Êxodo 12
Awajún [Aguaruna] (AGR) vs ARA
1 Moisés Aarógjai eke Egipto nugkanum pujaun Tuke Pujuu chichajak:
1 Disse o Senhor a Moisés e a Arão na terra do Egito:
2 “Juju nantu taka juju atatui mijan nagkamnamu. Juju makichkish kajimattsuk puyatjusjum aneaku atatjume.
2 Este mês vos será o principal dos meses; será o primeiro mês do ano.
3 Nuadui ashí Israel aents aidau wi yamai tajim nunú ujaktajum: Juju nantutin tsawan diez tsawagtata duwi maki makichik múun uchigtin aidau uwig aishmag tsakatan, dutikachkush chivo aishmag tsakatan achiktinme.
3 Falai a toda a congregação de Israel, dizendo: Aos dez deste mês, cada um tomará para si um cordeiro, segundo a casa dos pais, um cordeiro para cada família.
4 Untsu ujumchik uchiji ajamu aidauk tikich múun uchiji ujumchik ajamujai ijunag makichik kuntinun maa maki makichik aentsush wajupaun yumainaita dutiksag tinamdaegak yuwatnume.
4 Mas, se a família for pequena para um cordeiro, então, convidará ele o seu vizinho mais próximo, conforme o número das almas; conforme o que cada um puder comer, por aí calculareis quantos bastem para o cordeiro.
5 Nunú kuntinuk makichik mijan ajamu aishmag makichkish jamamtuchu pegkeg atatui. Duka uwig tsakat, nuniashkush chivo tsakatkesh atatui.
5 O cordeiro será sem defeito, macho de um ano; podereis tomar um cordeiro ou um cabrito;
6 “Tuja nunú kuntin achikbau pujutta nunak, juju nantutin tsawan catorce tsawag agkuantai ashí Israel aents aidau maawagtatui.
6 e o guardareis até ao décimo quarto dia deste mês, e todo o ajuntamento da congregação de Israel o imolará no crepúsculo da tarde.
7 Dutika maawag nuna numpen jukiag jega dita ijunag yuwawagtata nuna waitiji atin, numi jimag ajiamua nuna, nuigtu yakí minamua nujai ashí ukatkatnume.
7 Tomarão do sangue e o porão em ambas as ombreiras e na verga da porta, nas casas em que o comerem;
8 Dutikawag nunú kashia nuaduik kuntinu neje pegka inajuamun dupa yapau yutai aina nujai, nuigtu pag levadurajai pachimtsuk inajuamujai yuwatnume.
8 naquela noite, comerão a carne assada no fogo; com pães asmos e ervas amargas a comerão.
9 Untsu kuntin aina nuna neje uduuk, nuniachkush painka inagkamuk makichkish yuwawaigpajum, ayatak pegka inajuamu yuwatajum. Tuja buuke, nawe, anentai, akapé aina dushakam pegka inajuajum yuwatajum.
9 Não comereis do animal nada cru, nem cozido em água, porém assado ao fogo: a cabeça, as pernas e a fressura.
10 “Untsu tsawaja yuwatnuk ukukigpajum, tuja neje ampinjamtaig jiinum apeatajum.
10 Nada deixareis dele até pela manhã; o que, porém, ficar até pela manhã, queimá-lo-eis.
11 Tuja neje yuwakjumek shiig yapagmamajum, sapat wegamakjum, ushujutaijum takusa wajasjum waugsajum yuwatajum, wagki wi atumi ayamjukan uwemtikattajim nunú tsawan asamtai, mina emematjakjum tuke dutiksagmek yutinaitjume.
11 Desta maneira o comereis: lombos cingidos, sandálias nos pés e cajado na mão; comê-lo-eis à pressa; é a Páscoa do Senhor .
12 “Tuja nunú kashia duwi wi ashí Egipto nugkanum nagkaemakun uchi iwai egiptunmaya aidaunak ashí ijinattajai. Dutikakun kuntinu uchiji yama nagkamchaku petsakbau aidaunashkam ashí ijinattajai. Tuja egiptunmaya aidau apajuímtaiji aina nunashkam ashí tsaigkattajai. Ima wikitjai Apajuí Tuke Pujuunuk, tikichik atsawai.
12 Porque, naquela noite, passarei pela terra do Egito e ferirei na terra do Egito todos os primogênitos, desde os homens até aos animais; executarei juízo sobre todos os deuses do Egito. Eu sou o Senhor .
