Mateus 25
Achuar Peru OT Por and NT 2019 4th edition (ACUNT) vs VC
1 Nunia Jesús ataksha iin nuitamak: “Yusnum nayaimpinam jeatnuka nunisketai tusan, ju nuikiartutai chichaman ujaajrume: ‘Umaar nuwan nuwatmatai jiistai’, tusar ni umaji diez (10) armia nuka untsukmau asar, namparingkian takusar: ‘Umaar nakastai’, tusar wearmiayi.
1 Então o Reino dos céus será semelhante a dez virgens, que saíram com suas lâmpadas ao encontro do esposo.
2 — ausente —
2 Cinco dentre elas eram tolas e cinco, prudentes.
3 — ausente —
3 Tomando suas lâmpadas, as tolas não levaram óleo consigo.
4 — ausente —
4 As prudentes, todavia, levaram de reserva vasos de óleo junto com as lâmpadas.
5 Tura nákainak umaji wári tachau asamtai, kari nepetinam mash kanurarmiayi.
5 Tardando o esposo, cochilaram todas e adormeceram.
6 Nunia kashi japeng aints untsumak: ‘Pai, nuwan nuwatkatnuka winawai. Jiinkiram ingkungtaram’, timiayi.
6 No meio da noite, porém, ouviu-se um clamor: Eis o esposo, ide-lhe ao encontro.
7 Tamati umaji irunu nuna antukar wári nantakiar, namparingkian keematan umisarmiayi.
7 E as virgens levantaram-se todas e prepararam suas lâmpadas.
8 Nunia nawan cinco (5) irunu olivo macharin kajinmakiaru asar, chikich nawan cinco (5) kajinmakcharu ainaun seainak: ‘Kaichirua, winasha olivo machari jumchiksha yaratruktaram. Ii namparingkri kajinui’, tiarmiayi.
8 As tolas disseram às prudentes: Dai-nos de vosso óleo, porque nossas lâmpadas se estão apagando.
9 Tu seainamaitiat chikich kajinmakcharu ainau aiinak: ‘Atsa, japchirin japchirin yarakrikia, iincha jeartamkashtatji. Tura atumnausha wári kajintratatui. Nekasrum sumatinam werum nuni sumaataram’, tiarmiayi.
9 As prudentes responderam: Não temos o suficiente para nós e para vós; é preferível irdes aos vendedores, a fim de o comprardes para vós.
10 Tinam cinco (5) nawan irunu olivo macharin sumakartas wearai, ukunam nuwan nuwatkatin amia nuka tamiayi. Taamtai nawan kajinmakcharu ainauka nijai jeanam wayaawaramtai waitin epeniarmiayi.
10 Ora, enquanto foram comprar, veio o esposo. As que estavam preparadas entraram com ele para a sala das bodas e foi fechada a porta.
11 Turuawarai chikich nawan olivo macharin sumakartas wearusha taar: ‘Apurua, Apurua, waiti uratrita’, tiarmiayi.
11 Mais tarde, chegaram também as outras e diziam: Senhor, senhor, abre-nos!
12 Tinamaitiat jeentin nitkaya ayaak: ‘¿Yaachitrume atumsha? Nekasan tajarme: Atumin pengké nekatsjarme’, timiayi”, Jesús turammiaji.
12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo: não vos conheço!
13 Nu nuikiartuti chichamnasha pachis ataksha iin chichartamak:
13 Vigiai, pois, porque não sabeis nem o dia nem a hora.
14 Ataksha Jesús iin nuitamak: “Yus aints ainaun inawa nuka kuikiartinua nunisketai. Kuikiartin arák nungkanam wetas, ni inatiri ainaun untsuk, ni kuikiarin kichik kichik akantuk susamiayi.
14 Será também como um homem que, tendo de viajar, reuniu seus servos e lhes confiou seus bens.
15 Tura kichkin cinco warangkan susa, tura kichnasha jimia warangkan susa, tura kichnasha kichik warangkan susa: ‘Ju kuikiajai sumakrum, tura surukrum kuik kiaungkataram’, tusa ukuki, chikich nungkanam yaja wemiayi.
15 A um deu cinco talentos; a outro, dois; e a outro, um, segundo a capacidade de cada um. Depois partiu.
16 Tura nu aintsu inatiri kuikian cinco warang jukimia nuka nu kuikiajai sumak tura suruk takaa takaaka, ataksha kuikian cinco warangkan juki irurmiayi.
16 Logo em seguida, o que recebeu cinco talentos negociou com eles; fê-los produzir, e ganhou outros cinco.
17 Chikitcha nunisang kuikian jimia warangkan jukimia nuka nu kuikiajai sumak, tura suruk takaa takaaka, ataksha kuikian jimia warangkan juki irurmiayi.
