1 Coríntios 10

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kwali betaya, imi nete loko akmena iteki ntuana menaru esi onoe kena esi keu lulu Musare. Esi keure moputire esou lutikesi kai kena esi sabu Meite Lalakwe esi keue kmalane.
1 Taitu, ata a’agir Moses nawiyih hititit ana veya abisa isah mamatar i kwananot. Ata a’agir etei rofom re tafafarih nawiyih Red Sea yan owasasin hirabon rewan rounane hiyen.
2 Pususi keure moputire esou lutikesi kai pususi sabu meite mere saka esi supu baptise kena ono Musa eni maka lulu.
2 Rofom wanawanan naatu riy wanawanan hirarabon ana veya, etei bapataito hibai Moses ana bai’ufununayah himatar.
3 Pususi kane manane rebe Tuhane Eni Rore Irilukele.
3 Naatu Ayubih ana bay itinin ta’imon marane hire’er etei hibow hi’aa.
4 Kai pususi kinu kwele rebe Tuhane Eni Rore Irilukele eteise. Kwele mere eboboke bei batu karane. Batu karane mere esi natire Yesuse Kristuse ruaI rebe Ikeu sakesa kaisi.
4 Na’atube ayubit ana harew itinin ta’imon marane re’er etei hitom, naatu ayubit ana To’one harew tit hitomatom nawiyih bairi hin, nati to i Keriso taiyuwin.
5 Masike ele mere po sie bokala, Alla Isukasi mo le esi atate lulu Eni sukare mo. Bei mere hoko sie bokala, Alla Ibunusi eti me otoi nsekile lataisu etia-etia neka.
5 Baise God ata a’agir moumurih na’in isah men iyasisir, imih himorob arar yan hai rarik awan karatan.
6 Kwali betaya, pusue meru eono conto ete ite leke ite lalema loko yelu neunaru lupe esi onoule yake.
6 Naatu sawar iti himamatar i bai’obaiyen na’atube it isat, ebimatnuwit saise men kakafin sinafumih nakura’ara’ahit hisisinafube tanasinafumih.
7 Ite ono lupe leini beisi yake rebe esi tatu loko tuhane tinai more. Le kena Alla Eni lepate rebe lekire ebeteke be:
7 Wagabur ata a’agir sawar iu’inuwih hikwakwafirih na’atube tanasinafumih. Buk Atamaninamaim iti na’atube eo “Sabuw himare hiyuw hi’aa hibiyasisir, hai yasisir botabir hitom hikoko’aw himisir hiwa’an kwanekwan.
8 Kai ite ono ntasite lupe leini esi onore yake. Esi ono ele mere eti petu esare sie usata butu lua lesini telu (23.000) esi mata.
8 Imih uwatanah afa hibiwa’an kwanekwanabe men taniwa’an kwanekwan, anayabin nati na’atube hisisinaf, veya ta’imon wanawanan sabuw etei 23,000 ah uy hire himorob.
9 Kai ite teheke Tuhane lupe leini esi onore yake eti niakwe etutusi eleki esi matare.
9 Ata Regah men routobonamaim tanayai, uwatanah afa na’atube hisinaf Regah hirurutubun etei tuwamorob yubih himorob.
10 Kai ite muruke lomai lupe leini esi muruke lomaije yake eti malekate maka bunure iluake ibunuise.
10 Men tanagam kwanekwan, anayabin afa na’atube hisisinaf gurugurusen ana tounamatar na etei rouw himorob.
11 Pusue meru eono kenasi leke eono conto ete ite leke ite lulusi yake. Kai pusue meru lekilu lekwe leke ite rebe rue kena nusa meije rebe lau mo atiae nere, ite nete lokole.
11 Sawar iti himamatar etei i bai’obaiyen na’atube it isat, naatu baimatnuwit isan bukamaim hikirum. Anayabin veya iti boun tama’ama i tana mar yomanin tatit.
12 Ele mere hoko imi rebe raka imi atate mo le imi naoke be imi hlaleke ktilire, imi raka mimise yapine imi supu teheke eleki imi tetu.