13 “Tuja nunú numpai ukatkatajum duka atum tuu jeganum pujagme nuna iwainaktatui, nunú numpa wainkun atumnak agkan nagkaikittajime. Nuadui egiptunmaya aents aidaun wi ijintaish, atuminig makichik jamukesh atsuttawai.
13 O sangue vos será por sinal nas casas em que estiverdes; quando eu vir o sangue, passarei por vós, e não haverá entre vós praga destruidora, quando eu ferir a terra do Egito.
14 “¡Juju tsawantak tuke kajimatkishtin atajum! Juju tsawantin ijunjajum mina emematjakjum tuke jiistamtinaitjume. Junak uchi akiinak wedaushkam tuke dutiktin agtinme.
14 Este dia vos será por memorial, e o celebrareis como solenidade ao Senhor ; nas vossas gerações o celebrareis por estatuto perpétuo.
15 Tuja tsawan catorcetin kuntin maa yuwattajum, duwi nagkamsajum siete tsawantai pag levadurajai pachimtsuk inajuamu yuwattagme. Nuadui nunú tsawantin nagkamas atumi jeminig makichkish levadurak atsuttawai. Tuja makichik aentskesh pagkan levadurajai pachimag inajua siete tsawan aina nunú tsawantin yuwauk, jiiki ajapeam atatui. Dutikamu asa Israel aents aidaujaig ijunjag pujuschatnai.
15 Sete dias comereis pães asmos. Logo ao primeiro dia, tirareis o fermento das vossas casas, pois qualquer que comer coisa levedada, desde o primeiro dia até ao sétimo dia, essa pessoa será eliminada de Israel.
16 Tuja tsawan jiista nagkamnamua duik, ashí ijunjajum mina emematjitnaitjume. Tuja jiista amuebau tsawan sieteya duwishkam nunisjumek ashí ijunjajum mina emematjitnaitjume. Nunú tsawantinig makichkish atumi takatjumek takaschattagme, untsu atum yuwatin umiktatjum duke dutikattagme.
16 Ao primeiro dia, haverá para vós outros santa assembleia; também, ao sétimo dia, tereis santa assembleia; nenhuma obra se fará nele, exceto o que diz respeito ao comer; somente isso podereis fazer.
17 Nunú jiistaya duka, atum Egipto pujautigmin wi nunú tsawantai jiiktatjim nuadui tuke jiistamtin atajum. Junak uchi akiinak wedaushkam tuke dutiktin agtinme:
17 Guardai, pois, a Festa dos Pães Asmos, porque, nesse mesmo dia, tirei vossas hostes da terra do Egito; portanto, guardareis este dia nas vossas gerações por estatuto perpétuo.
18 Juju yama nagkamchak mijan nagkamnamu nantu taka juju atatui pag levadurajai pachimtsuk inajuamu yutai, juka tsawan catorcetin aagkú nagkamajum; veintiunotin aagkú inagnattagme.
18 Desde o dia catorze do primeiro mês, à tarde, comereis pães asmos até à tarde do dia vinte e um do mesmo mês.
19 Siete tsawantai atumi jeminig levadura atsuttawai. Tuja siete tsawan aina nunú tsawantin pag levadurajai pachimja inajuamun yuwauk, Israel aentschaukesh, tuja Israel aents akushkam jiiki ajapeam atatui.
19 Por sete dias, não se ache nenhum fermento nas vossas casas; porque qualquer que comer pão levedado será eliminado da congregação de Israel, tanto o peregrino como o natural da terra.
20 Nuadui pag levadurajai pachimja inajuamuk makichkish yuwawaigpajum. ¡Atum tuwi pujuttagme! nuniakjumesh nunú jiistatinig pag levadurajai pachimtsuk inajuamu yuwatajum”, tiuwai Apajuí.
20 Nenhuma coisa levedada comereis; em todas as vossas habitações, comereis pães asmos.
21 Juna aatus Apajuí timatai, Moisés Israel aents aidau apuji múun aidaun ashí ijumag chichajak:
21 Chamou, pois, Moisés todos os anciãos de Israel e lhes disse: Escolhei, e tomai cordeiros segundo as vossas famílias, e imolai a Páscoa.
22 Untsu numpak pinignum jukitajum, dutikajum ajak hisopo tutaya nuna titiji kupika jukijum, numpai uchupjajum waiti nujamkatin numi ajiamu aina nunú, tuja nuna yakin minamua nujai ashí ukatkatajum. Nunú dutikagmesh eke tsawatsaigkik makichkish jiinkigpa.
22 Tomai um molho de hissopo, molhai-o no sangue que estiver na bacia e marcai a verga da porta e suas ombreiras com o sangue que estiver na bacia; nenhum de vós saia da porta da sua casa até pela manhã.
