
8 Eleki pamuli lakwai esare, IaselukeNi ete au. Po kena mere au ono susate ete tamata rebe esi hlaleke loko Kristuse hoko sepo au ono Eni maka ulake, au saka kwetele rebe ruelei pusu bulane more.
8 Uftoro’ot ayu atufuw kokobeya na’atube ama’am isou irerereb.
9 Au beteke ele mere le kotie aure Tuhane Eni maka ulake, au blakele saisa mo. Aure Tuhane Eni maka ulake rebe impe lebu lakwai esa bei maka ulaka maketaru. Le au ono susate ete Alla Eni jemate toinu.
9 Ayu i tur abarayah etei babahimaim imih ayu i men boro tur abarayan hinarouw hinao, anayabin God ana ekaleisia ai nununih arouw ai’a’akirih.
10 Po Alla Iono misete ete au hoko auku sifate lelikele peneka hoko meije au ono Yesuse Eni maka ulake. Kai Alla Eni misete ete aure supu hasile. Au kerike ktili lesi bei maka ulaka maketaru. Mere auku ktiline ruaku mo po mere Alla Iono au ktili kai Ikerike sakesa kai au.
10 Baise God ana manaw ana kabeberamaim ayu tur abarayan amatar, naatu manaw kabeber ayu bitu i men yabin en, baise bowabow gagamin na’in abow, tur abarayah etei ana tabirih, men ayu au fairamaim abowabowamih, baise God ana manaw ana kabeber ayu wanawana’umaim ma ebowabow.
11 Kwali betaya, sepo imi supu Sou Misete bei au pise bei tamata makete rebe ilepae Tuhane Eni lepataru, mere pentine mo po rebe pentine imi persaye saisa rebe ami betekele ete imire.
11 Isan imih i tibibinan naatu ayu abibinan ana itinin i men ta’amih, baise ana’an gagamin i abisa abibinan i kwa kwaitumatum.
12 Ami beteke ete imi be Tuhane Iono Kristuse Ikwana suike. Po mula pine imi leini imi beteke be tamata rebe imata pende ikwana suike monde?
12 Boun aki abibinan ai tur i Keriso morobone mimisir isan ao’o, baise mi’itube’emih kwa afa kwao moroboyah boro men hinayawas maiye hinamisir?
13 Sepo Alla Iono tamata rebe imata pende ikwana suike monde tinai hoko Kristuse lekwe, Alla Iono Ikwana suike more neka.
13 Morobone misir maiye men nama’am na’at, ana itinin Keriso morobone men misir maiye’emih.
14 Kai sepo Alla Iono Kristuse Ikwana suike mo hoko sou rebe ami betekele kai imi hlaleke loko Kristuse esi guna sae mo.
14 Naatu Keriso morobone men tamimisir maiye na’at, aki ai binan i yabin en, naatu kwa Keriso kwabitumitum auman i yabin en.
15 Lesi bei mere easeluke be amire tamata nloene le sepo tamata rebe imata pende Alla Iono ikwana suike moneka hoko Kristuse lekwe Alla Iono Ikwana suike moneka. Hoko sepo ami beteke be Alla Iono Kristuse Ikwana suike hoko ami lemake le saisa rebe Alla Ionore.
15 Naatu murumurubih men hinamimisir maiye na’at, aki i God isan abifufuwen. Anayabin Keriso morobone God baiyawasin arouw ao, naatu moroboyah morobone men hinamimisir maiye na’at, nati ebiturobe, God Keriso morobone men iyawas maiye misirimih.
16 Le sepo tamata rebe imata pende Alla Ionoi kwana suike monde tinai hoko Kristuse lekwe Alla Iono Ikwana suike moneka.
16 Morobone misir maiye men nama’am na’at, Keriso morobone men misir maiye.
17 Sepo Alla Iono Kristuse Ikwana suike mo hoko imi hlaleke loko Kristuse esi untune sasaisa ete imi mo. Mere sakesa kai imi dosaru supu ampune mo, kai namake imi mata eti pela.
