Lucas 18
Uhohug na Namaratu gafu te Hesus Kristu (AGT) vs NTLH
1 A sangaw nagbida i Hesus ta takday para keangarigan tekid, petta yen mina ya pagnonotan da ta aweda mahulat makimallak.
1 Jesus contou a seguinte parábola , mostrando aos discípulos que deviam orar sempre e nunca desanimar:
2 “Itta ya kwes ta takday na lugar nga awan mamat ta Namaratu, yaga awan ta pangkenga na ta tolay,” kunna.
2 — Em certa cidade havia um juiz que não
3 “A itta hapa ten ya nabalu nga babbay, a sogawan na hapa ya kwesen nga nakimemallakan gafu ta katapil na en.
3 Nessa cidade morava uma viúva que sempre o procurava para pedir justiça, dizendo: “Ajude-me e julgue o meu caso contra o meu adversário!”
4 — ausente —
4 — Durante muito tempo o juiz não quis julgar o caso da viúva, mas afinal pensou assim: “É verdade que eu não temo a Deus e também não respeito ninguém.
5 — ausente —
5 Porém, como esta viúva continua me aborrecendo, vou dar a sentença a favor dela. Se eu não fizer isso, ela não vai parar de vir me amolar até acabar comigo.”
6 “A nonotan muy mantu ya inuhohug na kwesen,” kun ni Hesus, “te am kunna ten ya uray na killu na kwes
6 E o Senhor continuou:
7 a awena hud uffunan na Namaratu ya matakit tentu nga magayayag tentu ta araw pase hiklam?
7 Será, então, que Deus não vai fazer justiça a favor do seu próprio povo, que grita por socorro dia e noite? Será que ele vai demorar para ajudá-lo?
8 Ibar ku tekamuy ta alistu sangaw ya panguffun na tekid. Ammi maski ibar ku yan tekamuy a awek amu am itta la sangaw ya madatangan ku ta mekatalak nga makimallak am magtoli yak sangaw ta lutakin,” kunna.
8 Eu afirmo a vocês que ele julgará a favor do seu povo e fará isso bem depressa. Mas, quando o
9 A itta hapa ya binida ni Hesus ta kadwan kiden nga mangiparayag ta kappya na bari da ikid na mangidadula ta kadwan.
9 Jesus também contou esta parábola para os que achavam que eram muito bons e desprezavam os outros:
10 “Itta ya duwa na tolay nga umange makimallak ta agyan na simbaanen,” kunna. “Pariseyu ya takday, a ya takdayen ya magsingir ta bwis.
10 — Dois homens foram ao Templo para orar. Um era
11 A imatayuk la ya Pariseyu en nga tumangad ta utun, a
11 O fariseu ficou de pé e orou sozinho, assim: “Ó Deus, eu te agradeço porque não sou avarento, nem desonesto, nem imoral como as outras pessoas. Agradeço-te também porque não sou como este cobrador de impostos.
12 te mamidwa yak magpasa ta pangan ku ta kada lawas ta pakimallak ku teko, yaga itolik teko ya mekamafulu na ngamin maapagan ku,’ kunna.
12 Jejuo duas vezes por semana e te dou a décima parte de tudo o que ganho.”
13 Ammi ya nagsingiren ta bwis a imatayuk ta ada-dayu nga imatumag, te mamat mangiadang, a tinarmig na ya radang na ta pagdamdam na.
13 — Mas o cobrador de impostos ficou de longe e nem levantava o rosto para o céu. Batia no peito e dizia: “Ó Deus, tem pena de mim, pois sou pecador!”
14 “A pake ibar ku tekamuy ta intu nekwenta na Namaratu ta matunung ya nagsingiren ta bwis, a awena dinangag ya takdayen, te ya ngamin mangpātā-nāng ta bari da a paakbanan na kid na Namaratu, ammi ya magpaakban ta bari na a yen ya pātā-nāngan na Namaratu,” kun ni Hesus tekid.
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 A sangaw itta ya mangiange ta asitay da kiden te Hesus petta ipotun na ya kamat na tekid, ammi nehuya na kid na ituldu na kiden.
15 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos viram isso e repreenderam aquelas pessoas.
16 Ammi pinaabikan na kid hala ni Hesus,
16 Então Jesus chamou as crianças para perto de si e disse:
17 A kakurugan hapa ya uhohug ku tekamuy ta am awemuy ikatalak ya pagtaron na Namaratu ta kuman na abbing a awemuy sangaw mesipat tentu,” kunna.
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
18 A sangaw itta ya takday pinadakal na Hudyo kiden nga umange nagpohut te Hesus;
18 Certo líder judeu perguntou a Jesus: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
19 A ya tabbag ni Hesus tentu a
19 Jesus respondeu:
20 “Ammi am ikayat mu maatadan ta angaten nga magnayun a amum haman ya lintig kiden ta awem mina mangadallaw, ikid na awem mamapasi, ikid na awem magtakaw, anna awem magladdud. A dayawam ig damam ikid ni hinam,” kunna ha.