17 Do mesmo modo, o que recebeu dois, ganhou outros dois.
18 Antsu chikich aints kichik warangkan jukimia nuka ni apuri kuikiarin waa taimunam uuk inaisamiayi.
18 Mas, o que recebeu apenas um, foi cavar a terra e escondeu o dinheiro de seu senhor.
19 “Tura nukap arus ni apuri ataksha jeamiayi. Tura jea ni inatiri ainaun untsuk: ‘¿Kuikian wi susamiajrume nusha itiurkamiarume?’ tu iniasmiayi.
19 Muito tempo depois, o senhor daqueles servos voltou e pediu-lhes contas.
20 Tu iniam nu nangkamtaik cinco warangkan jukimia nuka nuna wangtak: ‘Pai apuru, kuik cinco warang surusmiame nuna ataksha cinco warangkan kiaungkajai. Juna kiauntukjame ju jukita’, timiayi.
20 O que recebeu cinco talentos, aproximou-se e apresentou outros cinco: - Senhor, disse-lhe, confiaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco que ganhei.'
21 Tamati ni apuri chicharak: ‘Ayu, maaketai. Nekasam pengker takatrusume. Tura nekasam miatrusmek umirtukume. Wikia jumchik susamiajme nujai pengker takakmasume. Tura asakmin nuna nangkamasnak nukap susatatjame. Jearun wayaata. Tura wayaam wijai nukap warasta’, timiayi.
21 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
22 Nunia chikich inatiri jimia warangkan jukimia nusha nunisang apurin wangtak: ‘Pai apuru, kuik jimia warang surusmiame nuna ataksha jimia warangkan kiaungkajai. Juna kiauntukjame ju jukita’, timiayi.
22 O que recebeu dois talentos, adiantou-se também e disse: - Senhor, confiaste-me dois talentos; eis aqui os dois outros que lucrei.
23 Tamati ni apuri nu aintsnasha nunisang chicharak: ‘Ayu, maaketai. Nekasam pengker takatrusume. Tura nekasam miatrusmek umirtukume. Wikia jumchik susamiajme nujai pengker takakmasume. Tura asakmin nuna nangkamasnak nukap susatatjame. Jearun wayaata. Tura wayaam wijai nukap warasta’, timiayi.
23 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
24 “Nunia chikich aints kichik warangkan nunak jukimia nuka tari, ni apurin chicharak: ‘Apuru, ameka nekasam kakaram takamtikin asam, árak araachiatum: Juurtuktaram tinu asakmin, wisha nunaka nekau asan,
24 Veio, por fim, o que recebeu só um talento: - Senhor, disse-lhe, sabia que és um homem duro, que colhes onde não semeaste e recolhes onde não espalhaste.
25 shamakun ami kuikiarmin nungkan tain uukmiajai. Pai juwaitai. Ame surusmiame ju jukita’, timiayi.
25 Por isso, tive medo e fui esconder teu talento na terra. Eis aqui, toma o que te pertence.
26 Tamati ni apuri chicharak: ‘Maj, ameka paseetme. Tura nakitme. Wi arakan araachiatnak: Juurtuktaram taja nuka nekayatmesha,
26 Respondeu-lhe seu senhor: - Servo mau e preguiçoso! Sabias que colho onde não semeei e que recolho onde não espalhei.
27 ¿waruka kuik irumtainum kuikiarka ukurtuschamiame? Turakminkia chikich aints ainau wina kuikiarjai takakminamtai, wisha ataksha tana kuikian susamiajme nuna nangkamasnak nukap jukimnawaitjai.
27 Devias, pois, levar meu dinheiro ao banco e, à minha volta, eu receberia com os juros o que é meu.
28 — ausente —
28 Tirai-lhe este talento e dai-o ao que tem dez.
29 — ausente —
29 Dar-se-á ao que tem e terá em abundância. Mas ao que não tem, tirar-se-á mesmo aquilo que julga ter.
30 Antsu ju takatan umichu aints jukiram, aanum tee amaunum japataram. Nuni wait wajak nain esai katertak juutinuitai’, apu timiayi”. Jesús nu nuikiartutai chichaman nuitamak turammiaji.
30 E a esse servo inútil, jogai-o nas trevas exteriores; ali haverá choro e ranger de dentes.
31 Jesús ataksha iin nuitamak:
31 Quando o Filho do Homem voltar na sua glória e todos os anjos com ele, sentar-se-á no seu trono glorioso.
32 — ausente —
32 Todas as nações se reunirão diante dele e ele separará uns dos outros, como o pastor separa as ovelhas dos cabritos.
33 — ausente —
33 Colocará as ovelhas à sua direita e os cabritos à sua esquerda.
34 Tura Apu asan, wina untsurunini wajainaun chicharkun: ‘Wína Apaachir atumin pengker awajtamsau asamtai, atumka winitaram. Yus nungkan najanak atum pujustinaka yaanchuik umismawaitai.