17 Naatu Keriso morobone men tamimisir na’at, kwa a baitumatum i yabin en, naatu kwa i boro’ika bowabow kakafin tafatumi kwatama’ama.
18 Mere sakesa kai tamata rebe ihlaleke loko Kristuse rebe imata pende isupu poie kena otoi susate titinai eti pela.
18 Naatu iban maiye sabuw iyab Keriso wabinamaim himomorob ana itinin i hikasiy na’atube.
19 Kwali betaya, leini esi noake be ite hlaleke loko Kristuse batuke eono untune ete ite mei nusa meije. Sepo mere tinai hoko ite rebe hlaleke loko Kristuse rugi ela titinai. Po mere tinai mo.
19 Keriso wanawananamaim yawas tabai nuhit fot tama’am. Baise ata yawas i iti tafaram akisin isan tanama tananotanot na’at. It i tafaram wananwanan ana gonenet sabuw tamatar.
20 Alla Iono Kristuse Ikwana suike tinai hoko ite rekwa be tamata rebe esi mata pende, namake Ionosi kwana suike.
20 Baise turobe Keriso i anababatun morobone misir maiye, God ana sabuw iyab himomorob wanawanahimaim Keriso i wan morobone misir.
21 Le tamata mei nusare esi mata le akmenare ile sae me ilene loko Tuhane mo. Ele mere lekwe, tamata rebe esi mata pende Alla Iono esi kwana suike le ile sae makete eni misete.
21 Anayabin orot ta’imon ana sinafumaim morob matar, imih orot ta’imon ana sinafumaim morobone misir maiye matar.
22 Le pusue tamatare, Adame eni anubu, hoko sakesa kai Adame ilene loko Tuhane Eni hnaune more, namake ite pusuma lului eleki ite mata pusuma. Ele mere lekwe pusue tamata rebe esa kai Yesuse Kristuse pende, Tuhane Ionosi kwana suike.
22 Sabuw etei tamomorob, anayabin Adam ana rara, naatu morobone boro tanamisir maiye anayabin Keriso yawasin ema’am.
23 Po kena kwana suike, kwana lulu lomai. Memenaije Kristuse Ikwana suike. Eleki kena Kristuse Iluake suike, sie rebe esi hlaleke lokoIje, Alla Iono esi kwana suike.
23 Baise morobone tanamimisir maiye, i boro koumutufuren inu’in na’atube hinabusuruf, wantoro’ot boro Keriso namisir, naatu nanan ana veya sabuw iyab Keriso nowan boro hinamisir.
24 Mere pela mina pine nusare kohoe. Kena mere pusue tamata kai roa rebe ukbasa mei nusare, Yesuse Iono ukbasa moneka kai uktili moneka. Eleki Yesuse rebe Iono kamale, Iriluke Eni kbasare ete AmaI Alla.
24 Imaibo mar yomanin nan natit, tafaram hai bonawiyenenayah, hai aiwob, hai kaifenayah etei hai fair tutufin Keriso nagugurus ufunamaim, aiwob nab Tamah God nitin.
25 Alla Eni rencanare, kena nusare koho mosare, namake Yesuse Kristuse Ikbasa rame eti Inabu pusue Eni musuaru leke esi tatu lokoI.
25 Naatu Keriso i boro ni’aiwob nanan ana rakit sabuw etei nabow nan an babanamaim nawastanen.
26 Yesuse Iono tamata esi mata moneka. Mere musu rebe Inabue pamuli sosolike.
26 Naatu uftoro’ot i sawar wabin Morob it ata rakit gagamin boro nagurus nitaiy nare.
27 Ite rekwa mere le kena Alla Eni lepate rebe lekire ebeteke be:
27 Anayabin Buk Atamaninamaim eo, “Sawar etei boro nabow an babanamaim naya.” Iti tur Sawar etei an babanamaim yara’iyen rouw eo, i rerereb yan, God men i auman bobar eomih, anayabin God sawar etei boro Keriso ana fair babanamaim naya.