20 Você conhece os mandamentos: “Não cometa adultério, não mate, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, respeite o seu pai e a sua mãe.”
21 “Ay, kanayun kurugan ku yen kid na lintig abat ta kaabbing ku,” kunna hapa.
21 O homem respondeu: — Desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos.
22 “On ay, ammi itta para la ya takday pagkurangam,” kun ni Hesus, “te em mina ilaku ya ngamin kiden kwam, a mangatad ka ta pobre kiden petta itta sangaw ya pagba-nang mu nga mauknud ta agyan na Namaratu, a magtoli ka sangaw dumagdag teyak,” kunna.
22 Quando Jesus ouviu isso, disse:
23 A ta pakadangag na lalaki en ta inuhohug ni Hesus tentu a nagsugyab ya mukat na ta pagdamdam na, te pake dakal ya pagba-nang na.
23 Quando o homem ouviu isso, ficou muito triste, pois era riquíssimo.
24 A tentu en nagtugut a pake inaita ni Hesus kapye na nedulot ya ibar na ta ituldu na kiden;
24 Vendo a tristeza dele, Jesus disse:
25 te malmalogon ya isassarok na anwang ta hubu na dagum ammi ta isassarok na maba-nang ta pangikerutan na Namaratu,” kunna.
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 A ya tabbag hapa na nakadangag kiden tentu
26 Os que ouviram isso perguntaram: — Então, quem é que pode se salvar?
27 “A maski am awena mabalin gafu ta tolay a mabalin hala gafu ta Namaratu,” kunna.
27 Jesus respondeu:
28 A ya uhohug ni Pedru tentu
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos a nossa família e seguimos o senhor.
29 “A am itta ya nagtugut ta bali na, ikid na kabagis na kiden, ikid na dakal na kiden, ikid na lutak na, ikid na anak na kiden, gafu ta pangidulot na ta tarabaku na Namaratu
29 Jesus respondeu:
30 a maatadan hala sangaw yen ta minagmagatut ta katolay na sin ta kuman na nagtugutan na kiden. A sangaw am mapabagu ya araw a maatadan hapa ta magnayun na angat,” kun ni Hesus tentu.
30 receberá ainda nesta vida muito mais e, no futuro, receberá a vida eterna.
31 A ta nekabalin na ten a binaran ni Hesus ya mafulu duwa kiden turin na, a sang neadayu na kid petta ikid la ya makadangag ta ibar na.
31 Jesus levou os doze discípulos para um lado e disse:
32 te gafutan da sangaw petta igawat da ta Hentil kiden nga magibbal tekitam. A amāmatan da hapa,
32 Ele será entregue aos não judeus, e estes vão zombar dele, insultá-lo, cuspir nele
33 te uparan da, ikid na paligatan da kapye da sangaw papasin, ammi matolay hala sangaw ta mekatallu na araw,” kunna tekid.
33 e bater nele; e depois o matarão. Mas no terceiro dia ele ressuscitará.
34 Ammi pake napopoyung kid ta ngamin inuhohug na tekid, te aweda manonot am had kunna, a aweda naawatan.
34 Os discípulos não entenderam nada do que Jesus disse. O que essas palavras queriam dizer estava escondido deles, e eles não sabiam do que Jesus estava falando.
35 A tekiden umabikan ta ili na Heriku a itta hapa ya nagdaram nga imatuttud nakilimlimut ta pingit na kalsada en.
35 Jesus já estava chegando perto da cidade de Jericó. Acontece que um cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
36 A ta pakadangag na ta magtalib ya addu na tolay a pinohutan na ta kahebing na kiden am anu ya dulay.
36 Quando ouviu a multidão passando, ele perguntou o que era aquilo.
37 “A te magtalib na i Hesusen nga taga Nasaret,” kunda hapa tentu.
37 — É Jesus de Nazaré que está passando! — responderam.
38 A gafu ta kumanen a nagayayag na hapa ya nagdaramen,
38 Aí o cego começou a gritar: — Jesus,
39 Ammi nehuya na kadwan kiden tolay petta awena mina magsitang, ammi nepasikan na para ya iayag na,
39 As pessoas que iam na frente o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca. Mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
40 A nagtayuk na hapa i Hesus, a pinaayagan na ya nagdaramen. Datang na ta atubang na a
40 Jesus parou e mandou que trouxessem o cego. Quando ele chegou perto, Jesus perguntou:
41 “Anu hapa ya pakkwam teyak?” kunna tentu.
41 — O que é que você quer que eu faça? — Senhor, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
42 “Ara on, makaita kan mantu, te nagmappya kan gafu ta pangikatalak mu teyak,” kun ni Hesus tentu.
42 Então Jesus disse:
43 A yen hapa ya nepakaita na, a dumagdag na hapa teg Hesus ta dalan, a nagdaydayaw ta Namaratu. A nehulun hapa nagdayaw ya ngamin kiden nakaita ta tarabaku ni Hesus.
43 No mesmo instante o homem começou a ver e, dando glória a Deus, foi seguindo Jesus. E todos os que viram isso começaram a louvar a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.