34 Então o Rei dirá aos que estão à direita: - Vinde, benditos de meu Pai, tomai posse do Reino que vos está preparado desde a criação do mundo,
35 Wi tsukamamtaisha, atum yuwatniur surusmiarume. Tura wi kitamamtaisha, wína umutirsha surusmiarume. Tura wi jeenchau wekaamtaisha, atumi jeen jeetiram: Iijai pujusmi turutmiarume.
35 for I hungered, and ye gave me to eat; I thirsted, and ye gave me to drink; I was a stranger, and ye took me in;
36 Tura entsatir atsamtaisha atumka surusmiarume. Wi jaakun tepamtaisha, wína jiirsatasrum winitrimiarume. Tura wína achirkar kársernum engketawaramtaisha, atumka winiram jiirsamiarume’, titinuitjai.
36 naked, and ye clothed me; I was ill, and ye visited me; I was in prison, and ye came to me.
37 “Wi tamati nusha inintinak: ‘Apuru ¿warutia yaparakmincha yuramiajme? ¿Tura warutia kitamamnisha umutincha aarmiajme?
37 Then shall the righteous answer him saying, Lord, when saw we thee hungering, and nourished thee; or thirsting, and gave thee to drink?
38 ¿Tura warutia iraakmincha, ii jeen pujusta timiaji? ¿Tura entsatiram yuumamnisha warutia susamiajme?
38 and when saw we thee a stranger, and took thee in; or naked, and clothed thee?
39 Tura jaakum tepamnisha, tura kársernum achirmakar engketminamtaisha, ¿warutia amin jiistasrisha winimiaji?’
39 and when saw we thee ill, or in prison, and came to thee?
40 Turutinamtai wikia Apu asan ayaakun: ‘Nekasan tajarme: Wína yatsur mianchau irunu juni wajaina nuna kichkinak wait anentakrum nu turutau asaram, nekasrum wína anentu asaram turamiarme’, titinuitjai.
40 And the King answering shall say to them, Verily, I say to you, Inasmuch as ye have done it to one of the least of these my brethren, ye have done it to me.
41 “Tura Apu asan, wína menarnini wajainaun chicharkun: ‘Pasé takau ainautiram, wini iruntsuk junia jiinkiram, tuke ji kajintrashtinnum wetaram. Satanás ni awemamuri ainaujai tuke wait wajaktin umismanum nujai iruntrataram.
41 Then shall he say also to those on the left, Go from me, cursed, into eternal fire, prepared for the devil and his angels:
42 Wi tsukamamtaisha, atumka wínaka yurtuachmiarume. Tura wi kitamamtaisha umutisha aatrachmiarume.
42 for I hungered, and ye gave me not to eat; I thirsted, and ye gave me not to drink;
43 Tura wi jeenchau wekaamtaisha atumka: Iijai pujusmi turutchamiarume. Tura wi entsatirun yuumamtaisha, atumka suruschamiarume. Wi jaakun tepamtaisha, tura wína achirkar kársernum engketawaramtaisha, atumka jiirsachmiarume’, titinuitjai.
43 I was a stranger, and ye took me not in; naked, and ye did not clothe me; ill, and in prison, and ye did not visit me.
44 Wi tamati nusha inintinak: ‘Apuru, ame tsukamamnisha, tura ame kitamamnisha, tura jeenchau irakmincha, tura entsatiram yuumamnisha, tura jaamnisha, tura kársernum engketkumnisha ¿warutia wisha yaaitskesha pachischamiajme?’ turutiartinuitai.
44 Then shall *they* also answer saying, Lord, when saw we thee hungering, or thirsting, or a stranger, or naked, or ill, or in prison, and have not ministered to thee?
45 Turutinamtai wikia Apu asan ayaakun: ‘Nekasan tajarme, ju mianchau ainau juni wajaina ju wait anentsuk yaingchau asaram, nekasrum winasha umirtukchamiarume’, titinuitjai.
45 Then shall he answer them saying, Verily I say to you, Inasmuch as ye have not done it to one of these least, neither have ye done it to me.
46 Nu aints tuke wait wajakartinnum weartinuitai. Antsu wini wayaataram timiau ainauka tuke Yusnum iwiaaku pujustinnum wayaawartinuitai”, Jesús turammiaji.
46 And these shall go away into eternal punishment, and the righteous into life eternal.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.