12 Imih o yait kunotanot i kubatabatkikin, inakaif gewas men inare’emih.
13 Lalemi kena ono neune sasaisa neka, imi nete be tamata makete lekwe esi supu teheke kena ono ele mere lekwe. Po Alla Itapa imi rame. Itie balaI bei imi mo leke imi tetu kena supu teheke yake. Po kena imi supu teheke, Itiluke lalane ete imi leke imi ktili.
13 Routobon mar etei o kubaib na’atube, nati routobon ta’imon sabuw etei tebaib. Baise God ana omatanen mar etei ekakaif. Imih boro men nihamiy routobon gagamin inab a fair nanatabir a niyaweyaw inare’emih. Baise routobon inabaib ana veya i boro fair nit inabatkikin naatu ef nabotawiy inahaiw inatit.
14 Ele mere hoko kwali betaya rebe au okimi, au beteke ete imi be imi raka mimise rame leke tatu loko tuhane tinai more yake.
14 Isan imih au ofonah, wagabur hai bowabow etei kwanihamiyen.
15 Au lepa loko imire saka tamata maka rekwa mise titinaje. Au kotie bei imi be saisa rebe au betekele imi neheke loko mimise.
15 Ayu iti tur i kwa not wairafi isa ao, saise au tur naniyan kwanab abisa ao kwana’itin.
16 Kena ite kotie trima kasi bei Tuhane kena kinu anggure, ite nete loko Yesuse Kristuse Eni lalakwe. Ite ono mere etiluke be ite esa kai Yesuse Kristuse le bei ite pine ponike Eni lalakwe. Kai kena ite lara rotire leke kane sakesare, mere etiluke ete ite be itere esa kai Kristuse nanakwalaIje.
16 Merarayow ana kerowas imaim God ana merar tayiy tatomatom ana veya, Keriso ana rara etei tafafaram. Naatu rafiy taimasib ta’ani’aan ana veya it etei’imak Keriso biyan tafafaram.
17 Le rotire batuke esa kai ite bokala kane poli roti esa mere, hoko ite nanakwalamaru esa.
17 Anayabin rafiy fafar i ta’imon, it moumurit na’in, baise biyat i ta’imon, imih rafiy ta’imon tafafaram.
18 Kwali betaya! Imi selu tamata Israelaru esi pala tanei ete Tuhane kena otoi mala pala taneije. Eleki esi kane tanei mere sakesa. Mere natire be sie rebe esi kanere esi esa kai Tuhane.
18 Israel sabuw hai sinaf i kwananot. Sheep tebow terouw gem tafanamaim tisibor finimih turih tefaram ta’aau i God bairi nati’imaim tibita’imon maiye.
19 Sepo au beteke ele mere, imi noake be saisa rebe tamata esi rilukele ete tuhane tinai more esi untune me yake kai tuhane tinai more eni kbasa me yake.
19 Men kwananot ayu nati wagabur naatu sibor nati wagabur isah kwasisibor i abibasit kwanarouw.
20 Saisa rebe riluke ete tuhane tinai mo rebe me otoi maka pala taneije mere riluke ete Alla mo po riluke ete ro tiaru. Kai au suka imi lupu kai ro tiaru mo.
20 En! Baise, abisa au’uwi ana’an i iti na’atube. Eteni Sabuw hai sibor i wagabur isah tisisibor, men God isan. Imih ayu men akok kwa wagabur bairi kwanikofan.
21 Imi rebe kinu anggure bei Tuhane Eni obare kai kane Eni rotire pende, imi esa kai Tuhane peneka. Hoko imi kane manane rebe rilukele ete tuhane tinai more yake leke imi esa kai ro tiare yake.
21 Kwa men karam boro Regah ana kerowasamaim kwanatom, naatu iban maiye wagabur hai kerowasimaim kwanatom. Naatu men karam Regah ana gem kakafiyinamaim kwanaa, naatu wagabur ana gem tafanamaim kwanaa maiye.
22 Ite nikwa leke Tuhane Iono ite o? Iteki kabasare lesi bei Tuhane Eni kbasare o?
22 Men tanasinaf Regah ana yaso’ar tanakura’ahimih. Kwanotanot it Regah ana fair tanatabir? En!
23 Piasare tamata esi beteke be, “Ite ono saisa neka rebe ite sukare.” Po au beteke ete imi be, “Pusue yelu rebe ite sukare uguna pusulu mo.” Tamata esi beteke be, “Ite ono sasaisa neka rebe ite sukare.” Po au beteke ete imi be, “Ite hlaleke tapa ktilire bei saisa rebe ite sukare mo.”