28 Po pusue tatu lokoI peneka hoko ruaI tatu loko Alla rebe Iono pusue tatu loko Yesuse pende. Eleki pusue supu pleta bei Alla ruaI.
28 Sawar hinabow hinan God Natun babanamaim hinaya’ay ufunamaim, Jesu boro Tamah God ana fair babanamaim namare, anayabin sawar etei God bow Natun babanamaim ya, naatu God boro sawar tutufin etei ni’ukwarin ana sabuw etei isah.
29 Po sepo imi noake be tamata rebe imata pende ikwana suike mo hoko mula pine baptise ile sae kena seli tamata matale rebe baptiseni mosare? Sepo tamata rebe imata pende ikwana suike moneka, hoko esi ono ele mere mo.
29 Naatu morobone misir maiye en na’at, sabuw iyab moroboyah efanih bapataito hibaib boro abistan hinasinaf? Naatu morobone misir maiye en na’at, aisim sabuw moroboyah efanih taih tuwah hina bapataito tebaib?
30 Ami rekware tamata matale kwana suike hoko pela olase ami siape kena mata.
30 Naatu it auman aisim ata yawas takwahir tatit veya matan tayi tabowabow?
31 Kwali betaya, pela petu au supu susate mahake au mata po au tahane le Sou Misete. Au beteke mere tinai! Le sakesa kai auku lepate rebe piasare au betekele tinai, au beteke be: Lalekue ndina le imi le imi hlaleke loko iteki Tuhane, Kristuse Yesuse pende.
31 Taitu ayu i mar etei morob ana efanamaim ama’am. Anayabin sawar abisa Keriso kwa isa sisinaf imaim ayu kura’ara’ahu iti tur akukurerereb.
32 Ite rebe hlaleke loko Kristuse pasti ite kwana suike. Sepo mo hoko au rare kai tamata neuna mei kota Epsuse leke mula, sepo batuke eono untune ete au mei nusa meije. Sepo tamata matale ikwana suike moneka, mise lesire ite lulu lepate matai be:
32 Morob ufunamaim yawas men tama’am, aisim ayu iti Ephesus hai sigarafor bairi atiyow? Abisa ana gewasin boro anab? Morobone misir maiye en na’at.
33 Po esi tinaije ele mere mo. Hoko imi sebeie tamata makete esi lemake imi yake. Imi nete! Imi ono ebeke tamata neune, imi lekwe ono neune.
33 Men sabuw hinifufuwi a not hinakwaris. “A ofonah kakafih boro ayawas gewasin hinagurus.”
34 Suke imi raka mimise kai imi ono dosa yanoma. Suke imi asomi be leini bei imire esi rekwa Alla mosa.
34 Ukwar kwanabotawiy gewas, ef kakafih kwasisinaf kwanihamiyen, anayabin kwa afa God men kwaso’ob, iti ao, saise kwa biya hina’ohow.
35 Tinake tamata leini esi persaye mosa be tamata matale kwana suike hoko esi tneu be, “Tamata ikwana suike elia? Nanakwalare atia peneka hoko kena kwana suike elia?”
35 Sabuw afa boro hinibatiy hinao, “Moroboyah boro mi’itube hinamisir maiye? Naatu hina mimisir biyah ana itinin boro mi’itube hinab?”
36 Tamata rebe esi beteke ele mere, esi boro titinai. Sepo imi atnane bibite kena ndinu, bibite mere ekusu mo sepo imi atnanele mo.
36 Taitu, kwabikoko’aw, ub me yanamaim kutatanum boro men saife nakuboun nayenamih, baise wantoro’ot i boro namorob nare, imaibo nakuboun nayen.
37 Kai bibite rebe imi atnanele mere umpamare gandume inai pise bibite makete lekwe, imi atnane batuke esi inaije neka. Imi atnane esi bataije pise esi loine mo.
37 Naatu sanabey ub o ub afa kutatanum i men biyan tutufin kwatatanumimih, baise ro’on, sanabey ro’on o ub ta ro’on.
38 Alla ruaI pine Iono bibite mere esi aine kai esi loine eliare lulu laleIje. Kai papelake bibite sasaisa neka Alla Iono esi aine tetebike.