23 Egiptunmaya aents aidau uchiji iwai aidaun ijituatatus Tuke Pujuu nagkaemak waiti nujamtai jimag numi awa nunú, yakin minamua nujai numpai ukatkamun wainak ikaa nagkaemaktatui. Nuniak niina aentsji nayaimpinmaya magkagtina nuna atumi jeminig wayashti titatui. Nuadui atumi uchijum iwai aidauk makichkish jakachagtatui.
23 Porque o Senhor passará para ferir os egípcios; quando vir, porém, o sangue na verga da porta e em ambas as ombreiras, passará o Senhor aquela porta e não permitirá ao Destruidor que entre em vossas casas, para vos ferir.
24 “Juju dutikatajum tujabi duka betek umiktin atajum, tuja atumi uchijum wegantu aidaushkam tuke dutiktin agtinme.
24 Guardai, pois, isto por estatuto para vós outros e para vossos filhos, para sempre.
25 Apajuí nugkan anagtabauwa nuwi jegagmesh, juka tuke jutikin atinaitjume.
25 E, uma vez dentro na terra que o Senhor vos dará, como tem dito, observai este rito.
26 Tuja uchijum inimpainak: ‘¿Wagka jusha jutikaji?’ tusa inimpainakuig,
26 Quando vossos filhos vos perguntarem: Que rito é este?
27 atum ayaakjum: ‘Juju kuntin tuké maag juka Apajuí niina aentsji makagtinun awemamu nagkaemak egiptunmaya aentsu uchiji iwai aidaun ijitak, Israel aents aidauti jenig waittsuk, ikaa nagkaemak ijipachua nunú anentaimtusa jutikaji’ titajum”, tiuwai.
27 Respondereis: É o sacrifício da Páscoa ao Senhor , que passou por cima das casas dos filhos de Israel no Egito, quando feriu os egípcios e livrou as nossas casas. Então, o povo se inclinou e adorou.
28 Nunik wakitkiag, Tuke Pujuu Moisésan Aarógjai akatjamunak imatiksag betek umikajui.
28 E foram os filhos de Israel e fizeram isso; como o Senhor ordenara a Moisés e a Arão, assim fizeram.
29 Nuniamunum aehaet Tuke Pujuu aentsji nayaimpinmaya magkagtin nagkaemak egiptunmaya uchi iwai aidaunak, faraógka uchiji iwai apu atin tibau niina apaji pujusa inamtaijin pujujakua nuwi nagkamas, aents achikam chimpijun uchiji iwai aidaunashkam, tuja kuntinu uchiji yama nagkamchaku petsakbau aidaujaí ijinauwai.
29 Aconteceu que, à meia-noite, feriu o Senhor todos os primogênitos na terra do Egito, desde o primogênito de Faraó, que se assentava no seu trono, até ao primogênito do cativo que estava na enxovia, e todos os primogênitos dos animais.
30 Dutikamtai nunú kashia duwi faraón niijai atueka takataiji aidaujai, nuigtu ashí aents Egipto nugkanum batsamin aidauk nantajag shiig senchi buutuinak ashí egiptunmak pampaidau. Makichik jeganmakesh iwai iwaaku pujauk shiig atsusui.
30 Levantou-se Faraó de noite, ele, todos os seus oficiais e todos os egípcios; e fez-se grande clamor no Egito, pois não havia casa em que não houvesse morto.
31 Nunikmatai nunú kashia duwik, faraón Moisésan Aarógjai untsuka chichajak:
31 Então, naquela mesma noite, Faraó chamou a Moisés e a Arão e lhes disse: Levantai-vos, saí do meio do meu povo, tanto vós como os filhos de Israel; ide, servi ao Senhor , como tendes dito.
32 Nunika shimakjum atum mina segatmaujum duka dutiksagmek uwig aidau, baka aidau yajuakjum wetajum. ¡Nuniakjum minash Apajuí Tuke Pujuu segatjitajum!” tau.
32 Levai também convosco vossas ovelhas e vosso gado, como tendes dito; ide-vos embora e abençoai-me também a mim.
33 Tuja Israel aents aidau iina nugken batsata nuna wamak shimuinachkuig, ashí jinawaig tuidau asag, egiptunmaya aents aidau ditan waugmitkaidau wamak shiyaktinme tusag.
33 Os egípcios apertavam com o povo, apressando-se em lançá-los fora da terra, pois diziam: Todos morreremos.
34 Dutikainam ditashkam harina nanegbau levadurajai pachimjachbaun, harina namutaijai ijumag ditá jáanchjin pempeajag yanakiag jukiajui.