23 Sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men ta ana gewasin nitimih. Naatu sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men hinibaisimih.
24 Sebeie sae iono sasaisa lulu eni sukare yake po suke iono sasaisare inoake saisa rebe eono tamata makete esi tapa hlaleke ktili loko Tuhane.
24 Men yait ta akisin ana gewasin nanuwetamih, baise taituwan hai gewasin nanuwet.
25 Imi kane aklaline saisa neka rebe abeliele me pasare, imi tneu moneka be aklaline mere rilukele ete tuhane tinai more peneka pise mosa pise. Piasare tamata esi tneu ele mere le esi noake be esi kane aklaline mere, esi ono dosa.
25 Ahar efanamaim masanuw kwanatotobon kwana’aamo, men anot hinamour kwanibatebatemih.
26 Le kena Alla Eni lepate rebe lekire ebeteke be:
26 Anayabin Buk Atamaninamaim iti na’atube eo, “Me yan sawar tutufin etei tema’am i Regah nowan.”
27 Sepo imi supu koti kena kane bei sae rebe ihlaleke loko Tuhane mosa, pine imi lului hoko saisa rebe itolaele, imi kane neka. Imi tneuke moneka be manane meije rilukele ete tuhane tinai more peneka pise mosa pise, leke imi blake ono sala yake.
27 Orot baitumatum atin nifefeyani airi bay aamih kwanamare abisa namaim nayayare ina’aan, men anot hinamour inibatebatemih.
28 Po sepo sae ibeteke ete imi be, “Manane meije rilukele ete tuhane tinai more esi lesine peneka.” Imi kane yake, suke imi nete be ile rebe ibeteke mere inoake be kane mere sala.
28 Baise orot ta tainimaim na’afare nao, “Iti bay i wagabur isah hisibor.” Nati bay men ina’aan, orot eo’otani i inakakafiy anayabin masanuw ina’ani’aan boro inasinaf kakaf.
29 Tinai, imi noake mere sala mo, po imi lulu ile rebe ibeteke be mere salare. Po yapine sae bei imi itneu au be, “Le mula pine saisa rebe au onore tamata esi lake au lele?
29 Nati i men o kakafin kusisinafumih, baise orot nati eo’otani na’iti boro o kakafin sinaf narouw nao. Aisim boro ayu au roufamen abaib sabuw afa hai notamaim ayu hinafufunu?
30 Yo au kane manane mere au kotie trima kasi loko Alla lele peneka. Tamata makete ilepa tiae ete au lele yake le au kotie trima kasi bei Alla lele pende pe.”
30 “Ayu au bay isan God aifefeyan igegewasin abai ani’aan, aisim sabuw boro au bay abigegewasin isan kakafin hinarouw hinao?”
31 Kwali betaya, saisa rebe imi onoe, imi kanele pise imi kinue, imi ono pusue meru kena tamata esi isike Alla.
31 Imih abisa ku’ani’aan o kutomatom o kusisinaf etei God wabin bora’ara’ahin isan inasinaf.
32 Saisa rebe imi onore, onoe mimise leke imi ono tamata makete isupu dosa yake. Masike ile tamata Yahudi pise tamata Yahudi mo pise ile bei Alla Eni jemate toini lekwe, ono ele mere yake.
32 Jew sabuw, Greek sabuw, na’atube ekaleisia sabuw wanawanahimaim men yait ta iniwa’an yababan nab nare’emih.
33 Imi lulu auku sifate. Au ruere au ono misete kena sasaisa neka leke tamata bokala laleisu ndina eleki esi hlaleke loko Tuhane tapa ktili. Au ono sasaisare kena auruku misete mo. Lalekue batuke kena pususi supu hlamate.
33 Ayu i mar etei asisinaftobon sabuw afa aniyasisirih, saise anibaisih yawas hinab, men ayu taiyuwu aniyasisiru.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.