38 God ub ta’ita’imon biyah hai itinin ta ta i ana kokomaim ya, naatu ub ta’ita’imon biyah anababatun itih.
39 Sakesa neka, pusue yelu rebe ukwanare esi nanakwalaiju sakesa mo. Tamata nanakwalaije tebikele, binatanaru esi nanakwalaiju tebikelu, manuaru esi nanakwalaiju tetebikelu kai ianaru lekwe esi nanakwalaju tetebikelu.
39 Naatu sawar tafaramamaim biyah finimih auman hai itinin i men ta’imon, biyah i ta ta, orot babin biyah ana itinin ta, haru for biyah ana itinin ta, mamu hai itinin i ta naatu siy i hai itinin ta.
40 Sakesa neka, yelu rebe undete lanite esi misete selu tebikelu kai rebe umpe tapele esi misete selu tebikeule neka.
40 Naatu mar ana biyan itinin ibo ta, na’atube tafaram biyan itinin ibo ta. Baise biyat no mar nowan ana bonamanamarin itinin ibo ta, naatu biyat tafaram nowan ana bonamanamarin ibo itinin ta.
41 Lemataije esi hitaije selu tebikele bei bulane esi hitaije. Kmalearu lekwe esi hitaije selu tebikelu. Kmale sae esi hitaije selu tebikele bei kmale makete neka.
41 Veya ibo ana bonamanamarin itinin ta, sumar ibo ana bonamanamarin itinin ta, naatu daman ibo hai bonamanamarin itinin ta, baise daman wanawanahimaim ta’ita’imoh ibo hai bonamanamarin ta ta.
42 Sakesa neka ete tamata rebe esi mata pende esi kwana suike. Nanakwala rebe hnoukele, puluele, po nanakwala rebe kwana suike atia mo.
42 Baise Moroboyah hinamimisir maiye ana itinin i boro nati na’atube, biyat morob hubemaim tayayare ana veya biyat i emasamas, baise morobone namimisir ufunamaim boro nama wanatowan.
43 Kena nanakwalare hnoukele, nanakwala mere mise mo le atiae nunu, po kena kwana suike nanakwalare mise titinai. Nanakwala rebe emata pende ektili mo po nanakwala rebe ekwana suike ektili.
43 Biyat hubemaim tayayare itinin i kakafin, naatu siba’u’un, baise emimisir ana veya itinin i gewasin naatu fairin.
44 Nanakwala rebe hnoukele mere nanakwala bei nusa meije, po kena kwana suike, nanakwala mere bei Alla Eni Rore esi kbasare. Sakesa neka nanakwa bei nusa meije me kai nanakwala bei Allare me lekwe.
44 Biyat tayayare i tafaram nowan, baise emimisir i mar biyan.
45 Kena Alla Eni lepate rebe lekire ebeteke be:
45 Buk Atamaninamaim hikirum hio na’atube, “Orot wantoro’ot wabin Adam i biyan ana yawas bai,” baise Adam bairou’abin nan i ayubit ana yawas wanatowanin baitit isan na.
46 Nanakwala rebe Tuhane Irilukele ete ite akmenare nanakwala bei nusa meije. Eleki Iriluke nanakwala rebe pamulire, nanakwala rebe tatike pine rue ndete surgare.
46 Orot ayubit ana yawas auman ma’am i men mat na, baise orot biyat ana yawasamaim ma’am i mat na, imaibo orot ayubit ana yawasamaim ma’am na.
47 Adame rebe akmenare Alla Ionoi bei tapele, po Adame rebe pamulire bei ndete surga.
47 Orot wantoro’ot Adam i me nowan fofobane matar, baise Adam bairou’abin i marane ra’iy.
48 Tamata mei nusa meije esi rulu bei Adame akmenare neka rebe Alla Ionoi bei tapele, hoko nanakwalasi lupe Adame kena esi rue mei nusa meije. Ele mere lekwe, sie rebe esi esa kai Adame pamulire, rebe Ibei ndete surgare namake esi supu nanakwala kena rue ndete surga.