34 O povo tomou a sua massa, antes que levedasse, e as suas amassadeiras atadas em trouxas com seus vestidos, sobre os ombros.
35 Dutikainak Moisés ditan akatjamunak imatiksag Israel aents aidauk egiptunmaya aidau wajiji jiju plata tutayai najanamu aidaun, orojai najanamu aidaun, tuja jáanch nugkutai aidaunashkam segaidau.
35 Fizeram, pois, os filhos de Israel conforme a palavra de Moisés e pediram aos egípcios objetos de prata, e objetos de ouro, e roupas.
36 Dutikainam egiptunmaya aidauk ashí dita sumamunak imatiksag susajui, wagki Israel aents aidaun eme anentus diitnume tusa Tuke Pujuu dita anentain antinkamu asag. Dutika dita wajiji aidaunak ashí susag wajigtuchu juwakajui.
36 E o Senhor fez que seu povo encontrasse favor da parte dos egípcios, de maneira que estes lhes davam o que pediam. E despojaram os egípcios.
37 Tuja Israel aents aidauk yaakat Ramsés batsatu jiinag shiyakajui Sucot nugkanum. Tuja nuwa aidau, uchi aidau dekapatsuk ayatak aishmag wajiu maanimain aidauk dekapamak seiscientos mil aajakui.
37 Assim, partiram os filhos de Israel de Ramessés para Sucote, cerca de seiscentos mil a pé, somente de homens, sem contar mulheres e crianças.
38 Israel aents aidau jiinag shimuinakug uwig aidaun, baka aidaun, shiig kuashat yajuakajui. Nunik shimiagtai aents tikich nugkanmaya aidaushkam shiig kuashat ditajai ijunag shiyakajui.
38 Subiu também com eles um misto de gente, ovelhas, gado, muitíssimos animais.
39 Nunik shimuinak, yujumak inagmain tsawan atsutai yumainun inagkachaju asag harina levadurajai pachimtsuk nanegbau egiptunmaya jukimujin nuna pagkan najanak inagkajui.
39 E cozeram bolos asmos da massa que levaram do Egito; pois não se tinha levedado, porque foram lançados fora do Egito; não puderam deter-se e não haviam preparado para si provisões.
40 Tuja Israel aents aidauk Egipto nugkanmak cuatrocientos treinta mijan batsamsaju ainawai.
40 Ora, o tempo que os filhos de Israel habitaram no Egito foi de quatrocentos e trinta anos.
41 Tuja cuatrocientos treinta mijan jegau ai, nunú tsawantaik Egipto nugkanum batsatu ashí jiinjaju ainawai.
41 Aconteceu que, ao cabo dos quatrocentos e trinta anos, nesse mesmo dia, todas as hostes do Senhor saíram da terra do Egito.
42 Tuja Tuke Pujuu niina aentsji Israel aidaun Egipto nugkanum batsatun jiigtatus nunú kashia duwi ditan kuitamak wekaetau. Nuadui atakea duish Israela uchiji aidaush Tuke Pujuun emematuinak nunú kashia duwi kanutsuk tsawaidiagtin ainawai.
42 Esta noite se observará ao Senhor , porque, nela, os tirou da terra do Egito; esta é a noite do Senhor , que devem todos os filhos de Israel comemorar nas suas gerações.
43 — ausente —
43 Disse mais o Senhor a Moisés e a Arão: Esta é a ordenança da Páscoa: nenhum estrangeiro comerá dela.
44 — ausente —
44 Porém todo escravo comprado por dinheiro, depois de o teres circuncidado, comerá dela.
45 — ausente —
45 O estrangeiro e o assalariado não comerão dela.
46 — ausente —
46 O cordeiro há de ser comido numa só casa; da sua carne não levareis fora da casa, nem lhe quebrareis osso nenhum.
47 — ausente —
47 Toda a congregação de Israel o fará.
48 — ausente —
48 Porém, se algum estrangeiro se hospedar contigo e quiser celebrar a Páscoa do Senhor , seja-lhe circuncidado todo macho; e, então, se chegará, e a observará, e será como o natural da terra; mas nenhum incircunciso comerá dela.
49 — ausente —
49 A mesma lei haja para o natural e para o forasteiro que peregrinar entre vós.
50 — ausente —
50 Assim fizeram todos os filhos de Israel; como o Senhor ordenara a Moisés e a Arão, assim fizeram.
51 — ausente —
51 Naquele mesmo dia, tirou o Senhor os filhos de Israel do Egito, segundo as suas turmas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Êxodo 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.