48 Sabuw iyab me nowan biyah i orot me’emaim ma’am biyan na’atube, sabuw iyab mar nowan biyah i orot marane rara’iy biyan na’atube.
49 Hoko lupe iteki nanakwalama meiju lupe Adame akmenare nanakwalaije neka hoko tatike iteki nanakwala beluke lupe Adame pamulire nanakwalaIje.
49 Tafaram orot ana ana itinin tabaib na’atube, mar ana orot nanan ana itinin boro tanab.
50 Hoko kwali betaya, au beteke ete imi be, nanakwala mei nusa meije kusu kena Tuhane Eni nusa beluke rebe tatike pine Ikbasa lupe Kamale ikbasare mo. Le iteki nanakwalama meiju namake atiae.
50 Taitu, abisa ao au yabin i iti, biyat, naatu finimit men karam boro God ana aiwobomaim narun, anayabin biyat i boro namorob namas, imih men karam boro wanatowan ma’am ana efanamaim narun.
51 Po imi lene loko saisa rebe akmenare tamata esi rekwa mo po pamuli meije beteke etesi peneka be, ite mata pusuma mo po ite pusuma leli.
51 Tain kwanarub gewas, iti tur buriburin anao kwananowar, it etei boro men tanamorobomih, baise ata itinin boro nabotabir bonamanamarin namatar
52 Mere eonore nunu titinai kena malekataru hbue trompete pamuli sosolike. Le kena trompete mere esi tuleije, tamata rebe esi matare esi kwana suike. Nanakwalasi rebe kena kwana suike atia moneka. Kai ite rebe mata mosare supu nanakwala beluke.
52 tour natut ana veya namanamar ebowabow na’atube, tanimatanubamo biyat nabotabir. Anayabin tour natut ana veya murumurubih etei boro biyah fairin hinamisir, naatu biyah ana itinin boro nabotabir.
53 Le iteki nanakwala bei nusa meije, rebe namake mata eleki atiare, eseli kena nanakwala bei ndete surga rebe emata more.
53 Biyat iti morob emasamas boro nabotabir biyat fairin wanatowan ma’ama’anin namatar.
54 Kena nanakwala rebe tatike pine emata kai atiare seli kena nanakwala rebe emata more peneka, kena mere saisa rebe lekie me Alla Eni lepata rebe lekire be:
54 Biyat iti boun tama’am boro namorob naatu namas, baise morob ufunamaim biyat boro nabotabir nan wanatowan ma’ama ana biyan nab. Imaibo Buk Atamaninamaim hikirum boro nan niturobe,
55 Namake Alla Itie ite bei pusue yelu rebe uono ite matare, matale ekbasae ite moneka,” eonore mere peneka.
55 “Morob o a fair menanamaim ema’am boro inisnowah?
56 Saka kalajengkine esi sasune kena esi aluije ekeri matale, ele mere lekwe dosare ekeri ite kena matale. Le agamare esi aturane riluke kbasa ete dosare le bei aturane mere, ite rekwa nkenale kai nsalale.
56 Morob ana biyababan i bowabow kakafinane ebaib, naatu bowabow kakafin ana fair i ofafaramaim ebaib.
57 Po ite kotie trima kasi bei Alla le Iampune iteki dosaru baue saisa rebe iteki Tuhane Yesuse Kristuse Ionore hoko ite lesi peneka. Ite mata ite pela moneka.
57 Baise God ana merar tanay anayabin Jesu Keriso, i morob ana ahay ana waf tagagir yare!
58 Bei mere hoko au kotie bei kwali betaya imi rebe au oki imire be imi hlaleke ktili rame leke sesi esi keri imi loko lalane tiare yake. Imi kerike loko Tuhane Eni makerike kena lale misete kai muta yake. Le tatike pine imi supu untune elake.
58 Isan imih taitu, yate nanub kwanabatkikin, mar etei Regah isan anot tutufin kwanabow, anayabin Regah isan kwabow kwabi’akir i men anayabin enamih, baise yabin auman.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.